ajavõtusüsteemi skeemi vaja

[indro]

Oleks vaja siis inimest, kes suudaks midagi sellist valmis teha või siis soovitada kust midagi sellist leida võiks.

Kirjeldus: Ajavõtusüsteem, mis suudaks võtta aega 2 auto puhul 1/4 Miili pikkusel distantsil.

Sisu: Töötama peaks ta tõenäoliselt laseritega (kuna tegemist on mittetulundusliku projektida, siis ei tohiks laserid väga kallid olla) - stardis on 2 laserit ja finishis ka 2 laserit.
Käima pannakse aeg siis, kui kiir katkeb stardis ja suletakse aeg finishis siis, kui auto on läbi sõitnud ehk siis mitte kohe peale kiire katkemist vaid siis, kui kiir taas taastub. Stardi ja finishi vahel käib side üle wifi. Lisaks oleks veel hea see, kui saaks starti lisada ka mingi valgusfoori laadse asja, mis näitaks tulede süttimisega starti.

Softi suudame sellise asja jaoks vast ise valmis kirjutada aga probleem on see, kuidas laserid läppariga ühendada, see valgusfoor ja et asi ka selliseid asju teeks, mida meil vaja.

Ootaks siis kommentaare, kas millegi sellisega saaks keegi hakkama selle eest hinge hinda mitte küsimata ?

[KaruTEC]

Võta ühendust CTree teamiga. Süsteem tuleb igatahes kallim ja keerulisem kui sulle meeldiks

Hind peaks jääma lihtsal süsteemil 20-30k piiridesse

[indro]

Originally posted by KaruTEC@Mar 28 2005, 14:16
Võta ühendust CTree teamiga. Süsteem tuleb igatahes kallim ja keerulisem kui sulle meeldiks

Hind peaks jääma lihtsal süsteemil 20-30k piiridesse

Meie ei vaja nii põhjalikku süsteemi, nagu nemad. Nendel on andurite paare 20, meil aga on vaja vaid 2. Ühesõnaga pole see lahendus, ootan muid kommentaare.

Hetkel on tegelikult olemas meil infrapunaga midagi sellist, selle vahega et ei ole finisis ja stardis eraldi andurid vaid on üks. Seda saab siis kasutada näiteks ringrajal sõitmiseks. Miinuseks on see, et infrapunale ei meeldi eriti päike ja seda süsteemi ei saa kasutada 1/4 miili puhul.

[KaruTEC]

Kahe anduriga süsteemi jäme hind:

Anduripaarid - 2000,- tk
Kaablid koos trumlitega - 3000,-
Mikrokontra ajavõtuks - 1000,-
Tabloo - 4000,-

Tööraha - olenevalt makseviisidest 8000,- .. 15000,-

[Black]

Originally posted by KaruTEC@Mar 28 2005, 12:05
Kaablid koos trumlitega - 3000,-
Tabloo - 4000,-

Kaablite asemel on plaan kasutada WLAN-i (kuna sõit ei käi mõisa peale, siis mõnikümmend ms latency ei tapa) ja tabloo pole primaarne.

[R.I.P]

Saaks ehk teha ka nii, kui odavust taga ajada. Kiirekatkesti ehitada ise. Üheks pooleks oleks tavaline laserpointer, mis on kinnitatud massiivse statiivi külge, teiseks pooleks oleks valgustundlik element, mis asub näiteks piisavalt pika toru p6hjas (vältimaks päikesevalgusest tingitud viga) ning on samuti kinnitatud massiivsele alusele. kaablina v6ib kasutada ka midagi odavamat (vaja oleks kaableid kontrollerist kummagi sensorini ja foorini. Foor läheks veidi kalliks aga ehk annab ka sellega midagi nuputada. Kontroller ehitada PIC mikrokontrollerile ja varustada LCD-ga tulemuste kuvamiseks ning rs232 liidesega arvude laadimiseks arvutisse, toidet v6iks kogu süsteem saada näiteks 12v mootrorrattaaku pealt.

