Esimene projekt :)

[brand11]

..ja mis on parasjagu k2sil?


Endal oli esimene "suurem" projekt PIC programmer(PIC16PRO)

Praegu ehitan TDA7294 v6imu...

Oleks teistel huvitav teada ja ehk saaks m6ne m6tte mida proovida...

[KaruTEC]

minu esimene projekt oli 155la3 baasil piiksuja, millest hiljem arenes midagi süntesaatorisarnast. Siis sai tehtud 155 seeria kividega arvutit, ALUst kaugemale ei jõudnud - 11 aastase mõistusest ei jätkunud.
Siis tulid covoxid, hiljem DA kiviga covoxid, stereocovoxid, mikserpuldid, analoogsündid ja vokooderid (osaliselt). + igatsorti kõllid.
Praegu tegelen enamasti mikroprotsessoritega, tööpinkide juhtimissüsteemid.
Toiteplokid on kah sõbrad, viimati sai tehtud 27V 220A toitekaid trammile.

Raadiovärk ei ole eriti imponeerinud.

[kreeklane]

elu on kõvasti edasi arenenud, esimeseks projektiks oli detektorvastuvõtja, kus detektoriks oli ziletttera, ja jootekolb.see sai tehtud vist(täpselt enam ei mäleta) viiekopikalisest

[Eggy]

1. projekt oli helivõimendi :P raamatust "Esimesi katseid raadio elektroonikas"(oli vist ikka selline pealkiri). Nu siis 5. klassis sai mindud "raadio ringi" sealt tuli siis põhi alla ja edasi olen liikunud arvutite poole ehk siis LPT kaudu elukate juhtimine. Kunagi tegin KISS EPROM progreja, picidega jamanud, koodlukk(ajakirjast radio) ja momendil käsil nii-öelda plotter-CNC machine mingi ristsugutis.

[urmo]

Esimene projekt ... vist oli jookksvad tuled (mehaaniline) - mikromootor, äratuskella mehaanika ja kari kontakte seieri all B)
Elektroonika vallas aga juhtmeta kõrvaklapid NL ajakirjast "modelist konstruktor": vastuvõtja poolil ~3000 keerdu traati 0,03 mm :angry: - andis kerida.
Praegu käsil elektriinstallatsioon WC seinale: põrandakütted aegreleega, ventikate ja laetulede juhtimine ...

[felch]

Esimese asjana sai vist koos isaga pusitud ühe konstruktori detektorvastuvõtja kallal. Head nahka temast ei saanud... Siis hakkasin kuusepuu lambikeste vilgutajat tegema. Töötas, montaaziplaat oli jupp vineeri...
Suurem projekt oli helivõimendi "Okean -209" skeemi järgi.

Nii ta läks, vahepeal on tegeletud igasugu vidinatega, koodlukud, gsma modemid, gammakiirguse spektromeeter jne. Hetkel tegelen ühe lennuki transponderi testseadmele PIC-i sisse keevitamisega, kohvimasinate kontrolleritega ja moderniseeritud gamma spektromeetriga, millega saaks üles võtta Eesti kiirguskaardi. Mitte päris sellise, nagu seda juba tehtud on.

PS. Toda traadita kõrvaklappide värki proovisin ka, täica töötas.

PS/1 esimene projekt oli siiski valgusmootoriga auto. Nimelt sõitsid ulmekates kõik raketid valguse jõul. Otsustasin proovida: laelambi pirn konstruktori auto külge ja sama metallplaadi äärde keerasin ka võrgujuhtme otcad. Kui sisse lülitasin...läx pimedax hoopis. Energiatarve liiga suur vist , kosmose värk ikka

[paadikapten]

