k155la3

[Mauro]

see peaks siis olema üks vene mikroskeem. aasta tagasi andis üks elektroonik mulle ka mingisuguse skeemi(multivibraator), kuidas jalad ühendada,aga sellest ei tulnud midagi välja,kuna skeemi joonistamisega oli tal vist probleeme.Äkki olete sellest mikroskeemist midagi kuulnud? Googeldamine skeemi kohapealt erilist tulu ei andnud.

[digital]

Teada-tuntud TTL-seeria kivi. Äkki otsiksid venemaalt kui vene asi?
http://www.yandex.ru/yandsearch?rpt=...=%EA155%EB%E03

Väga laiatarbeline kivi, sellega tehakse mida iganes. Põhimõtteliselt on sees 4tk NAND -elementi.

[kreeklane]

puuduseks on see, et tahab +5V saada.

[felch]

Miks see puudus on? Kogu TTL seeria töötab 5v-ga!

[Elektrik]

siin häid skeeme selle kiviga
algajatel hea loogika kividega tutvuda selle isendiga. ka raamatus "Esimesi katseid elektroonikas" selle kivi kohta inffi

[kreeklane]

kui pinget on rohkem või vähem, siis ta kurinahk, ei taha töötada korralikult. K561 seeria on selles suhtes palju mugavam, anna mis pinget tahad.

[Mauro]

seda ma usun,et seal võib olla häid skeeme ,kuid kuidas peaks ma nad ülesse leidma, kui ei oska vene keelt üle 3 sõna?

[Padasonic]

Siis pead otsima kedagi, kes jutu ära tõlgiks või vaata mõni skeem, kus kasutatakse 7400 - tüüpi mikroskeemi. See on 155LA3 analoog.

[paadikapten]

Originally posted by Elektrik@Dec 18 2004, 16:07
siin häid skeeme selle kiviga
algajatel hea loogika kividega tutvuda selle isendiga. ka raamatus "Esimesi katseid elektroonikas" selle kivi kohta inffi

Ot-oot, kus siin need skeemid on?! Ei leia üles kuidagi.

[Elektrik]

Originally posted by paadikapten@Dec 18 2004, 18:36
Ot-oot, kus siin need skeemid on?! Ei leia üles kuidagi.

millised t2psemalt huvi pakuvad?
mingi korralikum asi v6i algajatele?

[fre]

Originally posted by paadikapten+Dec 18 2004, 18:36--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (paadikapten @ Dec 18 2004, 18:36)</td></tr><tr><td id='QUOTE'> <!--QuoteBegin-Elektrik@Dec 18 2004, 16:07

... ka raamatus "Esimesi katseid elektroonikas" selle kivi kohta inffi

[/b][/quote]
Viktor Borissovilt eesti keelde tõlgitud raamat "Esimesi katseid raadioelektroonikas" (Tallinn, "Valgus", 1988, 112 lk.) on päris sobilik põhitõdedega tutvumiseks, seal on 155ЛA3 kohta ka, alates lk. 104. Samuti soovitan.

[Elektrik]

Originally posted by fre@Dec 18 2004, 21:21
Esimesi katseid raadioelektroonikas" (Tallinn, "Valgus", 1988, 112 lk.

jah seesama, läx natuke sassi

[digital]

Üldiselt peaks enamus skeeme, mis töötavad 7400 või mõne selle derivatiiviga (74LS00 jne), ka LA3-ga töötama. Guuglist nende nimede järgi otsides võib nii mõndagi leida.
Halvad omadused on tõesti see täpne 5v pinge, jõle suur voolutarve ja aeglus. Samas headeks omadusteks on jälle suhteliselt hea häirekindlus ja lollikindlad sisendid - 561 jms seeriad kahjuks vätavad väga kergelt häireid vastu ja selle vastu tuleb plaadi disainil mõelda, samuti võib oskamatu käsitlemisega cmos-sisendid maha põletada. 155 seeria puhul tuleb veel meeles pidada, et sisendid tõmmatakse lahti jätmise korral toitesse, seega kui paned nupu, siis sisendi ja maa vahele.

[Mauro]

No prooviks teha multivibraatori mille vigase skeemi ma kuskilt olen saanud. proovisin siis sellest paremat skeemi välja aretada pilt. Kas skeem on töökorras, ja kuhu ma ühendan massi?




edit: pilt sai korda

[fre]

Originally posted by digital@Dec 18 2004, 23:19
Halvad omadused on tõesti see täpne 5v pinge, jõle suur voolutarve ja aeglus. Samas headeks omadusteks on jälle suhteliselt hea häirekindlus ja lollikindlad sisendid - 561 jms seeriad kahjuks vätavad väga kergelt häireid vastu ja selle vastu tuleb plaadi disainil mõelda, samuti võib oskamatu käsitlemisega cmos-sisendid maha põletada.

TTL voolutarve on tõesti suhteliselt suur, sõltub veel seeriast. Töökiirus on enamasti siiski suurem kui CMOS-seeriatel. Häirekindlusega on ka lood harilikult vastupidi - suurema toitepingega (tüüpväärtus 9V) CMOS (vene 176, 164, 561, 564 ja teised, lääne 40..., 145... ja teised) on häirekindlamad loogikanivoode suurema omavahelise erinevuse tõttu, ainult sisendeid ei maksaks kõrgeoomilisteks jätta kui on häirete oht.
CMOS on õrnemad küll, lollusi ei talu, näiteks valepidi toite andmisel ütlevad üles kindlasti. Aga nende omatarve on tõesti tühine, mõnegi skeemi toitelülitist võib loobuda. Üks selline minu väljamõeldu avaldati "Paдиo" 1986 nr. 4, lk. 17.

155 seeria puhul tuleb veel meeles pidada, et sisendid tõmmatakse lahti jätmise korral toitesse, seega kui paned nupu, siis sisendi ja maa vahele.

Kõik kasutamata jäävad sisendid soovitatakse (häirekindluse mõttes jällegi) läbi ühise 1-kilooomise takisti + toitega ühendada, ilma selleta otse ühendades kasvab harilikult voolutarve.