kuigi eks see selline pühapäevaseks kasutamiseks m6eldud poolik asi oleks. Selleks et korralikult asi käsile v6tta, korralikest komponentidest teha väliolusesse sobivad seadmed läheb muidugi üksjagu palju maksma. Endal mingisugused kogemused välioludesse sobivate seadmete disainimisel. Kah töötav (laboris) prototüüp maksab kopikaid, ent välioludesse sobiv seade peab omama välitingimuste ja mehaaniliste vigastuste eest kaitsvat kesta, pistikühendused peavad olema ilmastikukindlad ja mehaaniliselt tugevad (sigakallid). Ühenduskaablid peavad kannatama korduvat kinni ja lahtirullimist, peal tallumist ja üles6itmist (ka siis kui kaabli ja asfaldi vahele jääb liiva ja kive). Kantavad seadmed peavad olema ergonoomilise kujuga (mitte nagu ennevanasti) kui kantava süsteemi all m6eldi 20 eri osaks lahti v6etavat seadet, mille iga osa tuli kanda kuuekesi ja raskeim agregaat oli raudjalastega kelgul: m6eldud traktoriga vedamiseks).

[KaruTEC]

Mõnikümmend ms on mitu meetrit kui kiirus suur.
WLAN toob lisaprobleeme, kablad on täpsemad ja kindlamad.

Mis ma tahan öelda: teha saab igatpidi ja see mida plaanid pole mingi ulmevärk aga esialgset optimismi on vaja jahutada reaalsete tehniliste tingimustega, muidu hiljem läheb eelarve lõhki või pole süsteem kasutatav.

[Black]

Minu visioon asjast:

Stardis võiks põhikomponentideks olla 2 piisava autonoomse toitega passiivset laserpointerit saatjatena-kiiretekitajatena, 2 valgustundlikku elementi (fototakistit?) vastuvõtjatena, juhtmed vastuvõtjatest baasautosse, kus asuvad katkestussignaali COM-pordile sobivaks töötlev (MAX232 baasil?) kontroller ja läppar. Kuna baasauto ja vastuvõtjad asuks stardis kahe sõidurea keskel, ei pea juhtmed olema ülesõidetavad. Läppar ja kontroller saaks toite baasauto akult.

Finishis oleks vajalikud 2 kiiretekitajat, 2 vastuvõtjat, kontroller ja läppar. Paigutada annaks nad jällegi nii, et vastuvõtjad ja läppar jääks sõiduridade keskele ja ülesõidetavaid juhtmeid ei ole. Inimese kohalolek poleks seal vajalik. Raja välisäärtes olevatel pointeritel on oma akult autonoomne toide. On muidugi oht, et keegi sõidab postamendi läppariga miljoniks, aga selle riski me ilmselt peame võtma. Läppar on odavam kui inimelu.

Foor/kuusepuu annab vist teha kahte moodi: passiivsena ainult stardi andmiseks või siis aktiivsena, tagasisidega läpparisse, et saaks mõõta ka reaktsiooniaega.

Side läpparite vahel toimuks suundantennidega üle WLAN'i Ad-Hoc ühendusena. Kogu infotöötlus toimuks baasautos olevas läpparis. Eraldi LCD pole vajalik. Progeja on meil ka olemas, nii et softiga vast saame hakkama.

Vaja oleks kontrolleri skeemi. Saatjate ja vastuvõtjate korpuste disainimisega saame ilmselt hakkama. Kuna tegu on tõesti paar korda aastas vaja mineva mittetulundusliku pühapäevaprojektiga ühe autoklubi jaoks, siis midagi kapitaalset vaja ei ole.

[Black]

Kui nüüd järele mõelda, toob WLAN tõesti omajagu probleeme juurde... Suundantenne saab lisada ainult sobivatele kaarditele, need aga pole tänapäeval eriti levinud. Seega lisakulutus. Viivitus võiks ka tõesti tegelikult olemata olla. Kaablite puhul jääks vajalik võrguühenduse moodul ka softile progemata.

Samas võiks stardist kahe rea vahelt finishisse vedada 4 soonega tavalise telefonikaabli, suht odav ja kergelt keritav. Kuna sõitjad on mõistlik rahvas, siis keegi sinna peale tahtlikult ilmselt ketsi andma ei läheks.

