LED punktitabloo arvutiga juhitav

[myragaru]

Otsin kaaslasi, kes aitaks leiutada ja valmis ehitada LED punktitabloo, mida saaks süleka LPT pordikaudu juhtida. Esialgne kõige lihtsam variant näeks ette 2 punkti osa 99 ni või siis 999 ni, edasi lisanumbrid poolaegade/geimide jaoks, kell/taimer.

Olen ise kunagi elektroonikat õppinud. Viimase aja jubinatest aga paraku ülevaade puudub ja muu töö võtab piisavalt palju aega ära et kõike koguaeg jälgida ei jõua.

[felch]

Elektroonika ka progemise seisukohast on asi lihtne. Paned sobivad indikaatorid koos draiveri kividega. Neid juhib PIC või sinu lemmikprose. Juhtkäsud tulevad LPT-st või COMist. Tundub siiski, et sul on vaja ka konstruktsiooni ennast - korpus, trükkplaat jne. Päris tööstuslikult teeb sääraseid asju kasutaja KaruTEC aga hinnad on ka tööstuslikud
.
Suured indikaatorid on muidugi kallid küll, vaata kasvõi ELFA kataloogi ja kui soov ikka alles, räägi uuesti.
ELFAs on ka valmis tablood, jällegi kirve hinnaga Soovitaks ise ehitama hakata...

[myragaru]

Nii põhimõtteliselt võiks valmis ehitada väikse prototüübi ja siis hakata suuremaga (nii väljanägemises kui rahalisesmõttes) jändama.

Oskad sa soovitada mis kivi kõige lihtsam progida oleks? Tahaks asjale wini baasil mingi juhtimis rakenduse takka keerata lõpuks.

Hakkan struktuuri nuputama mingi päev, kui sul mahti on võiksid ka midagi välja mõelda, saaks kahekesi arutada mida ja kuidas ja mida paremini teha.

Mida sa eelistaks 7 segmenti või dotmatrixit?

[pic]

http://www.gideontech.com/content/articles/209/1
ehk on abi

[raivo]

lpt otsa kyll ei soovitaks asja ehitada. selle pordi tume tulevik on ammu selge.
vaadata vöiks USBi kontrollerit. näiteks Cypressilt, Atmelilt vöi Texas Instrumentsilt. möned neist töötavad RAMi baasil, mis teeb softi laadimise ja arendamise lihtsaks. Yldiselt on see ysna labane ylesanne kontrollerile, pead vaid vaatama et mälu (RAMi) oleks iga LEDi kohta bitt ja natuke ka lisaks.
suurimaks probleemiks algaja jaoks kujuneb arvatavasti parasiit elektromagnetväli, mistöttu sellise tabloo läheduses raadiod ( raadiomikrid ) myrisema hakkavad.

[digital]

Kuna suured indikaatorid on liiga kallid, siis kasulikum on teha tabloo eraldi led'idest. Kunagi olen ise teinud 20cm kõrguste numbritega tabloo. Asi on teostatav, kuid kasulik oleks nii suurte numbritega panna juba 2 rida led'isid iga segmendi juurde, sest siis oleks asja parem vaadata. Kõik segmendid tuleks panna maatriksisse ja siis kontrolleriga asja juhtida. Pinge peaks muidugi olema umbes 2x kõige pikema segmendi pingest kõrgem, kõik led'id siis jadaühendusse ja eeltakisti igale segmendile vastavalt pingele, led'i voolu paned sellise skanneerimise puhul suurema, kui pidevalt lubatud vool; datasheedis peaks olema maksimaalne impulssvool ka lubatud.
LPT pordid pole veel siiani kaduma hakanud, kuid ega nad kaua enam vast tõesti ei püsi eriti just kantavatel seadmetel. Samas lpt kaudu juhtimine on palju tülikam, kui com-i kaudu. Kuna igal asjal enam com-porti ei ole siis õigem oleks tõesti kasutada mingit usb->com kivi.
Kontrolleris on kõige lihtsam lahendada asi võimalikult primitiivselt - mingi mälupank info hoidmiseks ja siis kood, mis tsüklis aina seda maha mängib ridahaaval. Arvutiprogrammist siis juba vastavalt segmentide ühendamisele arvutad uusi numbrite kujusid ja saadad seda infot segmenthaaval tabloosse.

