tesla coil

[-8o-]

Niisiis nokitsen ka pisut yhe tesla coili kallal.

Algul on siis eesmärk saada nii umbes 10-20cm karleeki võimalikult lihtsate ja odavate vahenditega.


Praegune konstruktsioon võrgu poolt pihta hakates on selline:

1) 170W trafo + 25A dioodid + 0,6F silukondensaatorid, et saada 25V alalisvoolu.
2) 2xKT803A rööbiti generaatorina ja 4xTVS-110LA realaotustrafot rööbiti väljundpingega umbes 20kV(ilma koormuseta), 5kV(koormusega) ja väljundvooluga, mille mõõtmine on alles plaanis.
3)alalduseks 30x1N4007, kuna 20000Hz juures, mida reatrafo umbes välja annab, ei jõua kondensaatorid yhe poolperioodi jooksul täis laaduda, et tekkiks spark gapis läbiköök.
4)Primaarmähi: 15 keerdu 1.5 mm traadist, traadivahega 10mm ja induktiivsusega 30uH(loe mikro)
5)Kondensaatori patarei: 4x470pF 30kV rööbiti. (arvatavasti suurim puudus, kuna primaar ahela resonants sagedus on tohutu kõrge).
6)Spark gap: 5mm(leegi pikkus) x 10mm(leegi laius) painutatud plekiribad.
7)Sekundaarmähis:5cm läbimõõt, 30cm kõrgus, 0.3mm traadist, induktiivsusega umbes 25mH.
8)Toroid: 10cm ristlõike läbimõõt, 15cm keskmine koguläbimõõt, ajalehtedest ja kaetud hõbepaberiga.

Peale esimesi katsetusi andis 5 cm stabiilset kaarleeki toitepinge 25V ja ligi 10 cm kaarleeki toitepingel 50V kahe sekundi jooksul, kuni KT803A'd maha põlesid. Erinevalt aga teistest coilidest on kaarleek täiesti valge(pole ise sellele seletust leidnud).

Kuna kaarleegi pikkus oli lineaarses ja võrdelises seoses kondensaatori patarei mahtuvusega, siis järgmiseks proovin suurendada tunduvalt selle mahtuvust.

Voolu tarbis kogu asi 25V juures sisselülitamis hetkel 15A ja töötades 5-8A. Nagu juba öeldud, et pinge suurendades annava transistorid otsad, siis tuleks järgmiseks ka asendada toitepool. Plaanis on kasutada pingealandus trafot tagurpidi, või lamptelekates leiduvate pingetõstmistrafosid jadamisi.

Kõik nõuanded on teretulnud.!

Margus.

[DoS]

Need reatrafod ei suuda küll vist eriti võimsust välja anda, kuigi 25V*8A=200W peaks juba enam-vähem piisav olema. Kõige lihtsam oleks otsida kusagilt kõrgepingetrafo, mis oleks vähemalt paarisajavatine ning väljundpinge võiks u 5-15kV olla. Eestist on kahjuks sellist üsna raske leida, poest saab küll uusi, aga need on päris kallid. Üks odavatmatest variantidest on kasutada mikrolaineahjust võetud kõrgepingetrafosid, kui kusagilt leiad. Tavalisi pingealandustrafosid tagurpidi kasutada ei saa, kuna mähis ei pea nii kõrgele pingele vastu, sama asi kehtib trafode jadamisi kasutamise puhul, nii et need mõtted võid peast visata.

Praegune Tesla trafo tundub sul suht paigast ära olevat. Primaarmähise keerdude arvu oled proovinud muuta? 1.5mm traat võib vähe peenikeseks ka jääda. Samuti võid proovida keerdude vahet väiksemaks teha ja kogu mähist väikese nurga alla panna.
Spark gapi 5mm vahe on natuke pisike. Ma oma 10kV trafoga sättisin selle nii umbes 2cm peale, pleki asemel võid proovida vasktorusid.

Kuidas sul sekundaari alumine ots maandatud on? Halb maandus võib tunduvalt sädemete pikkust lühendada.
Toroidi suurusest ei saa aru praegu. 10cm on "toru" läbimõõt, aga mis see 15cm on?
Otse õhku ka sädemeid teeb?

