Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

ehitaks väikse graveerimis aparaadi?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    ehitaks väikse graveerimis aparaadi?

    sooviks ehitada väikest graveerimis aparaati, mis oleks arvutiga juhitav. mehaanilise osaga saan hakkama, aga natukene jääb puudu elektroonika oskusest. inspiratsiooni sain TM 8/2004 olevast artiklist "teeme ise puidutööpingi".
    kui keegi seletaks ilusti ära, misasi on samm-mootor ja mis on ta tööpõhimõte, mismoodi toimub tema arvutiga juhtimine? saan aru et sinna vahele käib mingi juhtplokk.
    minu masina suurus oleks tollest kordasid väiksem ja kui tema kirjutab et printeritest leiduvad mootorid jäivad tema masinale väikseks, siis usun et minu masinale piisaks ehk nendest küll. nüüd ma siis lammutasingi juba laiali ühe vana printeri ja skänneri, sain sealt kolm mootorit, kahel on viis ja ühel kaheksa juhet, siinkohal saabki mu mõistus otsa, kui juhtmete arv läheb üle kahe

    ühesõnaga, kui kellelgi on huvi mind aidata ja suutis sellest segasest jutust aru saada, siis tänud

    #3
    njaa, asi läheb minu kui algaja jaoks vist liiga keeruliseks. põhimõtteliselt oleks mul vaja liigutada asja kolme suunda, kri tuleks kahemõõtmeline, kuid üks mootor peaks tõstma ja langetama freesi. põhimõtteliselt siis kom mootorit, juhtplokk nende juhtimiseks ja programm. ehk oskate soovitda komponente. masina kiirus peaks olema kuskil üks märk minutis ja tahemärgi kõrgus kuskil 1cm. aparaat peaks tulema suhteliselt väike, ehk siis ka võimalikult väikesed mootorid. vaatasin ka siit tevalo kataloogidest, kuid ei oska niimoodi midagi valida.

    Comment


      #4
      yles alla pole m6tet vist tegema hakata...l2heks liiga keeruliseks...mehaanika poolepealt pead arvestama seda et k6ik peab olema v2ga t2pne...juhtimissysteemi saad teha nii et arvuti printeripordi kaudu (ntx uln2003, uln2004 abil)juhid mootoreid...koodi kirjutad basicus v6i pascalis...tegelikkuses on vist selle ehitamine suht keerukas

      Comment


        #5
        Tegelikult just see mehhaaniline pool on raskem :P Mul endal ka käsil mingi eluka ehitamine ja graveerima mina sellega küll ei hakka...ei saa lihtsalt nii täpset/tugevat raamistikku valmis.
        Pildid

        Comment


          #6
          Nojah tegelikult on tõesti asi veidi keerulisem kui alguses paistab. Ma hakkasin kah vana maatriksprinteri baasil ehitama PCB freesi ja probleeme on ette tulnud hulganisti. Nüüd- 2 kuud ja 6000 krooni hiljem on asi juba parem (st juhtimisosa on valmis ja on selgeks saanud ka vajadus täiustada mehaanikat).

          Doonoriks oli vana sanyo maatriksprinter, millest sai välja lõhutud enamus mehaanikat rulle ning kogu elektroonika ja allesjäänut veidi kohendatud. Y - telg on üles ehitatud endise printeripea aluse külge, muutmata on jäänud originaaljuhistik ja ajam. Printeripea kannab omakorda vanast 5 tollisest flopiseadmest välja lõhutud magnetpea samm-mootoriga liugajamit, millele on kinnitatud 20000 pöördeline Vellemanni käsifrees (selle hinna juures üllatavalt hea täpsusega) . Freesi ja Z-telje ajami raskust kannab lisarööbas koos pingutusvedrudega rullikuga.

          X-telg kujutab endast x-telje suunas liikuvat alusplaati, mis on surverullidega surutud vastu suurt paberiveo rulli ning liigub juhtsoonte ja külgrullide vahel.

          Seade on varustatud torusüsteemiga tolmuimeja jaoks (kuna tekstoliiditolm on peaaaegu sama kahjulik kui asbest) ning väikste tööde jaoks ka oma sisemise tolmuimejaga.

