Asünkroonmootor

[ykssilm]

mõtted liiguvad vajaduse suunas saada 4kW Asünkroonmootorile elektriline pidurdus süsteem mis seiskaks mootori, olen uurinud mitmelt poolt kuid tavaliselt on pakutud meetodit lasta mähistesse alalis vool, kuid on kunagi kätte sattunud ühe sheppahi pingi käivitus süsteem millel on niisugune pidur kuid sellel seadmel võimsust pisut vähem ning mootorisse läheb mingi lisa juhe. st. L1, L2, L3, N, PN, ja siis midagi veel??? ah jaa lisaks on selle pidurdus süsteemi tarvis ka plaadtäis elektroonikat mille skeemi ma võin soovikorral välja joonestada, kui kellelgi võimalik sellega tegelda
kui kellelgi on mingeid kogemusi sellist tüüpi mootoriga või oskab soovitada mingit töökindlat süsteemi.......

[elukaz]

Üks väga lihtne skeem toimib kahe dioodi ja releega, täpselt ei oska praegu kirjeldada. Miinuseks on väga suur vool, aga tõmbab mootori koos piisavalt suure võlliga sekundiga kinni.

[Cheopps]

Alalisvool küll, aga impulssidena.Muidu võib ka faasid lühistada.

[reuter]

on see ikka 3f mootor?
faaside lühistamine kiirendab mootori seismajäämist, kuid pidurdamiseks ei saa seda päris nimetada.
mähistesse lastakse alalisvool ja see toimib väga hästi. kahjuks enam ei mäleta, kas alaldati otse võrgust või kasutati vahepeal trafot ka. spets tööpinkidel on osades mootorites sees pidurdusmähised. esmaspäevaks saan ilmselt üle vaadata, kuidas see alaline täpselt sinna lasti, mul kodo üks lihtsa ehitusega skeem, vaatan selle pealt. PS pidurdamisel koormab mootor võrku vähemalt 5x surema võimsusega, kui käimise ajal, seega peavad kaitsmed ka vastavad olema

[KaruTEC]

Ei ole proovinud, kuid peaks töötama skeem kus mootor ühendatakse generaatorrezhiimi, koormuseks sildalaldi, mahtuvus ja takisti. Sellise põhimõttega pidurdavad sagedusmuundurid (V/f rezhiimis).

R.I.P oskab ka ehk midagi tarka öelda !

[digital]

mina olen kokku puutunud vene tööpinkide skeemidega, kus võeti sedasama 36V, mida valguse jaoks ka kasutati, alaldati ära, ja siis üle suure taki mootori ühe faasi otsa peale.

[ykssilm]

kui ühendan asünkroonmootori generaatorireziini siis kuidas ma konstrueerin selle väljundisse sildalaldi, ma hästi ei taipa... :unsure: kuid kas selline pidurdusviis toimib täieliku seismajätmiseni või on nii et kui asünkroonmootori pöörded langevad siis ta enam voolu ei genereeri ning pidurdus protsess lakkab, või on siis nendesse kondedesse salvestatud teatud kogus voolu mis pidurdavad siis kui mootor voolu enam ei genereeri, kui ma asjast väga valesti aru olen saanud siis vähemasti parandage

[ykssilm]

PS pidurdamisel koormab mootor võrku vähemalt 5x surema võimsusega, kui käimise ajal, seega peavad kaitsmed ka vastavad olema

käivitus voolu arvestatakse kaitsme valikul samuti 5* seega pole see takistuseks, kuid kuidagi halb tundub selliseid pinge kõikumisi selleks tekitada

[reuter]

käivitamisel on koormus hetkeline, aga pidurdamisel võib see kesta sekundeid. enamus kaitsmeid taluvad mitekordset nimivoolu, kuid seda väga lühiajaliselt

[felch]

Paksu voolu alal olen küll täesti võhik (ja ei taha sellega tegeleda kah&#33 aga see pidurdamisel võrgu koormamine on küll kummaline, ega me trammi mootorist räägi. Mina lülitaks naiivselt mootori võrgust lahti ja alles siis teeks hookus-pookust...või on väga loll mõte?

[Cheopps]

Mitte halligi ei saa aru hookuse akk.... :huh:

[murphy]

Jah Asynkrooni pidurdamine käib alalisvooluga, peatamine on suhteliselt kiire (>2s), sõltub voolu tugevusest, jah tõesti tööpinkides on see 36V alaldatult ja läbi aegrelee, et pärast seiskumist mootor veel voolu alla ei jääks.Aga aeg peab olem ka selline et mootor kindlalt seiskuks.Aegreleeks võib olla tavaline alalisvoolu relee mille mähisega on rööbiti konde.

[digital]

vene tööpinkidel oli see peatamine läbi relee lisakontakti, mis välistas selle rakendumise siis, kui relee veel ponud lahti lasnud, ja läbi punase juhtnupu na-kontaktide. Niikaua, kui näppu peal hoidsid, pidurdas.

[VillHa!]

olemas kolm varianti:
1. piduradmine generaatorireziimis energia andmisega võrku
2. pidurdamine vastulülitusega
3. elektrodünaamiline pidurdamine
pikemalt kõik kirjas H.Jänes, P.Kaasik, E.Puusep, A.Voldek "Elektrimasinad" lk. 432. vanakooli õpikud on ikka tegijad!!