[-8o-]

Idee kasutada trafot tagurpidi sain siit ja minu loogika ytleb, et jadamisi ei tohiks midagi trafodega juhtuda. Kui finants lubaks siis kasutaksin kindlati toitena selleks mõeldud trafot, aga kuna ei luba, siis tuleb katsetada alternatiivseid variante.

Primaari keerdude arvu pole tõesti prooviud muuta, aga kindlast tulevikus proovin. Tihedam kerimine on ka kahtluse all, kuna ei oma oskust perfektseid ringe kerida, niiet tuleb jätta traadi kõverustele ka ruumi. Kui aga õnnestub kuskilt uus ja jämedam traat saada, siis teen kindlasi uue aluse ja tihedama mähise.

Maandust kui sellist yldse pole :unsure:, kaarleegi sain litsalt alumise traadi ja toroidi vahele.

Pealt vaates on siis toroidi läbimõõt 25cm.

Otse õhku sädemeid ei tee.

[DoS]

Novot, siis tegutsemist küll, primaarvõnkering ja sekundaarvõnkering tuleb ühele sagedusele seada ja maandust ka kasutada (kõige lihtsam on sekundaari alumine ots siduda jämedama juhtme külge, mille teine ots siis näiteks veetoru või radiaatori külge panna või siis siduda metallvarda külge, mis siis otsapidi maasse lüüa), sest sekundaarvõnkeringi kondensaatori (toroidi) üks juhtivatest plaatidest ongi maa (teine on metallkiht toroidil ja dielektrik nende vahel on õhk).
Oled sa oma arvutustes/mõõtmistes kindel? Selliste andmetega sekundaarpool ei saa mitte nii suure induktiivsusega olla. (Ise sain arvutades umbes 6mH, arvestades, et traadi keerud on enam-vähem üksteise vastas), resonantssageduseks sain u. 530kHz, seega peaks 1.88nF primaarkondensaatori korral primaarpool olema induktiivsusega 48uH. Selle järgi saab arvutada primaarpooli mõõtmed.
Ise olen kasutanud seda http://www.deepfriedneon.com/tesla_frame6.html

[fre]

Sekundaarvõnkeringil on oma resonants, mis tegemise käigus lõpuks moodustub. Samale resonantssagedusele tuleb siis ka primaarpool häälestada. Kooli tüüpi (füüsikalabori oma) Tesla trafol nägin klaasplaatidest ja fooliumilehtedest koostatud väljavõtetega kondensaatorit - töösolevate sektsioonide arvu suurendades / vähendades sai astmeliselt resonantssagedust muuta. Täppishäälestust sai keerdudelt väljavõtte (väikese krokodillnäpitsa abil ühendus) asukoha muutmisega teha. Primaarvõnkeringi hüveteguri parendamiseks oli isegi üsna jämedat (vast 3..4mm võis olla) hõbetatud traati kasutatud.
Kui Tesla trafo väga "äge" teha, võib tekkida vajadus sekundaarpool isegi sammuga kerida, muidu võib hakata naaberkeerdude vahel sädemeid ülelööma...
Sammuga kerimine toimub nii, et paralleelselt traadiga kõrvuti keritakse ka sobiva jämedusega nöör, mis hiljem eemaldatakse.

[konn212]

ma olen venetsit ehitand uuema tüübi oma ja olen veenetsi ümberehitand estraada ja veenetsina

[DoS]

Uuemast trafost nüüd ka mõned pildid, sai täna vähe katsetatud. Esialgu alistus 1 meetri piir ja siis lendasid transid ülelöögi tõttu. Kui asja vähe modifitseerida, siis ei tohiks 1.5 meetrit probleem olla.

http://www.hot.ee/phrozen/dos-drsstc1.jpg
http://www.hot.ee/phrozen/dos-drsstc2.jpg
http://www.hot.ee/phrozen/dos-drsstc3.jpg

üks (hääletu) video ka: http://www.hot.ee/phrozen/drsstc.avi

[ats]

Originally posted by Tonis@May 21 2003, 15:47
Kunagi tõin TÜ raamatukogust mingi ingliskeelse paksu ja hästi illustreeritud raamatu ning seal sees oli palju-palju õpetusi kuidas koduste vahenditega igasugust TESLA based asju teha.

