arvuti ja radikas

[KaruTEC]

Mis krdi vool millisesse radikasse ? Millest sa räägid, elukaz

[R.I.P]

Niisiis l6petame lahmimise ja v6tame läbi erinevad madalpinge jaotussüsteemid, ehk l6ppeb see s6nas6da ära.


IEC60950 (1.2.12) Uurige standardeid parem v6i tehke värskes 6hus füüsilist tööd (pidi tervisile head tegeme vastupidiselt foorumites kommenteerimisele :P )
TN-S Süsteem
Eraldi juhtmed on faasi (faaside), neutraali ja kaitsemaanduse jaoks. Neutraal ja kaitsemaandus on kokku ühendatud ühes punktis, samasse punkti ühendatakse ka maja maanduskontuur. Ühenduskoht asub tavaliselt maja peakilbis. PE ühendatakse seadme väliskorpusega. Üldiselt loetakse ohutuimaks süsteemiks.

L1____________________

L2____________________

L3____________________

N_____________________N
    |
    |__________________PE
     |
     |
    _|_GND

TN-C-S Süsteem
Eraldi juhtmed on faasi (faaside) ja neutraali jaoks. Neutraal ja kaitsemaandus on kokku ühendatud lokaalselt (näiteks pistikupesas, harukarbis v6i korteri kilbis), Kaitsemaandus on ühendatud maaga läbi N juhtme, mida TN-C-S süsteemis kutsutakse PEN-juhtmeks. Niiviisi tekitatud PE ühendatakse seadme väliskorpusega. N on lokaalselt maandatud maja peakilbis.

TN-C-S süsteem on osalise ohutusega. Ohutus on tagatud juhul kui seadme sees tuleb m6ni juhe lahti v6i rikneb isolatsioon ning annab ühendust seadme korpusega, sellel juhul tekib ühendus faas->Korpus->PE-Neutraal, (lühis) kaitsmed rakenduvad seade pinge alla ei jää.

Ohtlik olukord: neutraal katkeb maanduse ja N ning PE ühenduse vahel. Voolu ei teki, seade ei käivitu, ent läbi seadme, neutraaljuhtme ja maajuhi osutub seadme korpus pingestatuks. Juhul kui maaga kokku puutuv inimene katsub selle seadme korpust tekib vool, mida piiravad antud seadme sisetakistus, inimese takistus ja inimese ning maa vaheline takistus. Vot selle t6ttu ei soovitatagi ühendada pistikupesas PE ja N juhet.

Antud süsteem on levinud näiteks endise idabloki riikides, aasias ja kolmanda maailma riikides, kus soovitakse odavust (vähem kaablit) v6i kaasajastatakse vanu IT v6i TT süsteeme.

L1____________________

L2____________________

L3____________________

N_____________________N
     |       |
     |       |_____________PE v6i siis PEN
     |
    _|_GND

TT Süsteem
Eraldi juhtmed on faasi (faaside) ja neutraali jaoks. Neutraal on maandatud maja peakilbis. Süsteem tuntud vanast heast n6ukogude ajast (siiamaani laialt kasutusel).

Ohtlik olukord tekib juhul kui seadme siseselt faas puutub kokku kestaga mille tagajärjel keegi elektrilöögi v6ib saada. Seet6ttu maandati eraldi maanduskontuuriga ohtlike seadmete korpuseid (pesumasin niiskes betoonp6randaga saunas)

L1____________________

L2____________________

L3____________________

N_____________________N
    |
    |
    |
   _|_GND

IT Süsteem
Eraldi juhtmed on faasi (faaside) ja neutraali jaoks. Neutraalil maandus puudub v6i siis tinglik läbi m6ne tarbija v6i takisti.
Faasi ja maa vahel v6ib olla pinge 0V-2 faasi vaheline pinge (0-380V). Neutraali ja faasi vahel v6ib pinge olla vägagi k6ikuv s6ltuvalt kolme faasi ebaühtlasest koormatusest ei viitsi seletada miks (ttü energeetikud minge piinake Kilki ). See süsteem on rohkem ajaloohuvilistele (ei vasta euron6uetele enam).