Ei mäleta, millest alustasin... Oli vist multivibra transsidel MP42. Siis see võimendi
raamatust "Esimesi katseid raadioelektroonikas" (kasutasin teda pleieri taga, kuid signaali ülekande viis ajaks teid naerma-panin nimelt võimu mikrofoni pleieri klappide vahele ja nautisin seda imelikku vaikset heli, mis siis kõlarist tuli, kuna tollal ei osanud ma arvata, et saab osta vastava pistiku ). Siis genekas K155LA3 peal. Samuti sai seda nalja proovitud, et panin väikese 20 V alalisvoolumootori võllile plastmassist propelleri ja mootori kruvisin metallkonstruktori juppidest tehtud alusvankrile-ja uskuge, asi sõitis mõnusasti.
Ka ühe kraanakonstruktori peal sai suurt 20 voldist mootorit kasutatud.
Edasi läksin juba helitehnika peale üle... Alustasin sellest, et üritasin modida oma "sanga", pannes talle igasugu antenne taha ja ehitades väljundid lisakõlaritele. Jne, kuni sain kokku oma praeguse helisüsteemi.
Praegu ehitan kõlareid ja samuti kavatsen taas võimule juhtmed taha panna, et pleieri, sünteka, mikri ja maki koostöös muusikat ümber ja valmis teha. Ka tahaks makke juurde hankida-üht on vähemalt vaja, pleieri asemele.

[ints0000]

Minu esimene projekt oli elektroonilise kella (elektronika) konstruktori kokku jootmine-küll nägin selle mikroskeemiga palju vaeva,aga töötab maal praegugi veel täitsa edukalt
siis läksin kullo elektroonika ringi ja sealt sain omale korraliku aluse el-valdkonnas
seal sai igasuguseid asju ehitatud:alates lampide ja takistite ühendamisega,revers,aegreleed,igasugused generaatorid,heli regulaatorid,värvimuusika,võimendid,ja palju muudki veel,tegin ka 2 fm raadiot-viimase koos stereo dekoodriga ja vene tv kanalite ümberlülitus polkist sai talle 8 jaama valik ka tehtud,sealne viimane projekt oli võimendi TDA7294 baasil,estoonia 010 trafoga radiotehnika y7101 korpusesse.
kahju,et ringi tegevus lõppes.
pärast sai tsiklile el-mahtuvus süüde ehitatud ja el-tahhomeeter.
ja palju muudki.

praegu tegelen teleka parandusega.
ja veel on käsil söövitusaparaadi ehituse projekt-ainult see seisab praegu,sest pole seda soendus radikat.
varsti on tulemas tsiklile el-spidomeeter ja palju muudki.

[eq]

esimene asi mis ma ehitasin oli ka multi vibra. vilgutas 2 ledi. kuskile plaadi peale seda ei ehitanud, sedasi naljakalt kokku joodetud. ümmargune pall
siis oli 0.5w väike võimendi
need tegin eelmisel talvel vastu kevadet. mitte väga ammu <_<
(oli 13 siis, hetkel 14. kahjuks pole vahepeal mitte midagi tarka ehitanud :unsure

hetkel ka suur projekt(minu jaoks), samuti PIC16PRO
loodan ikka selle uueks aastaks valmis saada

[digital]

Esimest projekti eriti ei mäletagi... varajases nooruses põhikooli algul sai palju releede peal jamatud, suuremad skeemid olid üle 10 relee loogikat ja kondekatega viited. Seejärel sai elektroonika ringis õppimise käigus igasuguse värgiga möllatud: kividel esimene asi - morse elektronvõti, suurim projekt - mikserpult. Elektroonikaringi viimasel aastal oli suurim töö vef222 ümber häälestamine fm peale - asi, millega paljud praktikud hätta jäid. Hetkel on käsil DMX512 protokolli vastu võtmine AT90S2313&#39;ga... vbolla saab seda järgmine kokkutulek demoda.

[Padasonic]

Esimene "tõsine" projekt oli vist raadioringis võimendiga detektorvastuvõtja ehitamine. Detektor oli vist D2 või mingi DG-C... dioodiga. Võimendiks 6N3P. Vineerist alusel. Vägev&#33; Ei pidanud enam kõrvaklappide küljes rippuma - sai "krapist" kuulata&#33; Siis leidsin mingist raamatust "päris" detektorkristalli "küpsetamise" õpetuse (seatinast ja väävlist, vist?). Seega natuke vales järjekorras tuli see asi. Eelnevaid katsetusi ei tasu mainida, sest need lõppesid peaaegu eranditult patarei salapärase tühjenemisega (miskipärast läks patarei ühtlasi ka soojaks ) või paugu, pimenduse ja noomitusega. Enamasti tuli juppide hankimiseks ka mingi tööstuslik tükk ära lammutada, millest tuli veel suurem pahandus...
Siis tulid igasugu vilkujad ja prääksujad jne, jne - kes neid kõiki enam mäletab.