[KaruTEC]

Selle asemel et oletada, vaadake reaalsusele silma. CTreel on korduvalt kaableid puruks sõidetud.
Puhtalt PC põhine süsteem on liiga uimane et olla täpne.

[Black]

Reaalsus on, et rajad märgitakse maha ja rajale lastakse ainult kaineid juhilubadega klubiliikmeid, mitte suvalisi tegelasi. Mõistusega inimene teab, kus sõita. Loomulikult võime ju tagavaraks veel teist 400m telefonikaablit kaasa võtta, see on suht odav.
Süsteem ei peagi olema maru täpne. Me ei plaani kuidagi CTtree'ga konkureerida. Tegemist on 2 korda aastas toimuva lõbusa klubiüritusega, mitte range võistlusega. Paar korda on üritus juba toimunud ja mõõdetud on suvaliste mobiilistopperitega. Nüüd ongi eesmärk asendada stopperiga ajavõtt, seega eelkõige oleks vaja elimineerida inimlik mõõteviga. Kui otse arvutisse laskmine ka mõne kümnendiksekundiga eksib, teeb ta seda võrdselt kõikidega.
Seega, kas keegi oskaks lõpuks pakkuda skeemi, millega valgustundliku elemendi katkestused COM-pordi jaoks sobilikuks signaaliks konvertida?

[R.I.P]

Kui sa tahad ehitada süsteemi niikuinii pc p6hise ja täpsus väga suurt rolli ei mängi, siis kasuta parem LPT porti, see lihtsustab asja tunduvalt. kiirekatkestitest tuleb inff otse porti ja pordiga juhitakse otse foori. Muidugi progemist veidi tuleks aga nagu ma aru sain on kompetentseid mehi käepärast.

Niisiis sisendeid oleks vaja 4, 2 stardi kiirekatkestit ja 2 finisi oma. Sisenditeks v6tad lpt pordi pinid 10 - 13, mis ühendad läbi 4,7k takistite 5v toitega ning valgustundlike elementide väljunditega. Valgustundlikud elemendid v6tad aga open collector tüüpi, mis t6mbavad aktiveerudes oma väljundi vastu maad ning ühendad valgustundlike elementide väljundid läbi 1k takistite lpt pordi vastavate sisenditega (takistid oleks pordi kaitseks lühiste ja k6ikv6imalike muude ohtude eest) nojah soovitaks kasutada optroneid aga esialgu jätame need lihtsuse huvides välja. Sensori massi ühendad lpt pordi 25 klemmiga.

Fooride lülitamiseks v6ib kasutada lpt pordi digitaalväljundeid, mis tüürivad lihtsate transistorv6imendite abil releesid. näiteks v6ib kasutada skeemi



pilt on v6etud lehelt http://www-user.tu-chemnitz.de/~pial/bastel1.html

ledid ja nende ees olevad takid v6ib ära jätta. Transistori ees olev takisti oleks näiteks 1kohm. transsidena v6ib kasutada näiteks bc337 v6i üksk6ik missugust npn tüüpi väiksemat transistori. Relee v6tta 5 voldine ja mitte üle 700mA rakendumisvooluga. Relee järel oleva takisti v6ib ära jätta. Kaitsedioodina v6ib kasutada peaaegu üksk6ik missugust väiksemat dioodi.

Selle lehekülje allotsas on LPT pordi pinout

Süsteemi toide v6tta auto sigaretisüütajast läbi 5v vähemalt 1A pingeregulaatori (kui kasutada releesid jne tuleb v6tta suurema nimivooluga pingeregulaator). Pingeregulaator vajab kindlasti selle koormuse ja pingelangu juures üpris korralikku radiaatorit. Pingeregulaatori väljundisse ühendada paraleelselt massiga üks 200uF lüüt ja 100nf keraamiline (sulavkaitse tingimata, kuna see kaablid v6ivad minna välioludes katki ja lühisesse).

