tesla coil

[mits]

Jah selleks et surma saada ei pea mitte maha kukkunud kõrgepingejuhtmele peale astuma. Piisab ka sellest et selle poole astudes üks pikkem samm teha. Asi sõltub muidugi pinnasest ja kalossi materjalist. Sama kehtib ka selle riistapuu juures.

[Kartul]

Lubasin küll pilte ja videosid aga juhtus nii, et proovisin päevavalguslambiga, ja 3m kauguse oli märgata juba kerget helendumist, mis poolile lähenemisel üha intensiivsemaks muutus. Siit järeldus: webcami ja läppariga ma sellele arusaadavatel põhjustel ei lähene(igaks juhuks).

Niisiis, on mul 4kV neoontorude trafo, ja hirmkallitest (31 eeq tükk) kondedest patarei, milles algselt 20 2200 pF kondet paari kaupa järjestiku ja taolised segmendid paralleelselt ühendatud. Need 10kV konded aga ka selliselt ühendatult seda valu vastu ei pane, ja nii on 4 paari juba otsa saand (vägev tulevärk ja suits :P )

Primaarpooliks on üks jämedamast isolatsiooniga traadist umbes 10 keerune pool, mis pole keerd keeru kõrvale keritud.
Sekundaarpooliks on aga 50mm PVC torule keritud umbes 0,4mm traat, keerde peaks seal olema kuskil 800 kanti.
Toroidiks on vanaemalt laenatud aluminiumkauss :P
Selleks junniks, kus ülelöök toimub, on geraamilisele plaadile kinnitatud plekkide küljes olevad poldid, mis meenutavad naela, sest nende pead on laiad ja ümmargused. Aia lattide kinnitamiseks kasutasime taolisi, aga suuremaid.

Nii. asi töötab küll, maksimaalne mis sellega saavutatud on, on kuskil 5cm kaarleek maandusjuhtme (mis on puust kaika otsas) vahel. Kui toroidi asemele panna katkine hõõglamp siis saab laheda plasmakera, mis maandusjuhtme lähendamisel üliaktiivseks muutub. 1cm kauguselt tuleb plasmajuga juba läbi klaasi.

Igati lahe :P

[DoS]

pilte pilte pilte

[Kartul]

Täna (suhteline ühik) sain oma valdusse 6kV trafo, mis 4kV kõrval märgatavalt vägevam oli. Muidugi võin ma need veel järjestiku ühendada, saades nii 10kV aga sellel ei ole hetkel mõtet, kuna tunduvalt võimsamat tesla nähtust sain nautida vaid mõne sekundi, kuna 31 eeq 10kV kondedest patareis paljud isendid rõemsaks tulemölluks, mis prejaanipäeva aegset läbu meenutades lausa kõrvulukustavalt plaksudes ja särisedes suitsupilve mattus. Vat see oli vaatepilt mis tesla coili võimetele suisa silmad ette andis.
Paraku ei julgenud ma päris tulekahjuga kaa riskida, nii lõpetasin ma möllu poole hoo pealt. Üle 600 eeqne investeering pisikestesse kõrgepingekondedesse on seks korraks teadusele ohvriks toodud.
Mnjahh, mul on ka eksperimentaalne viinapudelitest (11) ja akvaariumist soolveekonde, mis aga masendavalt madalat mahtuvust omab ja seega ei teki sellel piisavalt vunki ja tagasikargamisväge.
Kui keegi teab midagi kõrgepingekondedest, mida alajaamades kasutatakse, mis oleks aga väiksem kui pianiino, selline mille võiks seljas minema vedada, siis oleksin äraütlemata tänulik selleni juhatava info eest. Soovitusi el. jaamast varastada ma ei vaja. Olen nõus maksma :P

[DoS]

aga pilte?

[KaruTEC]

Ma seletan miks kondekad maha põlevad:

Kui sa paned 2 konded jadamisi, siis _ei jaotu_ pinge neil ühtlaselt, kuna lekkevoolud ja ekv. alalisvoolutakistused on erinevad - isegi kümneid kordi. Seega saab üks kont kogu laksu enda kaela. Seda saab kompenseerida nii:

1. variant. Pingemuundur on keskväljavõtetega. Võimsuskadu puudub, kuid trafo tuleb keerulisem ning dioode läheb rohkem.

2. variant on lihtsam: iga kondega paned paralleelselt takisti. See tekitab võimsuskao. 1kV kondekaga paneksin mina paralleelselt 330koomi takisti. Kuid mitte 1 vaid nt. 10 * 33k jadamisi. Võimsuskadu on siis 3W, kui pinge on 10kV, siis vastavalt paned 10 kondet, igalühel 10 33k takki, seega kokku 100 takki. Võimsuskadu 30W, kuid sa pead sellega leppima.
Täpsemalt ühtlustustaki valikust: kondeka maks. lekkevool, mille leiad datasheedist on I_leke. Arvutad ekv. takistuse R_leke = U / I_leke, ütleme et see tuleb 3MOomi. Ühtlustustakk on 5..10 korda väiksema takistusega. Valid sobiva takisti, nt 330kO. Kontrollid võimsust, P = U*U / R, see ei tohiks olla suurem kui takistil lubatud. Arvestad ka takisti lubatud pinget, kui on üle siis paned mitu takki jadamisi, võimsused jagunevad muidugi ka.

