Veidi OT aga kreeklase kirjeldatud riistapuuga sai vanasti massiivsemaid asju kokku joodetud. Ainult krokodill kippus ära põlema ja nii sai see asendatud paksust vaskplekist tehtud hoidikuga, mis omakorda oli kinnitatud läbikärsanud jootekolvi otsa. Asendab edukalt 200-300W jootekolbi. Eeliseks veel see, et asi on kohe peale sisselülitamist stardivalmis. Saab joota ka kõrgema sulamistemperatuuriga joodistega (ehk siis ka kõvematega), millest jootekolvi jaks üle ei käi. Vasega jootmist pole sellega proovinud, aga ilmselt õnnestuks. Temperatuuri peaks enam kui piisavalt olema.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
Teen ise keevitusaparaadi.
Collapse
X
-
to reuter: Saaks aga trafo eesmärk oli isoleerida ja see vool oli alaldatud ja silutud, dorsseli eesmärk oli kaarleegi kustumise hetkel tekitada kõrgepinge impulss mis selle uuesti syytaks.Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Comment
-
Vs: Teen ise keevitusaparaadi.
Vana teema, aga väikse küsimuse jaoks on vast sobilik.
Nimelt küsin kindluse mõttes üle, kuidas ühendada trafole võrgujuhtmed.
Pilt sellest kuidas on peale kraabitud ühenduste joonis.
Nagu aru saan on tegu 2 faasilise trafoga eks?
Need 3 polti on kõik primaar mähise klemmid, ja testriga mõõtes on nad kolmnurk ühenduses, kuid takistused on võrdsed, see tekitas segadust.
Trafo ise on 2 postiga, ühel on primaarmähis ja teisel sekundaar(tegu mingi veneaegse, vist ise tehtud keevitus trafoga).Emal oli kolm poega, kaks olid normaalsed ja kolmas oli elektroonik.
Comment
-
Vs: Teen ise keevitusaparaadi.
Vana teema tõesti aga jätkaks . On keegi sellist asja proovinud http://www.instructables.com/id/Spot...nsformer-and-/
Selline vigur kuluks vahest ära küll. On keegi midagi taolist kokku pannud ? Ja kui on siis kui hästi toimib ka ?Hammaste Tundlikus tekkis suvel - Hambaarst soovitas vähem tüli norida..
Comment
-
Vs: Teen ise keevitusaparaadi.
Kannatab küll mõne vanema uuni trafost, mis üle kilovati. Elektroodid soovitan osta, liides on kvaliteetsem.
Kunagi alustasin ühe tegemist, kuid jäi pooleli (polnud vajadust). Skeem oli ameeriklastelt, algselt kahe jadas trafoga, primaari lülitamiseks jalglüliti, surve reguleerimine vedrudega, millele sai lisada anduri lüliti juhtimiseks, et keevitusaeg ühepikkune oleks ja seega suurema hulga materjali punktimisel kõik liited ühesugused tuleks.
Comment
-
Vs: Teen ise keevitusaparaadi.
Uuni vahelduvvoolu pinge muutmise seade on mõeldud pidevreziimis töötama, kuna aga punktkeevitus on väga lühikese kasutusajaga, siis võiks mu meelest kasutada ka mõne vene lampteleka vahelduvvoolu pinge muutmise seadet. Iseenesest põnev riistapuu ja peaks kohe algul mõtlema ka selle peale, kuidas käppasid lihtsalt vahetada saaks. Kui asi valmis saab ja toimib, siis selgub üsna pea, et oleks vaja pikemaid ja ümbernurga jne käppasid
Hiljem saab täiendada taimeri ja survereguleerijate jms. mugavusvidinatega.viimati muutis kasutaja a1; 08 January 2012, 14:58. Põhjus: teksti keeleline kohendus, tühiku lisamine, komakohtade ülevaatamine ja muu seesugune tegevus
Comment
-
Vs: Teen ise keevitusaparaadi.
Esmalt postitatud irc81032 poolt Vaata postitust
Punktkeevituse jaoks saaks kasutada puurmasinat, üks elektroodidest kinnitada padrunisse ja allapoole teha isolaatorist alus teise elektroodi jaoks.
Comment
-
Vs: Teen ise keevitusaparaadi.
Üheski õpikus pole kunagi näinud, et transformaator oleks lühendatult trahvo, ikka ja alati on see trafo.
Isegi professorid (mitte aga "prohvessorid") teavad ja õpetavad õiget kirjaviisi. Kui miskipärast ei õnnestu
"trafo" õigesti hääldada, siis vähemasti võiks seda õigesti kirjutada. Siis poleks foorumit külastavatel ja
siin õppimas käivatel algajatel vajadust hiljem ümber harjuda, mis on teatavasti palju raskem kui kohe
õigesti õppimine!
Veel tahaks algajatele rõhutada ühe väga lihtsa reegli meelespidamist - kõik inimeste nimedest tuletatud
mõõtühikute lühendid kirjutatakse suurtähega! Nii näiteks on volt, vatt ja herts - V, W ja Hz. Vägagi tihti
võib kohata kilohertsi kirjaoskamatut lühendamist, näiteks khz ja Khz, kui ainuõige on ikka kHz.viimati muutis kasutaja fre; 08 January 2012, 11:41.Elektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.
Comment
Comment