Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

kondensaatori mahutavuse ja muude andmete mõõtmine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    kondensaatori mahutavuse ja muude andmete mõõtmine

    tere siis kõik see pere.

    kuna fyysikaõpetaja on klassikaaslastepoolt välja vihastatud siis temalt vastuseid oodata ei ole, nii et pöördun teie poole oma murega.

    Kuidas arvutada seda kui palju tuleb kondekast välja ampreid kui see asi ära lyhistada.

    ja siis ka seda et kudas arvutada nende A\h'd, et nagu kui kaua mingi led põleb


    #2
    Originally posted by bloody-orc@Dec 13 2004, 18:40
    ....ja siis ka seda et kudas arvutada nende A\h'd, et nagu kui kaua mingi led põleb
    Mahutavuse mõiste käib rohkem keemiliste vooluallikate kohta, mõõdetakse ampertundides, lühendatult Ah (amprid korrutatud tundidega). Saadakse siis normaalse koormusvoolu (amprites) ja selle maksimaalse vältuse (pinge langemiseni lubatava miinimumini) (tundides) korrutisena. Mahutavus on koormusvoolust ka sõltuvuses, väiksema vooluga osutub mahutavus suuremaks, sama võib täheldada ka pikemate pausidega koormamisel. Et saada võrreldavaid tulemusi, antakse mahutavus mingi kindlakslepitud koormuse puhul.
    Kondensaatorite puhul räägime mahtuvusest. Suure mahtuvusega elektrolüütkondensaatori mahtuvust saaks ka ajakonstanti mõõtes teada, väiksemate mahtuvuste mõõtmiseks vaja keerukamaid vahendeid. Ajakonstanti tähistatakse kreeka väiketähega tau ja mõõtühikuks on sekund. Laetud kondensaatorit tühjendatakse takisti kaudu kuni sellel algselt olnud pingest jääb järele 37%. Selleks kuluv aeg tau = R * C, kus R on koormuseks oleva takisti takistus oomides ja C on kondensaatori mahtuvus faradites (põhiühikud). Õige tulemuse saab ka siis kui võtta ühikud MΩ ja µF. Siit saab edasi mõelda ja ettekujutust, kui kaua mingi vooluga kondensaatorit tühjendada saab...
    Tegelikult võiks põhitõdesid uurida mõnest sobivast õpikust, neid eesti keeles küllalt.
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

    Comment


      #3
      kas ma sain õieti aru, et kui mul on 10 000 uF konde ja 100 ohmine takk, siis kulub tühjaks laadimiseks ~0,1s? aga mis on ledi(roheline) takistus? kui ma näiteks panen ledi 10 000 uF'adise konde taha siis led põleb isegi mitu minutit... (Pingeks kõikjal on 9 V)

      Comment


        #4
        Originally posted by bloody-orc@Dec 13 2004, 21:27
        kas ma sain õieti aru, et kui mul on 10 000 uF konde ja 100 ohmine takk, siis kulub tühjaks laadimiseks ~0,1s? aga mis on ledi(roheline) takistus? kui ma näiteks panen ledi 10 000 uF'adise konde taha siis led põleb isegi mitu minutit... (Pingeks kõikjal on 9 V)
        Minu arvutus andis ajakonstandiks 1s. Tähendab - 9-st voldist jääks 1 sekundi pärast järele 3,33V.
        Kas peaks selgitama LED-i voolu piiramist takisti abil? Sellest siin foorumites varemgi juttu olnud. LED-i enda takistusest ei räägita, tuletaks ainult meelde, et rohelisel LED-il on helendamise ajal pingelang umbes 2V ja kui talle anda (voolu piiramata) pinget üle selle, võib kohe jäädavalt läbi põleda...
        Elektroonika töötab suitsu baasil.
        Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
        Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

        Comment

        Working...
        X