Ahjaa... liida kokku ka kogu selle värgi maksimaalne vool, korruta pingega ja võid üllatuda, kui suurt trafot vaja on.

[myragaru]

Nii näidisena toon
http://www.stigmar.ee/?p=61
MULTI TOP


Olen ise näind aga pole lähemalt uurinud, minu viga.

Tundub, et kasutatakse mingit reflektorit, mis annab võitu ledide arvus. Samas väikestel tabloodel kasutatakse minu teada 10mm leedi. Alumised numbrid kella kõrval võivad olla ka väiksemad (3 ledi reas)

Arvutasin kokku ~ 300tk on neid vaja.

Nüüd võiks rahvas hakata kontrollereid ja muud kiibistiku välja pakkuda.

[murphy]

LPT porti progemine ja sealt ka lugemine pole yldse raske ainult juhul kui kasutad win98 või 95 (win 2k ja xp võtavad krt pordid endakätte), Kirjanud ise paar proge Delphyga valmis, paar rida asmi käsku ja kes trubopaskaliga tegelenud peaks suutma ise ka vamis teha selle proge.Aga kui ledide arv läheb liiga suureks ja hind liiga kõrgeks, siis pakuks välja mõne vana läpaka dysplay varjandi, täiesti digitaalne sisend, Endal pooleli projekt teha kolme kanaliga os ühest sellisest, puudu ainult vastavad A/D muundurid. Vajalik SRAM, natuke muid kivisid, ja PIC.

[digital]

kontroller on rohkem maitse asi, kellele meeldib mis keeles ja mis rauale kirjutada. Ise kirjutan c-keeles, kompileerin winavr'i distroga avr-gcc'st, progen ponyprogiga ja kontrollerid on atmeli avr seeria omad. Samas võid kaalida ka pic kontrollereid microchipilt, neile siis oma tööriistad.
Edasine sõltub juba kõik ülesande keerukusest. Kui segmente vähe, siis võib panna igaühe eraldi kontrolleri jala taha mingi draiveriga (transs vms). Kui juba rohkem, siis tuleks teha maatriks, panna draiverid igale reale ja veerule ja siis skanneerida softis üle ridade. Kui kontrolleril jalgu puudu tuleb, siis mingi kokkuhoiu saad veel kui paned ühele servale (näiteks ridadele) dekoodri ette (korraga põleb ainult üks rida ju). Read ja veerud siin siis maatriksi mõttes, tegelik paigutus võib misiganes olla.
Mina ei ole näinud, et veel led'idel mingeid reflektoreid kasutataks. Esiteks tuleks sel juhul panna led tagurpidi suunaga reflektori poole, sest ega ta tahapoole eriti hästi ei näita. Teiseks on palju odavam panna kaks rida led'isid. Pannakse küll poolmatt klaas tabloo ette, kuid pallimängude tabloodel võib see liiga kergelt katki minna. Kui niisama led'id, siis kõige hullemal juhul kukub segment sisse ja pärast saab jälle välja võtta.
300 led'i tundub kuidagi väga vähe... (kui ainult muidugi punktid implementeerida, siis võib küll olla). Minu tehtud tabloos oli 499 led'i (+1 poweri oma ka )ja siis ka kõik numbrid ühekordse reaga. Kui veel peaks tegema, siis seda viga enam ei teeks, need jooned on ikka väga peenikesed kaugelt vaadatuna siis.

Win9x ei ole mõtet üritadagi kasutada kuskil olulises kohas. Ta lihtsalt veab alt kõige lollimal hetkel nagu murphy seadus seda ette näeb. Ka NT-baasil opsüsside all saad lpt'le ligi, kasuta näiteks inpout32.dll'i. Kuid ikkagi on palju mugavam teha sidet kas com'iga või usb'ga.