Momendil nuputan järjekordse programmaatori (Orange 2) trükkplaadi kallal, sest originaal mulle ei sobi ja praegune arvutis olev joonis pole ka veel piisavalt hea.

[sebastian]

Esimene projekt oli siis, kui kaks vene lapikut patareid järjestikku panin, klemmid kokku surusin ja siis isalt küsisin: "Kas nüüd tuleb siit üheksa volti välja?". Isa võttis patareid oma kätte, uuris natuke, kas ikka pluss-miinus õieti, surus klemme veidi koomale ja ütles: "Nüüd küll tuleb" ja siis lippasin kohe taskulambi pirni külge monteerima...ta põles väga heledalt, mis sest, et ainult natuke aega...ise olin viiene siis
Palju hiljem sai igasugu asju kokku tinutatud. Võibolla paremini meenub üsna miniatuurne 77W stereovõimendi sillatud kividega, eelvõimendi ja tämbriblokiga. Nii väike, et klassiõhtutel istus ta sabapidi veekausis, sest ka radikad olid üsna miniatuursed ja sundjahutusest (ventikatest) polnud siis aimugi. Aga lärmi tegi toredalt ja sõbrad olid üsna kadedad, et mul sihuke päkapikk niisugust soundi annab.
Aga praegu üritan ehitada võimalikult universaalset akulaadijat-toiteplokki LCD indikaatoritega. Mikroprotsessoriga laadija tööpõhimõte vajab veel ajude ragistamist ja netis kolamist, korpus vähemalt valmis. Sisse tahaks kole palju panna, ainult ei tea kas mahub .

[jan]

Mulle meenuvad põhikooliajast tööõpetuse tunnis meisterdatud kahe transistoriga (MPxx ja vist P2xx) lambivilgutaja ja kahe P217B transistoriga kitarrivõimendi (kuigi kitarri tollal polnud ), mis jäigi lõpuni ehitamata ja vedeleb mul hetkel kapis. Seejärel proovisin kätt 20W KT-seeria transistoritega võimendi kallal, kuid seegi asi jäi pärast esimest katsetust pooleli. Edasi ehitasin mõned häält tegevad kitarri efektijupid (fuzz, distortion). Jätkasin mikrofoni eelvõimendi kallal pusimisega (nüüd juba Tevalo foorumi toel), mis kulmineerus lihtsama mikseri ehitamisega. Panin kokku ka ühe kondensaatormikrofoni.

Eelmisel suvel ehitasin ProCo Rati-i skeemi järgi veel ühe kitarri "efektika", ajateenistuses tekkis idee teda juhtida oma digitaalefektiprotsessoriga optilise kontrolleri (fotodiood + LM339) abil, millega ma paari linnaloa jooksul ka prototüübi tasandil valmis sain.

Suve hakul ehitasin TDA7240 ning TDA1516 kividega audiovõimendi ning sobivate komponentide süllelangemine viis kitarri lampvõimendi ehitamise mõtteni. Umbes kuu aega tagasi see ka valmis (kaks 6N2P-d eelvõimendis + 6P14P). Täiesti töötab ja ka ilusa kasti meisterdasin talle (dermatiiniga kaetud ja ilusad läikivad kastinurgad ), kuid ajapuudusel pole teda lõplikult välja häälestanud.

Praegu mõlgutan peas ja ka paberil mõtteid üles-alla loenduri ehitamise üle. Nimelt on mul üheks hobiks ka astronoomia ja teleskoobiehitus. Mõni teeb kindlasti suured silmad, aga võin detailidesse laskumata väita, et see (teleskoobiehitus) on amatööride tasemel levinud valdkond nagu elektroonikagi. Optiliste pindade kontrollimiseks kasutatakse seejuures valdavalt Foucault&#39; meetodit, mis eeldab vastava seadme ehitamist-omamist. Seade peab võimaldama suhteliselt täpset optilise telje suunalise nihke mõõtmist ja (tulles tagasi elektroonika juurde) selle üle ma hetkel mõtlengi. Oleks lihtne kasutada keermeslatti ja sellele kinnitatud ketast, millele siis noonius peale kantud, kuid hoopis kunnim oleks ju teha digitaalne nihkemõõtja (ehk siis "digitaalne noonius" täpsusega ~0,05mm)

Niipalju siis minu amatöörelektrooniku karjäärist.

