Trafo ise tegemine

[thx]

Oskab keegi anda Mingit kalkulaatorit või skeemi mille abil arvutada trafo parameetrid
keerdude arvud jne..

[thx]

Kunagi kõis selline simulaator siit foorumis läbi . Kahjuks ei suuda leida.

[raadiolamp]

Originally posted by thx@Mar 5 2005, 18:43
Oskab keegi anda Mingit kalkulaatorit või skeemi mille abil arvutada trafo parameetrid
keerdude arvud jne..

Trafo pindala arvutatakse nii nagu pindala ikka aga pindala tuleb korrutada 0,9

Trafo keerdude arvutamis valem on:


45x220/S

See tähendab et 220 tuleb jagada trafo südamiku pindalaga(nt:2x4x0,9)ja see korrutada 45. Et saada teada mitu keerdu läheb 1V tuleb keerdude arv(220-nele)jagada 220 siis saad teada palju keerde läheb ühele voldile.Kui tahad veel midagi küsida kirjuta mulle mail aadressil: hendrik.pyi@mai.ee


Hendrik

[virx5]

Vs: Trafo ise tegemine

Kuidas mõjutab trafot see, kui primaaris on keerde liiga palju? Näiteks 500 asemel 1000.

[fre]

Vs: Trafo ise tegemine

Kuidas mõjutab trafot see, kui primaaris on keerde liiga palju? Näiteks 500 asemel 1000.

Siis peab sekundaarmähisel samuti kaks korda (antud näite puhul) rohkem keerde olema kui muidu, keerdude arvu suhe määrab ju pinge.
Tegelikult on olemas "keerdude arv voldi kohta" (ω / V) - suurema võimsusega trafol võetakse see väiksem, väiksema võimsusega trafol aga suurem. Erineb ka vastavalt südamiku tüübile. Vastavad soovituslikud väärtused on tavaliselt antud trafode tegemise õpetustes...
Kui ω/V võtta ülearu suur, ei mahu mähised ära, samuti tuleb arvestada mähiste suurema aktiivtakistusega ja suurema pingelanguga mis koormates tekib. Liiga väikese ω/V puhul tekib südamikus magnetiline üleküllastus ja trafo tühijooksuvool suureneb (kuumenemine).

[contramortem]

Vs: Trafo ise tegemine

Kuidas mõjutab trafot see, kui primaaris on keerde liiga palju? Näiteks 500 asemel 1000.

Teooriasse süvenemata - Kunagi ammu kui veel trafo hingeelust suurt midagi ei teadnud ja arvutusvalemeid ka ei pidanud vajalikuks, aga oli suur tahtmine ise trafot kerida sai siis lähtuda põhimõttest, mida rohkem seda uhkem. Saigi siis primaarmähisele keeratud päris kõvasti keerde, kindlasti rohkem kui vaja. Võrku ühendades viskas mõne aja pärast sahmaka tossu välja. Vot ei teagi milles see asi võis olla, kuigi pigem kahtlustan liiga peenet traati.

[KaruTEC]

Vs: Trafo ise tegemine

Helivõimendi toitetrafol peakski IMHO olema 10-20% rohkem keerde kui valemid ütlevad. Siis on välised väljad palju nõrgemad.

[RaunoK]

Vs: Trafo ise tegemine

Aga mingi viis peab ju olema et arvutada toitetrafo ja välundtrafo andmed. Praegu on 21 sajand, praegu ei hakata enam suurtes firmades arvutama paberi ja pliiatsiga. Näiteks sel sajandil on igasuguseid arvutus viise aga trafode kohta pole tuhkagi.

[humax]

Vs: Trafo ise tegemine

Aga mingi viis peab ju olema et arvutada toitetrafo ja välundtrafo andmed. Praegu on 21 sajand, praegu ei hakata enam suurtes firmades arvutama paberi ja pliiatsiga. Näiteks sel sajandil on igasuguseid arvutus viise aga trafode kohta pole tuhkagi.

On kõik lahendused olemas,nii arvtiprogrammid kui ka pliiatsi ja paberil teostatavad arvutused. On ka siin foorumis neid linke üles riputatud, kus kõik lahendused pakutud. Küsimus on ehk mehes eneses, kes ei suuda neid leida ja lugeda ja rakendada.

[KaruTEC]

Vs: Trafo ise tegemine

Joppakolla, Internet on selle nimi. Ja raamatuid peab lugema et teaks mida teed. Isegi Abos on trafode kohta üht koma teist.