[KaruTEC]

Leiutada pole siin midagi. Selline tabloo peaks olema Etherneti või 485 baasil, USB ja LPT ei sobi - eeldades et tegemist on tablooga mis läheb korvpalliplatsile.
Kasutada võiks high-brightness LEDe, Agilendil on selleks eraldi seeria. On küll kallimad aga kui eesmärk on numbreid näha siis tavalistega ei trügi kuhugi.

Kui on huvi niisama nokitseda, siis võib arutada foorumis. Kui on tervet töötavat tablood vaja, siis kirjuta madis@volta.ee, paluks ligikaudsed mõõdud jms

Ahjaa - sa tõid ka näiteks ühe veebilehe. Tundub et huvitab siiski korralik variant. Probleemid lahendamiseks keerukuse ja hinna seisukohalt:

1. Korpus
2. LEDi massiivide lülitamine
3. Toide
4. Sideliides

Ilus korpus on kõige kõvem pähkel. Sideliides on köömes.
LEDide ette võib panna suure karastatud klaasi. See ei karda kuraditki.

[Akz]

Umbes 2 aastat tagasi sai ehitatud tehnikumi lõputööna korvballi,võrkpalli tabloo, mille nõuded olid:
Kahe võistkonna punktid 0-ist 199-ni
Kell mängu aja jälgimiseks 60 minutit, + ja – suunas loendusega
Stopper rünnaku aja jälgimiseks 24 sekundit, + ja – suunas loendusega
Poolaega näitav number
Mängu tulemust näitavad märgid
Asi sai realiseeritud põhiliselt nõukogude mikroskeemidel, kuna neid oli üksjagu käes. Sellest ka ilmselt mikroskeemide maht sai üsna suur... Puldis oli mingi 70 mikroskeemi, tabloos kuskil 40 ringis. Nüüd loomulikult realiseeriks selle kõige programmeeritevatel kividel. Puldi ja tabloo vahel oli 12 juhtmeline ühendus. Puldis oli üks ja tabloos 2 arvuti impulsstoiteplokki, mis oma ülesannet täitsid üsna edukalt. Tabloo koosnes 13 numbrist, iga numbri segmendid 10-nest 5mm valgusdioodist. Kui mängu ajal hakkas jooksma viimane minut, siis hakkasid kollaste valgusdioodide asemel põlema punased efekti mõttes.
Asja maksumusest põhiosa moodustasid loomulikult valgusdioodid, kuna neid oli umbes 1000 tk, siis 5 kroonise hinna juures saime dioodide hinnaks 5 000 raha. Kogu tabloo ja puldi maksumus, koos korpuse tellimisega kujunes 10 000 raha kanti. Muidugi tööraha tuleks sinna otsa päris korralik veel, kuna kogu asjandust ehitasime umbes 1,5 aastat kooli kõrvalt. Ehitamise enda peale kulus mingi pool aasta, aga kuna skeemid sai ka ise välja mõeldud enam vähem katseeksitusmeetodil, siis sellepeale kulus ka üksjagu aega.

Sinu variandi puhul tuleks puldi osa siis asendada arvuti juhtimisega, mis tabloo skeemide olemasolul oleks juba üsna lihtne.

Kui asi huvitab, siis võin väikse videoklipi ka üles riputada, et kuidas välja nägi...

[murphy]

To digital: Aga pane masinale win NT peale ja ynenda netiga ja suurema koguse tulemyyride ja muude asjadeta on see 10 minuti jooksul maas, ei vea alt v]i asi, mul win98 teeninud h[sti, pigem xp on jubedus, win 2k on ok. Aga ma l[htusin oma arvamuses sellest et asi oleks lihtsam, minuarust on vahe kas 20 t]heline asmi kood v]i mingi dll-i jubeduse v]rk, a ok kui kellegile ei meeldi kasutage linuxsit, endal dual boot ja windowsi ple kuu juba n]inud, saab progeda ka seal ja pordid on k]ik ilusti lahti, ja EI vea alt ka. Muide kogemustest v]in niipalju r[[kida et mul oli masin win98 upgrade to win 2k, millel oli m[lu vigane, win 98 t[[tas seal jube pea aasta (ei surnud [ra) win 2k kylmas installi alguses. Seega ple see nt yldse k[ige parem alati. Use Linux

