Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Kalkulaatori LCD

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Kalkulaatori LCD

    Taskuarvuti lammutamisel sain sealt seest ühe LCD ekraani. Umbes sama suur kui odavatel testritel aga numbri kohti on rohkem. Mingeid kirju/tähiseid tal kahjuks peal pole. Alt tuleb välja kilest lint, mille sees on 28 pin'i (juhet). Numbrid olid tal sellised digitaalsed 8-d.

    Küsimus selline, kas oleks kuidagi võimalik välja nuputa kuidas sellega numbreid kuvada?

    Kas põhimõtteliselt käib asi sedasi, et kui anda ühele pinile pinge, siis hakkab tööle üks numbri 8 segment (nimetati vist nii)?

    #2
    LCD tüürimine nii lihtne pole. Alaliskomponent rikuks kristalli. seepärast on vaja vahelduva/impulssidega tüürida..
    Ega selle displegia midagi tarka teha vist pole...võibolla saad polarisatsioonikilesid kasutada kuskil..
    Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

    Comment


      #3
      Pealegi juhitakse taskuarvutite LCD-sid keerukama, mitmenivoolise signaaliga. Seal on segmendid ka gruppidesse ühendatud. Peegeldunud valguses teatud nurga all viltu vaadates on harilikult need siseühendused ka nähtavad. Pole kohanud muid juhtskeeme taolistele LCD-dele kui needsamad mis neis taskuarvutites.
      Elektroonika töötab suitsu baasil.
      Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
      Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

      Comment


        #4
        Aga kas mõne PICiga oleks võimalik? Näiteks PIC 16f84?

        Comment


          #5
          Kindlasti on võimalik. Trikk seisneb selles et tuleb pidevalt vahetada segmentide ja back-plane polaarsust. Iseenesest mitte väga keeruline ülesanne. Saadad 7-segmendi koodi segmentidele ja lülitad sisse vastava numbrikoha backplane. Siis inverteerid segmendikoodi ja backplane. Jne.
          Inverteerimist võiks teha nt. taimeri katkestusega.
          On olemas PICid, milledel kohe sarnaste LCD-de juhtimse oskus sees. Loe Microchipi weebilehte!
          - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
          - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

          Comment


            #6
            Originally posted by felch@Mar 19 2005, 22:25
            ... ja lülitad sisse vastava numbrikoha backplane. Siis inverteerid segmendikoodi ja backplane. Jne.
            Arvan et ei ole numbrikohtade kaupa...

            Taskuarvutite LCD segmendid ei ole tavaliselt niimoodi grupeeritud nagu LED-tablool, sellele viitab ka selle isendi viikude arv. Olen mõne taolise "hingeelu" uurinud. Tüürimisel kasutati nelja erinevat loogikanivood, nimetaks nad tinglikult 1 (0V), 2 (-2V), 3 (-4V) ja 4 (-6V). Eesmistest elektroodidest oli moodustatud kolm segmentide gruppi (ühes näiteks segmentide "a", "d" ja "f" eesmised elektroodid), nimetaks need grupid tinglikult A, B ja C. Gruppidel oli nivoode ajaline järjestus selline:
            A - 242313242313242313...
            B - 334221334221334221...
            C - 433122433122433122...
            Ka tagumistest segmentide elektroodidest olid moodustatud omaette grupid, olgu nad näiteks D, E, ... . Kui nüüd näiteks D-le anda järjestus 424131424131424131... , tumeneb ainult gruppide A ja D ühine segment A-D, kuna tema elektroodidele rakendub vahelduvpinge nivoode erinevusega 2 (ehk 4V). Segmentidele B-D ja C-D aga ei jätku selleks pinget...
            Sellisel moel saavad kõik segmendid sümmeetrilise kujuga (keskmise nivoo -3V ümber) vahelduvpinge ja neid rikkuv alaliskomponent (elektrolüüs) puudub.
            Umbes niimoodi toimub taskuarvutite LCD-de juhtimine, paber päris täpsete andmetega on kuhugi kadunud...
            Kahtlen, kas tasub vaeva sellist tablood üritada mõne PIC-iga juhtida, ehk 'felch' täpsustab kui mõni trikk veel varuks...
            Elektroonika töötab suitsu baasil.
            Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
            Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

            Comment


              #7
              Originally posted by fre@Mar 19 2005, 19:53
              Pole kohanud muid juhtskeeme taolistele LCD-dele kui needsamad mis neis taskuarvutites.
              Täiendan vana teemat, vahepeal olen lisainfot leidnud...
              Kalkulaatori LCD juhtimiseks sobib näiteks HOLTEK'i HT1611, 'datasheet' lk. 14 ja lk. 15 on näha ka segmentide gruppidesse ühendamist säärastel.

              http://www.kirov.ru/~ua4nx/fail/HT1611.pdf
              Elektroonika töötab suitsu baasil.
              Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
              Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

              Comment


                #8
                saab tüürida sisseehitatud LCD kontrolleriga mikrokiibiga, nagu Atmega169 , MSP430F ( ??? - otsi ise TI kodukalt ).
                segmentide leidmiseks lase vahelduvvoolu LCD klemmidele peale.
                sobib vörgusagedus 50Hz, ca 6V ja igaks juhuks pane ka nii 1Megaoomi takisti vahele. veel parem kui pinget saaks reguleerida, st lisa potekas. kalkudes kasutati tavaliselt 3 vöi 4 ühist elektroodi ja paarkümmend segmenti.

                Comment

                Working...
                X