Vot nii. Ja montaazh korralik ning näpud eemal ja kui on vaja näppida siis _PAREMA KÄEGA_ sest süda on vasakul ning võimalik elektrilöök ei ole nii eluohtlik.

Küsige kui midagi on arusaamatu !

[Kartul]

Tänan õpetuse eest!

Kerisin juba ise ühe konde valmis, see peaks olema kas 5. või 6. mida proovinud olen. Eelmiste dielektrikud olid nõrgad ja tulemuseks jällegi vägev tulevärk.
Tegin siis nii, et lõikasin kuskil 210cm pikkused ja vist 30cm laiused 1mm paksused kileribad ja laotasin fooliumi vahele, nii, et servadest kuskil 10cm üle jäi. Üks foolium siis ühelt poolt üle, tine teisalt. Siis kui olin fooliumi ja kileribad rulli kerinud ja kinni teipind, krudisin kummastki otsast ka fooliumi servad kokku, saadeski nii täiesti piisava konde.

Tesla ehitamiseks on abix kalkulaator siin:
http://www.classictesla.com/java/calculat....t.html#WireFreq

Ja vajalik mõõtühikute konverter siin:
http://www.onlineconversion.com/

Muide, kasutan oma teslal toroidina 10l plekkämbrit, mis käepärastest vahenditest kõige vingema tulemuse annab. Kuskil 15cm pikkused lahendused toroidi ja maandusridva vahel.

Kuna käesolev tesla coil on hästi eksperimentaalne, siis päris viisakaid vahendeid ma selle juures ei kasuta. Katsetan veel pisut ja siis teen 110mm PVC toru baasil juba uue ja korraliku.


Edu ka teistele.

[Kartul]

Tekkis taoline küsimus, et kuidas määrata toitetrafo primaarmähise peale sobivat kondensaatorit parandamaks cosinus fii-d?

Ahahh, cos fii on teada kaa, mis on siis 0,55.

Huvitav, kas mõnd kalkulaatorit leidub võrgus selle arvutamiseks?

[KaruTEC]

Mis on trafo võimsus _töörezhiimis_ ? Miks soovid vähendada ?

[Kartul]

Netist leidsin vihje, et kui trafo võimsus ehk välja ei vea, siis on võimalik seda cos fii parandamisega edendada.
Sellest siis taoline idee tuligi. Kogu selle uurimisega on mulle vähemasti selgeks saanud, mida see üldse tähendab :-P

Ah jaa, lasin ühel karvasel sõbral vastava kalkulaatori valmis progeda kaa:

http://bsd.ee/~hadara/code/power_correctio...alc/kartul.html

Eks kiitke takka või laitke maha.

[jan]

No ma proovin teoreetilisest küljest läheneda. Eks targemad vajadusel parandavad.

Cos(fii) on ju faasinihe pinge ja voolutugevuse vahel. Avaldub ta ahela aktiivtakistuse ja näivtakistuse suhtena:

cos(fii)=R/Z

Seega, saamaks teda maksimaalselt suureks (>1) peab induktiiv- ja mahtuvustakistust vähendama. Mahtuvustakistus avaldub X=1/w*C, kus w on ringsagedus (w=2*pii*f) ja C konde mahtuvus. See viitab siis sellele, et mida suurem konde, seda etem ju?

Mahtuvustakistus X=w*L, kus w on seesama ringsagedus ja L on induktiivsus. Mida vähem henrisid on, seda kasulikum?

Kui küsida tohib, siis kuidas Sa selle cos(fii) väärtuse nõnna täpselt said. Mõõtsid miskit pidi?

[jassa]

Siin on teooria

[Kartul]

Cos fii oli selle trafo peale kirjutatud.

[jan]

No trafo cos(fii) väärtust (vähemalt minu arusaamist mööda) muuta ei saa. Trafol määrab selle ära mähise aktiivtakistus ja induktiivsus ning keerdude omavaheline mahtuvus. Ma ei näe erilist võimalust nende parameetrite muutmiseks.

[pentagrid]

To: jan. Ütleks ka sõna sekka. See on vist näpukas, et kirjutad cos(fi) kohta:"....maksimaalselt suureks(>1)..." Õigem oleks vist (=1) kuna cos funktsioon ei saa olla suurem kui üks.
Cos(fi) lähendamiseks ühele ei ole vaja induktiiv- ja mahtuvustakistust vähendada vaid tuleb need võrdsustada.
Ei ole ju võimalik trafo või mootori induktiiv-takistust vähendada.
Trafole tuleb paralleelselt peale ühendada niisugune konde, mille mahtuvustakistus oleks sama suur kui trafo induktiivtakistus. Siis need neutraliseerivad teineteise poolt tekitatud faasinihke, kuna vektorid on vastassuunalised, s.t. vastasmärgilised. Ja saame cos(fi)=1.
Mitte nii, et mida suurem konde, seda parem.
Ja veel üks ilmne näpukas: X=w*L on ju induktiivtakistus, mitte mahtuvustakistus nagu Sul on kirjas.
Noh, juhtub. Mine tea, mis mul endalgi siin kiivas on! Palun vabandust kui liiga palju targutan! :