Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

k155la3

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    k155la3

    see peaks siis olema üks vene mikroskeem. aasta tagasi andis üks elektroonik mulle ka mingisuguse skeemi(multivibraator), kuidas jalad ühendada,aga sellest ei tulnud midagi välja,kuna skeemi joonistamisega oli tal vist probleeme.Äkki olete sellest mikroskeemist midagi kuulnud? Googeldamine skeemi kohapealt erilist tulu ei andnud.
    tel 53729764

    #2
    Teada-tuntud TTL-seeria kivi. Äkki otsiksid venemaalt kui vene asi?
    http://www.yandex.ru/yandsearch?rpt=...=%EA155%EB%E03

    Väga laiatarbeline kivi, sellega tehakse mida iganes. Põhimõtteliselt on sees 4tk NAND -elementi.

    Comment


      #3
      puuduseks on see, et tahab +5V saada.

      Comment


        #4
        Miks see puudus on? Kogu TTL seeria töötab 5v-ga!
        - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
        - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

        Comment


          #5
          siin häid skeeme selle kiviga
          algajatel hea loogika kividega tutvuda selle isendiga. ka raamatus "Esimesi katseid elektroonikas" selle kivi kohta inffi

          Comment


            #6
            kui pinget on rohkem või vähem, siis ta kurinahk, ei taha töötada korralikult. K561 seeria on selles suhtes palju mugavam, anna mis pinget tahad.

            Comment


              #7
              seda ma usun,et seal võib olla häid skeeme ,kuid kuidas peaks ma nad ülesse leidma, kui ei oska vene keelt üle 3 sõna?
              tel 53729764

              Comment


                #8
                Siis pead otsima kedagi, kes jutu ära tõlgiks või vaata mõni skeem, kus kasutatakse 7400 - tüüpi mikroskeemi. See on 155LA3 analoog.
                Harjutamine teeb harjutajaks.

                Comment


                  #9
                  Originally posted by Elektrik@Dec 18 2004, 16:07
                  siin häid skeeme selle kiviga
                  algajatel hea loogika kividega tutvuda selle isendiga. ka raamatus "Esimesi katseid elektroonikas" selle kivi kohta inffi
                  Ot-oot, kus siin need skeemid on?! Ei leia üles kuidagi.

                  Comment


                    #10
                    Originally posted by paadikapten@Dec 18 2004, 18:36
                    Ot-oot, kus siin need skeemid on?! Ei leia üles kuidagi.
                    millised t2psemalt huvi pakuvad?
                    mingi korralikum asi v6i algajatele?

                    Comment


                      #11
                      Originally posted by paadikapten+Dec 18 2004, 18:36--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (paadikapten @ Dec 18 2004, 18:36)</td></tr><tr><td id='QUOTE'> <!--QuoteBegin-Elektrik@Dec 18 2004, 16:07

                      ... ka raamatus "Esimesi katseid elektroonikas" selle kivi kohta inffi
                      [/b][/quote]
                      Viktor Borissovilt eesti keelde tõlgitud raamat "Esimesi katseid raadioelektroonikas" (Tallinn, "Valgus", 1988, 112 lk.) on päris sobilik põhitõdedega tutvumiseks, seal on 155ЛA3 kohta ka, alates lk. 104. Samuti soovitan.
                      Elektroonika töötab suitsu baasil.
                      Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                      Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                      Comment


                        #12
                        Originally posted by fre@Dec 18 2004, 21:21
                        Esimesi katseid raadioelektroonikas" (Tallinn, "Valgus", 1988, 112 lk.
                        jah seesama, läx natuke sassi

                        Comment


                          #13
                          Üldiselt peaks enamus skeeme, mis töötavad 7400 või mõne selle derivatiiviga (74LS00 jne), ka LA3-ga töötama. Guuglist nende nimede järgi otsides võib nii mõndagi leida.
                          Halvad omadused on tõesti see täpne 5v pinge, jõle suur voolutarve ja aeglus. Samas headeks omadusteks on jälle suhteliselt hea häirekindlus ja lollikindlad sisendid - 561 jms seeriad kahjuks vätavad väga kergelt häireid vastu ja selle vastu tuleb plaadi disainil mõelda, samuti võib oskamatu käsitlemisega cmos-sisendid maha põletada. 155 seeria puhul tuleb veel meeles pidada, et sisendid tõmmatakse lahti jätmise korral toitesse, seega kui paned nupu, siis sisendi ja maa vahele.

                          Comment


                            #14
                            No prooviks teha multivibraatori mille vigase skeemi ma kuskilt olen saanud. proovisin siis sellest paremat skeemi välja aretada pilt. Kas skeem on töökorras, ja kuhu ma ühendan massi?




                            edit: pilt sai korda
                            tel 53729764

                            Comment


                              #15
                              Originally posted by digital@Dec 18 2004, 23:19
                              Halvad omadused on tõesti see täpne 5v pinge, jõle suur voolutarve ja aeglus. Samas headeks omadusteks on jälle suhteliselt hea häirekindlus ja lollikindlad sisendid - 561 jms seeriad kahjuks vätavad väga kergelt häireid vastu ja selle vastu tuleb plaadi disainil mõelda, samuti võib oskamatu käsitlemisega cmos-sisendid maha põletada.
                              TTL voolutarve on tõesti suhteliselt suur, sõltub veel seeriast. Töökiirus on enamasti siiski suurem kui CMOS-seeriatel. Häirekindlusega on ka lood harilikult vastupidi - suurema toitepingega (tüüpväärtus 9V) CMOS (vene 176, 164, 561, 564 ja teised, lääne 40..., 145... ja teised) on häirekindlamad loogikanivoode suurema omavahelise erinevuse tõttu, ainult sisendeid ei maksaks kõrgeoomilisteks jätta kui on häirete oht.
                              CMOS on õrnemad küll, lollusi ei talu, näiteks valepidi toite andmisel ütlevad üles kindlasti. Aga nende omatarve on tõesti tühine, mõnegi skeemi toitelülitist võib loobuda. Üks selline minu väljamõeldu avaldati "Paдиo" 1986 nr. 4, lk. 17.
                              155 seeria puhul tuleb veel meeles pidada, et sisendid tõmmatakse lahti jätmise korral toitesse, seega kui paned nupu, siis sisendi ja maa vahele.
                              Kõik kasutamata jäävad sisendid soovitatakse (häirekindluse mõttes jällegi) läbi ühise 1-kilooomise takisti + toitega ühendada, ilma selleta otse ühendades kasvab harilikult voolutarve.
                              Elektroonika töötab suitsu baasil.
                              Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                              Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                              Comment

                              Working...
                              X