Päevavalguslambi teine elu.

[ups]

Kas keegi mäletab, kuidas sai põlema aetud päevavalguslambi toru, millel ühe otsa traat läbi oli.

[maart]

[sebastian]

Selle skeemi järgi olen isegi vanu lampe uuele elule äratanud.
Takisti R1 muutmisega (suuremaks) muutub ka lambi heledus.
Kusagilt lugesin, et seda skeemi kasutades uue lambi eluiga on lühem, kui tavalise drosseliga, kuna gaas lambis põleb kiiremini ära.
Kondensaatorid peavad kannatama vähemalt 400V, muidu võivad pauku teha .

[ups]

Tuhat tänu! Nüüd tuleb meelde küll! Nimelt vaja mõned UV torud käima joosta! Uued siga kallid!

[fre]

Originally posted by sebastian@Dec 2 2004, 14:18
Kondensaatorid peavad kannatama vähemalt 400V, muidu võivad pauku teha...

See kehtib C1 ja C2 kohta.
C3 ja C4 saavad kumbki veidi üle 600V kuni lamp pole veel süttinud (pingekordisti&#33, niipalju peavad ka taluma. Ise olen kasutanud 0,01µF/750V, sellised sobiks igas tabeli variandis, tabelis minimaalväärtused millistega töötaks. Takisti R1 peaks üsna võimas olema, mäletan et 40W toruga 60-oomisel R1 eraldus u. 25W.
P.S. Erinevalt ülaltoodud skeemist on soovitav kütteniitide (ka katkenud niitide) mõlemad otsad siiski ära kasutada (lühistada). Töötamisel siis vool jaguneks kõigi niidihoidikute vahel, need kuumutaks ümbritsevat klaasi madalama temperatuurini (punaselt hõõgumise asemel tumepunakas otste hõõgumine) ja toru peaks kauem vastu.

[Padasonic]

Ajakirjas Radio 5/97, lk 36 - 38 on pikk ja põhjalik jutt. On toodud ka mõned "peenemad" skeemid. Ka drosseliga - siis ei pea takistit või järjestikust hõõglampi kärsatama.