Rohkem ei olegi midagi öelda, jääb kirjutada veel mingi programm, mis reageeriks lpt pordist tulevatele signaalidele, tegeleks aja arvestamisega ning lülitaks foore. Minuteada ei lase win 2k ja xp. otse lpt pordile ligi, vaid tuleb kasutada windowsi enda draivereid. Kui on abi, siis paar linki allpool.

http://www.phm.lu/documentation/connectors/Parallel.asp

http://www.codeguru.com/forum/archive/inde...p/t-223914.html

Programm raua testimiseks (LPT tester)

See ei olnud täielik juhend ehitamiseks (kuigi teoreetiliselt toimiks) nii et veidi eksperimenteerimist käib asja juurde. Soovitatavalt ettevaatlikult ja m6ne vanema arvutiga, kuna on oht arvutil LPT maha p6letada v6i emaplaati rikkuda. Ohutuse m6ttes v6iks k6ik sisendid ja väljundid optronitega eraldada (juhuks kui m6ni kaabel lühistub v6i m6ne muu pingeallika vastu satub v6i lihtsalt keegi süsteemile staatikalaksu ära annab). Teoreetiliselt saaks kasutada ka serial porti, mille handshake otsasid saaks ehk kasutada digitaal i/o-na ent suurema arvu sisendite/väljundite korral oleks vaja juba välist kontrollerit ning pingetaseme muundurit (max232 jne). Pealegi on enamusel läpakatel rs232 kadunud samas kui üllataval kombel paistab k6igil peale hunniku USB olevat ka LPT port.

Niiet head nokitsemist ja kui midagi käima saab ehk postitad ka foorumisse.

[Black]

LPT on ilmselt tõesti kiirem ja mõistlikum variant.
Suur tänu! Sellest oli palju abi. Eks anname tagasisidet, kuidas asi toimib.

[indro]

Äkki keegi aitaks veel niipalju, et aitaks koostada ka juppide nimekirja (valik on suur), mis meil osta on vaja.
Aluseks võttes Tevalo poolt pakutavad tooted.
Samuti ootaks ideid, millest see nn. "kuusepuu" teha - kust sinna sobivaid pirne võiks leida ?

[R.I.P]

Vot see on sihuke eksperimentaalne asi, k6igi osade kohta ei oskagi midagi öelda. Näiteks kiirekatkestitega tuleks enne veidi eksperimenteerida. Kahjuks ei ole endal ELFAT käepärast muidu otsiks midagi välja aga Tevalo kodulehelt ei ole eriti mugav detaile otsida. Leidsin sellise lehekülje kus keegi oli ise ehitanud laserpointeriga fotokatkesti.

Skeem

skeem on küll käsitsi tehtud ent siiski loetav, kondekad on mikrofaradites (v6tta vähemalt 16v) takistid v6ib v6tta tavalised veerandvatised k6ik. Kivi on olemas tevalos nte943 kood 73-505-72. Skeemil ei ole näidatud kivi massi ja toite ühendust, mis tuleb teha vastavalt antud mikroskeemi datasheedile. Kahjuks ei leidnud tevalo kodulehelt ühtegi sobivat fototakistit aga ELFAS peaks neid olema ja tuleb veidi eksperimenteerida. Andur paigaldada toru p6hja ja ette panna punane klaas. Skeemil tuleb k6ik noolega märgitud otsad ühendada +5v.

Kui tahaks veidi odavamalt saada siis v6iks kasutada sensorit s7184 kood 75-207-45 (kahjuks tevalos müüa ainult smd versioon). Ent ma pole kindel, et selle sensori väljundpinge 2,9v on piisav lpt pordile, tuleks kasutada ehk mingit v6imendusastet. Samas on 2,9v piisav optroni sisendile ja optroni väljundi saab panna lülitama 5 volti (saaks ka optiliselt eraldatud sisendi).

Foori lülitamist kirjeldasin ma oma eelmises postituses p6hjalikult.

Nii läbi neti saan ma anda ainult veidi n6u, kui te ise elektroonikast ei jaga oleks soovitav otsida inimene kes jagab ja lasta tal see asi teha, sest oskajale pole antud skeem eriti keeruline (tuleb lihtsalt veidi eksperimenteerida). Ise kahjuks ajapuudusel väga p6hjalikult n6u anda ei saa (olen ka tükk aega eestist eemal).