          Juhtimisega tegeleb arvuti läbi paraleelpordi softi Kellyware KCam abil. Seade on arvutist optiliselt isoleeritud. y ja z telje bipolaarseid samm-mootoreid juhib vastavalt arvuti "näpunäidetele" PIC16F628, mis tüürib omakorda kahte double h-bridge kivi L298n. X telge käitab unipolaarne mootor mida juhitakse otse ucn5804 kiviga. Kogu asja toiteks on 200VA toroid koos 20A silla ja mitmete 1,5A crenidega.

          Praegu on seade veel mööda lauda laiali ent lähinädalatel kui tekib vaba minut monteerin selle sobivasse kesta (ventileeritav rack eurocard mõõdus plaatidele).

          Niisiis frees ise


          Ja juhtsüsteem



          sorry kehva kvaliteediga piltide pärast aga see weebiks mis mul käepärast on ei võimaldanud paremat.

          Esialgsed katsetused on näidanud vajadust mehaanika täiustamiseks (enne kui seadmest saab korralik tööriist), Y telje täpsus 0,05mm, x telg 0,1 ja z telg 0,3 mm (eriti z telje osas on kavas lisada vedru et saavutada freesi ühtlane surve pinnale ja võib olla asendada z-telje ajam vedru ja solenoidiga).
          Nojah loodan et see kirjutis andis ehk mõnele iseehitajale nagu mina mõne hea idee (mina sain kah ideid ja julgust asjaga pihta hakata just siit foorumitest).

          Comment


            #7
            To R.I.P. kle sul ju päris tehase välimusega see :P Aga mille peale sa 6kraha magama panid? Kas see rullikuga z-telje liigutamine kahtlane pole? Nu sooned hoiavad küll otse, aga eriti veel kui freesima hakkad siis ju vaja seda plaati suht jõuga liigutada...
            PS! Ega äkki mehhaanilistest ajamitest lähemalt pilte saaks? Äkki tekib endalgi mõni täiustamise idee.--

            Comment


              #8
              Nojah hakkasin siin ise kah su ütluse peale näppudel kokku arvutama ja tuli veidi väiksem summa (ülejäänud jupid olid ühe teise projekti omad) tegelikud kulud olid.
              Alaldi 1000
              Elektroonika umbes 1000
              frees 700 millegagi
              tolmuimeja 300
              kõikvõimalikud kulumaterjalid (juhtmed, pistikud, klemmliistud, karbikud, termorüüžid, läbiviigud, kaablid, mehaanikavidinad, lülitid, radiaatrorid, lõpplülitid, silikoonmääre jne 700.
              Väärprojekteerimise tõttu alguses valesti tehtud ja seejärel kasutuks osutunud elektroonika 600.

              Peale selle lasi maagilise suitsu välja ka suure võimsusega kõrgpöördeline ajam, millest proovisin üle 10000 pöörde välja võluda (õnneks see kingiti mulle) :P .

              Sorry et pildid on ikka kehva kvaliteediga aga mulle ei hakanud tõesti mingit paremat pildikasti hetkel näppu ja ise joonistada ei viitsinud.


              seadme paremas ülemises nurgas on näha ühte tagumistest juhtrullidest koos lõpplülitiga.


              rullid mis suruvad plaati endise paberiveorulli vastu, samas on näha ka esimene juhtsoon


              ülemine tugirööbas x teljele, tugirööpa taga on rullik, mida surutakse vedrudega rööpa vastu.



              x- ja y-telje ajamid, pildil on näha y-telje hammasratasülekannet (valged hammasrattad pildi vasakus servas) ning y-telje hammasrihmajamit.


              y- telg käib tõepoolest raskelt kuid mootor tuleb sellega toime (üle kuumenemata). Selle poolest on vanad printerid lahedad kuna nende mehaanika on nagu lahingutankil. Tõsi y-telje ülekandest tuleb loks sisse kuid soft oskab seda arvestada (eelpingestamine liikumahakkamisel ja suunamuutustel). Peale selle ei hiilga see aparaat erilise kiirusega. Tõsi täpsus on rahuldav (mulle, esialgu) Probleemid on hoopis z teljega (rääkisin eelmises postituses).
              Kui juhtub mõni parem fotokas käeulatusse eks siis teen veel mõne pildi ja järgmine kord loodan näidata ka mõne selle seadmega tehtud trükiplaadi B)