[virx5]

Vs: Trafo ise tegemine

Mõtlesin natuke trafo üle ja jõudsin arusaamisele, et trafo primaarmähis koos südamikuga moodustab mõhimõtteliselt madalpääsfiltri, mille lõikesagedus on 50Hz või alla selle. Kui sekundaarmähise koormuse korral tekib vastupidine magnetväli, siis trafo induktiivsus nagu väheneks ja lõikesagedus kasvaks ning primaarmähist hakkab läbima vool. Juhul, kui primaarmähises liiga vähe keerde, siis ei "lõika" trafo 50 Hz piisavalt hästi ja hakkab tarbima voolu. Ma ei näe probleemi liigses traadi kerimises peale selle, et vaske kulub palju ja soojus ei pääse välja. Kas ma sain millestki valesti aru?

[freeze]

Vs: Trafo ise tegemine

siia kleepimisele kulus ka rohkem aega....

http://www.masterkit.ru/info/linkshow.php?num=40
http://www.transplast.ru/index.php?id=62&pid=1
http://www.electroncity.narod.ru/
http://evtrans.chat.ru/index.html
http://www.radiomaster.net/load/014-.../22/index.html
http://www.radiofan.ru/soft/soft.htm
http://www.qrx.narod.ru/prog/ev_trans.htm
http://mini-soft.ru/soft/power2/index.php
jne...

[Max27]

Vs: Trafo ise tegemine

Mõtlesin natuke trafo üle ja jõudsin arusaamisele, et trafo primaarmähis koos südamikuga moodustab mõhimõtteliselt madalpääsfiltri, mille lõikesagedus on 50Hz või alla selle. Kui sekundaarmähise koormuse korral tekib vastupidine magnetväli, siis trafo induktiivsus nagu väheneks ja lõikesagedus kasvaks ning primaarmähist hakkab läbima vool. Juhul, kui primaarmähises liiga vähe keerde, siis ei "lõika" trafo 50 Hz piisavalt hästi ja hakkab tarbima voolu. Ma ei näe probleemi liigses traadi kerimises peale selle, et vaske kulub palju ja soojus ei pääse välja. Kas ma sain millestki valesti aru?

Mõnest asjast oled tõesti valesti aru saanud. Loe kõigepealt läbi ning tee selgeks L. ABO Raadiolülitused ja El.komponendid "Transformaatorite" osa, siis võid ehk nõu juba teistele ka anda. Head lugemist !

[KaruTEC]

Vs: Trafo ise tegemine

Jätke meelde:

TRAFO EI OLE DROSSEL

Trafol on tühine induktiivsus.

Nii et virx said asjast valesti aru.

[fre]

Vs: Trafo ise tegemine

Mõnest asjast oled tõesti valesti aru saanud. Loe kõigepealt läbi ning tee selgeks L. ABO Raadiolülitused ja El.komponendid "Transformaatorite" osa, siis võid ehk nõu juba teistele ka anda. Head lugemist !

Täpsustaks siis, millistes eestikeelsetes raamatutes
võib leida võrgutrafode kerimise õpetusi, vanemates
neist on isegi mõnevõrra põhjalikumalt, kuid kahjuks
ei leia nendest andmeid uuematüübiliste südamikkude
kohta. Mõni vanem võib veel olla mis meelde ei tulnud...
1. "Amatöörelektrik", 1955, D. Vardja ja U. Agur. Lk. 62...86
(klassika, oli pikka aega paljude tegijate poolt kasutatav,
nüüd juba raskeltleitav raamat, mõnel on veel alles...).
2. "Raadiovastuvõtjate korrastamine", 1969 (on ka teisi
kordustrükke), E. Jakoobi. Lk. 276...291 (lühem õpetus,
ka väljundtrafode ja paispoolide kohta natuke)
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?12672 - pilt
3. "Elektroonikakonstruktor", 1972, koostanud L. Abo.
Lk. 18...23 väga üldist laadi lühiõpetus, graafik.
http://www.osta.ee/index.php?fuseact...nfo&id=1684893 - pilt
4. "Raadioseadmete üksikosad", 1981, koostanud L. Abo.
Lk. 285...298 (praeguse aja klassika).
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11915 - pilt
5. "Elektroonikakomponendid", 1997, koostanud L. Abo.
Lk. 191...195 (lühem variant).
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11995 - pilt

L. Abo raamatus "Raadiolülitused" trafode kerimisest
midagi pole, küll aga alalditest, filtritest ja muust
ülivajalikust, ka väga hea raamat, mis peaks igal
selle ala huvilisel olema!
http://raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11914 - pilt
(siniste kaantega variant, sagedamini võib punast kohata)

http://www.osta.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=1517098

Saab ilmselt allalaadida ja vaadata ka http://www.zone.ee/kaltz/
(teemast http://www.tevalo.ee/foorum/showthread.php?t=6582 )