[martinj]

Njaaa... ega eriti ei mäletagi.... Üritasin vist teha ühe transiga võimendusastet. Kusjuures lihtsas skeemis on võimalik teha üllatavalt palju vigu Näiteks baasivoolutakisti panemine emitteri ja baasi vahele

Edit: meelde tuli &#33; Vu meeter . Mingit makki lammutades sain siis selle seieriga riista. Üritasin talle siis ülejäänd juppe külge panna. Kusjuures nominaalidest oli mul täitsa suva seekord ja imestasin, miks tööle ei hakka (lihtne skeem oli kahekordistusalaldi dioodidega+muud jubinad).
Olin vist 8..9 aastane siis..


Edit: taheti ka viimast projekti. Arvutasin ja aretasin kokku antennifiltri , mis liidab R2 ja muudest antennidest signaali ..Isegi töötab :P

Edit3: Kõige lärmakamast projektist kah. Keegi oli omal ajal meie klassist mingi piiksuva kella soetanud., mõtlesin teda helitugevuses üle lüüa. Skeem on väga originaalne. Relee, patareid ja valjuhääldi. Asi käis nii. relee toide käis läbi tema kontaktide. Kui rakendus, katkestas toite ära. Mähisega paraleelselt siis valjukas...ja kus tuli kisa......

Minu siiani kõige suurem projekt...

Vanale lintmakimehhaanikale ehitatud stereomakk :wub: :wub: (küll ainult mängiv) Eelvõim k548un1A peal ja lõpus olid vist k174un7 .Kiirus oli ka 19 Kuskilt leidsin kakskorda suurema rulliku, algselt oli 9. Planeerisin lindistusfunktsiooni ka panna (eraldi pead ja puha) aga siis lõppes vene riik otsa ja lindid kadusid poodidest.....

[humax]

Esimene oli patareilampidel CO242 JA CO 244 vastuvõtja 1955a. oli siis veel toite ja anoodakusid müügil allahinnatud kaupade poes samuti lampe. muidugi see tööle ei hakanud.3 kuu pärast sündis 3 lambiline võrgutoitel raadiosõlme võimendi ja seal oli ühe lambi osa selline, mis täitis otsevastuvõtja rolli kesklainel ja kuna elasin mastist 400m kaugusel ja seal töötas kesklaine saatja ,siis vot see juba mängis küll. oli mul üks hea õpetaja, kes töötas masti all raadiokeskuses ja see andis nõu ja õpetusi ning 14 aastasena ehitasin 8 lambilise superheterotüün vastuvõtja RIGA 10 poolivanni kasutades. Selel ajal oli müügil palju sellseid pooltooteid mida tehased saatsid müüki ja valik oli tohutu suur ja ega need hinnad ka koledad olnud. igaljuhul kõik taskuraha juppidele läks. Nii see asi arenes ja saigi nii elukutseks kui ka hobiks. Hullem kui jahimehe või kalamehe haigus see värk.ehitatud ja konstrueeritud on väga palju selle aja jooksul, sest oli kange tahtmine teha midagi teisiti ja paremat kui müügil oli ja õnnestus ka .1957 aasta jõuludeks sai valmis 20W push-pull võimendi ja esimene suur akustika kast, kus oli 8W valjukas raadiost RIGA-10.Sellel ajal oli see suur haruldlus. See valjukas veel praegugi kapi otsas karbis. Isegi seina kappi on agregaat tehtud. Küll on ikka palju magamata öid mööda läinud ja mony kulunud.Aga rõõmu on ka palju olnud ja kindlasti veel tuleb ka.

Eks ta ole.Emal oli kolm poega kas olid lollakad ja kolmas oli raadiomees
Ega need elukutselised ikka päris normaalsed pole, mingi kiiks ikka on.