Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

grafiidi elektrijuhtivus

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    grafiidi elektrijuhtivus

    1) miks on nii, et kui ma mõõdan ära harilikus pliiatsis ära grafiitsisu takistuse saan ma 42 ohm'i aga kui ma teen tavalisele kirjapaberile ühe ruutsendise ruudu ja mõõdan selle takistust siis saan ma lõpmata suure arvu(e ei juhi elektrit)

    2)ja siis ka seda et kuidas saax nii, et saax mingi pliiatsiga "radasid" joonistada?
    3)millega grafiiti segada kui teha grafiidipulbriga?
    4)millega on tehtud need kallid pastad mis elektrit juhivad?


    #2
    1. Seepärast, et pliiatsis on grafiit (koos sideainega) tihedalt kokku pressitud, kuid paberil takistavad paberi kiud grafiidiosakesi omavahel ühendumast.
    4. Hõbeda pulber peaks üks komponent olema.
    Mida "pehmem" pliiats, seda rohkem grafiiti ta sisaldab, võrreldes sideainega. Kui piisavalt paksu (mitte laiuse mõttes) joone paberile tõmmata, juhib seegi .

    Comment


      #3
      3) Laki või superliimiga. Soovitavalt geel (liim) - muidu kuivab enne ära, kui kusagile peale jõuab mäkerdada. Segatakse umbes hapukoore paksuseks pastaks. Spetspliiatsile ei paku muidugi mingit konkurentsi.
      Harjutamine teeb harjutajaks.

      Comment


        #4
        vene ajal andis parima tulemuse grafiidipuru ja BF-6(vene tähed) liim

        Comment


          #5
          2. Natuke kahtlen, kas on radade joonistamiseks mingit väga tõhusat pliiatsit. Kui grafiidist ja liimist midagi kokku segada, saab mögina, millel suhteliselt suur eritakistus, trükkplaadi rajal peab aga olema võimalikult väike takistus.
          Selleks ongi trükkplaadi rajad vasest selle väikese eritakistuse pärast: ainult hõbe on veel parem, kuid ka kallim.
          Muidugi võin eksida, aga mingi loogika ütleb, et vase elektrijuhtivusega sarnast triipu mingi spetspliiatsiga ei tõmba .

          Comment

          Working...
          X