Üks huvitavamaid oli 9v krona pealt töötav ja 3m välgunooli pilduv showpüstol - lastav inimene pidi seisma suure metallobjekti ees ja olema kindlasti maandatud - muidugi sai patarei ühe korraga tühjaks. Seal kasutati ka kondesid mis olid dioodidega ühendatud ning asi ikka püstoli suurune ainult ning nõel oli see koht kust siis ilus välk "õnnetu" inimeseni jõudis...

Krt, kahju et meelde ei tule mis selle raamatu nimi oli (NASAga oli seotud kuidagi ja kosmonaut oli peal :-[)

Kas see oli midagi sellist?
http://www.uoguelph.ca/~antoon/circ/...n/stungun.html

[Cheopps]

OT.
Muidu oli kunagi endal soov ka üks korralik Tesla valmis klopsida, kuid jäin siiski võimendite maailma.Sest ajast on alles üks kiviaegse Philipsi mikrolaineahju trafo(2,3kV 0,7A 1350VA).Huvi korral priva kaudu.

Ps. Tesla trafo ei tekita kaarleeki vaid korona- ja sädelahendust.

[klm]

Keegi siin rääkis, et maksimarketis ja/või novaluxis pidi plasma kuul müügil olema.
Nägin kunagi ise kah, kuid praegu ei leia enam kuskilt. Ainuke, mille leidsin oli Lõunakeskuses ja see oli Delfiini kujuline. Äkki kuskil Tallinnas on ümmargusi kah müüa ?

[DoS]

üks väike video veel viimastest katsetustest, seekord heliga ja vähe rohkem valgust on ka, nii et trafo ise on ka kuigipalju näha:
http://www.zone.ee/teslac/dos_drsstc_2.mov

[resr]

ma ise tegin ka mingi taolise. purunenud hõõgniidiga (mitte läbipõlenud) hõõglambid hõõgusid pisut nõrgalt, lillakalt ja kollakalt, osade pirnidega tekib vali telekavilin. ahelas on mul vene värvika trafo ja kaasas olev kõrgepingediood, millest välja tulev juhe, millelt on see lutitaoline jubla ära lõigatud,on ühendatud pesaga ja lamptelekast pärit kõrgepingekondekaga, teine juhe trafo alt sekundaarmähise klemmi küljest kõrgepingekonde teise klemmiga ja pesaga. öösiti päris huvitav vaadata.

[murphy]

Korjata kokku mustvalge teleka reatrafod ja panna need yksteise kõrvale nii 3 tk. Teha texstoliidist 2 poolialust ja teha sinna jaotused iga cmi tagant mis peavad pooli lähedalt olema tihedalt kuumakindla liimiga kaetud, kasutada siidisolatsiooniga traati. Kaks pooli yhendada järjest, teistele kylgedele 25 keerdu 2 primaari. Ja kuumutada poole 15 20 minutit kuumas vahas. Vahase lasta aeglaselt. Panna trahvo kokku ja joota kylge kõrgepinge kaablid. valada kogu stuff kuuma vahasse ja lasta jahtuda.

Ise kasutasin sellist meetodit.
Originaalskeemi leidsin kuskilt netist töötas max 40V pealt ning oli puh pul tyypi erinevalt siinkirjeldatud yhetransiga. Panin vähe "uhkemad" väljakad. Jookustasin asja otse alaldatud ja silutud 220V pealt. Kasutusel oli impulsi modulaator, tagasiside oli asendatud potekaga. sealt sai reguleerida pinget. Tegin siis endale plasmakerade toite nii. Kuni yhe hetkeni kui skeemis olin jätnud kahe silma vahele teksti yhe konde juures et MUST BE GOOD, muidugi olin suurendanud vastavalt kondeka max pinget. Aga seal tekkis ylelöök ja see kuumenes kh tohtutlt ja siis käis pauk ja kõik. Projekt seni seisab. Aga skeemi võin jagada kui olen aega leidnud ta peast arvutisse panna.

[Scott]

Vs: tesla coil

http://forte.delfi.ee/news/teadus/venelaste-mahajaetud-salajane-teslatorn-laheneja-pihta-lajatab-valguga?id=70876357

[Pläsku]

Vs: tesla coil

Googlesse või yandexisse башня теслы в истре ja saab palju pildimaterjali selle kohta. Siin pilte veel ühest projektist http://nikola-tesla-ru.livejournal.com/49026.html