[digital]

Ise ka kindlasti linuksi poolt... Kuid siiski 98 kernel on teatavasti mitte liiga õnnestunud. Kui NT kerneliga masinatel on vaja asja stabiilseks tööks korras riistvara ja draivereid, siis 9x puhul peab HAL'i puudumise tõttu ka kogu jooksev soft olema 100% korras. Kuna teatavasti on ikka kernel+draiverid palju-palju pisemad, kui kõik muu soft kokku, siis vigade võimalus on palju väiksem. Bugideta softi ei ole olemas ja seepärast on ainult aja küsimus, millal asi kokku kukub. Kui vaja aga stabiilset masinat, siis võib panna NT'l põhineva masina ärakontrollitud ja usaldatavate komponentide ja draiveritega (näiteks inteli toodangut), vältida igasugust bleeding edge juppe, 3d kiirendusi ja kõike muud, mida pole vaja. Ja masin töötab ka serverina kenasti.
9x seerias pidavat kusjuures kernel veel olema mälu swappimise koha pealt bugine ka. Seepärast pidavat teatud väga suure swapi kasutamise korral asi lihtsalt teatud ajaga maha surema.
Näiteks selline katse. Korralikult puhalt installitud win98SE, nt ja linux. Sai testitud sama raua peal, apache veebiserveriks ja üle tulemüüri võrku. Muidugi kõik uuendused tehtud, mittevajalik seisma pandud jne. 98SE suri umbes iga 1-2 päeva tagant maha, nii linux kui ka nt töötasid niikaua, kuni oli vaja nad ise maha võtta.
Loomulikult on NT'le palju kehvem progeda. Kuna seal on riistvara eraldatud (HAL), siis tuleb muidugi pista device driver teisele poole seda barjääri otse kernelisse. Kuid see on selle vastupidavuse hind lihtsalt.
Ilma tulemüürita windowsi võrku panek on hoopis teine teema. Kui kõik update'd on peal ja mittevajalik kinni(nt messenger service ja kõik muu selline), siis võib mitte väga missioonikriitiitiliste asjadega isegi ta töö ära teha... Muidugi update'mise järel rebuudid ajavad närvi mustaks.
See, et 98 elab ka vigase mäluga, näitab ta piisavalt ebaeffektiivset mälu kasutamist. Kas sinna kohta sattus siis midagi sellist, mida kunagi ei läinud vaja või seda viga lihtsalt ei avastatud. Näiteks kui kõvaketta cachemise piirkonda mälus satub vigane koht, siis võib lihtsalt vigaseid faile tekkima hakata või suvaline programm midagi imelikku teha. Kuid ega masin ei pea selle pärast veel täitsa ebastabiilne olema. Kasvõi vaatame martinj näidet- mälus paar vigast kohta, kuid kui süsteem püsti läks, siis oli täitsa stabiilne.

[murphy]

Jh, siis linux kõige soovitavam, hedhat või slackware, fedora on jubedus adminile, tavakasutajale om ta jah hea mugav ja graafiline, a yrita konsoolil tavalisi linuxsi käske siis yllatus, yllatus pooli nendest ple olemaski. Ma ei tea millega te progete a mina alustasin turbopaskaliga nyyd ka graafiline ja delphy, soovitan kes tahavad progeda ja on enne turbopaskaliga tegelnud siis linuxsile oli vist olemas delphy analoog kylix (õigekirja eest ei vastuta) seega sinna ple midagi ränka vaja aga p1 on selle porti kirjamisega suht aeglane seega proge muutub kiiremax kui panna võimsam masin, min. aeg lpt kirjutuste vahel on 1ms.