              Comment


                #9
                Nujah..ma olen siiamaani ikka need "lahingutangid" ribadeks kakkunud :P Aga jah..kestaks on mul tindiptinteri(HP Desjet 550C) plastik raamistik, mis on nüüd mõningate lõikamiste tulemusega kuidagi nõrgukeseks jäänud. Asi tõmbas natuke kummi :P..peab kunagi mingi klambrid kuhugi raamistikku sisse ehitama. Kiirus on jah...mul jooksevad teljed 1mm keermega ja otse keeratakse neid PM55L-048 sammukatega(samusest printerist, va z-telg milllel on kahjuks väiksem mootor). Nu kiirus on max umbes 3-4mm sekundis...Puuriks kasutan ise praegu samusest printerist saadud DC mootorit..mingi 10000rmp küll välja ei tule, aga mulle piisab. Praegu juhtimisel kasutan juhtimise kive FT5754M, ja neid hakkan juhtima läbi mingi draiveri(buffri?) 74LS139 kividega(esialgu nii vähemalt plaanis) Ei välista ka PIci olemasolu. Imurit mul ei tule..nu ei freesi, pole ka puru..Toiteks kasutan praegu Printeri toitekat. Hinnakalkulatsiooni ei viitsi eriti praegu tegema hakata, aga kui arvestada seda, et HP printeri sain kunagi 150 raha eest ja ühe nõela, kust tulid draiveri kivid (2isendit)sain 15raha eestja siis ühe teise HP printeri sain tasuta..(stepperid, võllid, draiver)..ülejüünud kivid on praegu ka endal olemas olnud, nii et ma olen veel odavalt läbi saanud

                Comment


                  #10
                  Mis softi juhtimiseks kasutad (arvuti poolelt)?

                  Comment


                    #11
                    Minu projekt on ikka veel ainult paberil. Korra läksin juba poodi raami jaoks rauda ostma, aga kohapeal selgus et neil ikkagi ei ole 2*2 nelikant toru.
                    Minul on plaanis softi poolepealt kasutada ära HPGL-i. Softi kriblan ise Delphis (osaliselt valmis). Mul on plaanis juhtida nii, et ma ei kasuta mingit pic-i, vaid saadan lpt-st impulsid otse kontrollerile (näiteks UNC5804). Peaks asi veidi lihtsam tulema.

                    Ja freesimiseks ostsin ka tremeli ära, nagus soovitati. Ostsin Citymarketist 250kr. Ots tal igaljuhul esialgu ei logise ja 30 000 pööret keerutab ära ka. Kui asja tööle saab, siis võib ju kallima osta.

                    Comment


                      #12
                      Soovitan raami igaljuhul alumiiniumist teha. Mingi veerenni knokesse, neil on huvitav kast kus profiilijäägid odava raha eest.

                      Comment


                        #13
                        Aga miks alumiiniumist parem teha on? Mustast metallist tuleks ju massiivsem ja saaks kergelt keevitada kõik kokku, aluminiumi keevitust peaks kellegil teha laskma ja see vist päris kallis lõbu, neetidega ei saa nii kindlalt kokku ma kardan.

                        Comment


                          #14
                          Alumiiniumi liidad poltidega.
                          Musta metalli on väga raske töödelda, hiljem on vaja veel värvida jms. Keevitus ei ole päris õige lähenemine anyway, täpsus on vilets.
                          Alumiiniumist profiile on ka palju suurem valik kui terasest, parima jäikuse annab suur karp, mitte väike täisprofiil.

                          Comment


                            #15
                            Mis softi juhtimiseks kasutad (arvuti poolelt)?
                            Praegu aretan ise mingit elukat VisualBasicus...Kui elektroonik apoole valmis saab teha siis hakkab ka mõni programm[kellegi targema tehtud, n: DeskCNC] seda juhtima. Neil vist standardi moodi asi on 2 juhet per mootor, suund ja sammud. Mul momenil 4 otsa per stepper, väikse elektroonika vahendamisel saan ka 2 otsa per stepper...

                            Comment

                            Working...
                            X