Diood (led),Kondensaator,

[thx]

Kes oskab seletada mis põhimõttega led töötab või üldse diood (et laseb ühtepidi voolu läbi:S millest need tehtdu on?ja mis põhimõttega töötab kondendaator mis "liikumised"
seal toimuvad kuidas ta kondenseerib voolu?ja millest tehtud?

[jan]

Eh, kui Sulle nüüd öelda, et valgusdioodis toimub päripingestatud pn-siirdes elektronide ja aukude kiirguslik rekombinatsioon ning et vabaneva energia arvelt tekivad footonid, siis Sa ei saa ju väga palju targemaks?

Niisiis. Ained jagunevad juhtideks, dielektrikuteks ja pooljuhtideks. Kuna metallides on valentselektronide energiatsoon vaid osaliselt elektronide poolt hõivatud, siis juhivad nad hästi voolu. Dielektrikutes on see energiatsooon täielikult hõivatud ja elektronid ei saa liikuda. Järeldus => ei juhi voolu (mingil määral juhib iga aine voolu, aga siinkohal on takistused nii suured, et lihtsam on öelda, et ei juhi).

Pooljuhtides on valentsitsoon olenevalt keskkonna tingimustest üldjuhul hõivatud. Keelutsoon on samas "väiksem" kui dielektrikutes, nii et teatud tingimustel võivad elektronid valentsitsoonist minna juhtivustsooni, jättes maha "augud" - elektronita keemilised sidemed. Pooljuhi juhtivust suurendatakse lisanditega (jagunevad doonor- ja aktseptorlisanditeks). Üksikasjadesse laskumata ütlen, et on olemas n-pooljuhid (elektronjuhtivus) ja p-pooljuhid (aukjuhtivus).

Kui panna p- ja n-pooljuht otsapidi kokku, siis on tegu pn-siirdega. Pooljuhtdiood (ehk lihtsalt diood) koosnebki pn-siirdest. Päripingestamisel antakse plusspinge p-siirdele ja n-siire läheb "maha". Vooluallika elektriväli lööb nüüd tõkkekihi minema ja pn-siire avaneb. Voila! Juhibki voolu. Vastupingestamisel ühendatakse "pluss ja miinus" vastupidi ning sel juhul tõkkekihi ja vooluallika elektriväljad summeeruvad. Laengukandjatele tähendab see siirde veel tugevamat "lukkupanekut" kui pingestamata olekus.

Füüsikaõpikud abiks, seda on võrdlemisi raske joonisteta selgeks teha. Ilmselt annab ka Google asjalikke vastuseid.

Ahjaa, levinumad pooljuhid on räni, germaanium ja seleen.

[fre]

Üht-teist elektroonika põhitõdedest saab ka siit foorumitest "nokkida", aga parem on õppida raamatutest, kus materjal kenasti teemadesse ja sobivasse järjekorda pandud. Eesti keeles on selliseid päris palju trükitud. Ise sain põhitõed selgeks 1959. aastal trükitud Heino Pedusaare raamatust "Elektro- ja raadiotehnika algajaile". Seda pean siiani heaks õpikuks. Hiljem on prantsuse keelest eesti keelde tõlgitud (tõlkinud sama Heino Pedusaar) E. Aisbergi maailmakuulus sari ".......?... See on imelihtne!", mis oma (naiivselt-)lõbusas laadis jällegi sobivas järjestuses vajalikud algtõed annab. Sellest sarjast sobivad alustuseks võib-olla "Raadio?... See on imelihtne!" ja "Transistor?... See on imelihtne!". Veidi hiljem võiks lisanduda (autor on ka teine) "Elektroonika?... Pole midagi lihtsamat!"- siis juba vastavalt konkreetsemale huvile...
Väga soovitan endale muretseda, kasvõi laenata. Teisi häid raamatuid on siin foorumis veel nimetatud...

[jan]

Hulga üksikasjalikumaks ja teoreetilisemaks lähevad P. Horowitzi ja W. Hilli "The Art Of Electronics" 2 köidet, kus leiavad ammendavat käsitlust pea kõik elektroonikakomponendid ja nende tüüprakendused. Pole kahjuks kindel, et seda avalikes raamatukogudes leidub, kuid venekeelne tõlge on vene serveritest .djvu formaadis kättesaadav ("Iskusstvo shemotehniki I, II").

EDIT: ei oma infot, kas need raamatud on ka eesti keelde tõlgitud.

[fre]

Originally posted by jan@Jan 30 2005, 23:45
"The Art Of Electronics", kui õigesti mäletan) 3 köidet...

Minu käes on olnud kaheköiteline vene keelde tõlgitud "Iskusstvo shemotehniki" kirjastuselt "Mir" (kahjuks jäi endal tellimata), haruldaselt head skeemide töö seletused, väga kahju et seda eestikeelsena pole... Või on keegi tõlkinud?

[jan]

Jah, aitäh Fre, peaks olema tõpoolest vaid 2 köidet.

EDIT: lisan viite http://audioportal.spb.ru/diy/sprav.php

Nimekirjas kolmas.

Kui on tegu autoriõiguste rikkumisega, siis tuleb ehk eelkõige pöörduda antud portaali haldajate poole.