L1____________________

L2____________________

L3____________________

N_____________________N
    
  

Miks ei tasu ühendada radikat neutraaliga

1. Radiaator ja kesküttesüsteem on hästi maandatud (tekivad probleemid rikkevoolukaitsega, kui see on ühendatud maja üldisesse süsteemi, [kui üldse on]). Rikkevoolukaitse v6rdleb tarbijasse minevat voolu ja enne maja maanduskontuuri tagasitulevat (välja lülitatakse lubatut ületava erinevuse korral, st osa voolust läheb mingit muud kontuuri mööda maasse [oletuslikult siis läbi inimese, antud juhul läbi tekitatud ühenduse]).
2. Radiaator ja kesküttesüsteem on maandamata v6i halvasti maandatud, sellel juhul v6ib tekkida olukord nagu ma kirjeldasin TN-C-S süsteemi korral, kus voolu all on seadme korpus ja koos sellega ka radikad jne.

Miks ei tasu ühendada seadme korpust radiaatoriga

Juhul kui Kesküttesüsteem on viletsalt maandatud ja......(üks allpool toodud valikutest v6i nende kombinatsioon).
1. Näiteks kesküttesüsteemi kohaliku ringluspumba mähise isolatsioon annab järele
2. Tädi maali ülakorruselt paneb üle radika faasi kohalt katki h66rdunud pikendusjuhtme.
3. Tevalo foorumitest julgustust saanud hobielektrikud tegutsevad.

Ehk on siin ka m6ni näiteks hiljuti B1 pädevust teinud isik, kellel veel värske Eesti normide kohta käiv materjal, v6iks selle näiteks kasuliku info alla üles lükata. Kuna ise tegelen p6hiliselt 5 voldiga, pole pädevust eriti vaja.

PS loodan et asciigraafikas joonised on siiski loetavad.

[elukaz]

Originally posted by KaruTEC@May 19 2005, 14:06
Mis krdi vool millisesse radikasse ? Millest sa räägid, elukaz

KaruTEC-il on õigus ja kui seda "maaklemmi" pole kusagilt võtta tuleb lihtsalt seadmete korpused kokku ühendada.
Ilmselt parim, mis antud juhul teha saaks on radika ühendamine pistikupesa maandusesse, samuti arvuti korpus, teleka "mass" (antennipesa nn. välimine rõngas) ja võimendi korpus. Kui kaabel-tv siis kaabli ja teleka vahele galvaaniline eraldaja.
Pole vaja Tesla olla, et sellest aru saada.

Teema on ikkagi selleks, et selle algatajat aidata. Antud juhul soovitatakse ühendada voolu andvad korpused radikaga (ja pistiku maandusega, mida teemaalgatajal pole). Kui nüüd radika maandus lonkab (kuskil plast torud vahel või mis iganes) siis satub radikas sellesama voolu alla, mis siiani oli ainult arvuti korpuses ja see vool kandub edasi ka naabritele, kes ntx märja põrandaga köögis ohtu võivad sattuda.

[edgarv]

Tuletaksin veelkord kõigile meelde et antud juhul on radika küljest kõik torud ära lõigatud (radikas on lihtsalt vanast ajast kasutult seisma jäänud) ainus koht kust ta võib "maaühendust" saada on need "konksud" mis teda seina küljes kinni hoiavad.

[KaruTEC]

Arvuti korpus EI ANNA VOOLU vaid jääb kerge potensiaali alla tänu sisendfiltrile. Sisendfiltri lekkevool maasse on SEMKO järgi maks. 0.75mA. Ehk siis tegemist ei ole vooluga vaid pigem potensiaaliga. Kui sa ühendad selle radikaga siis nende kahe potensiaalid ühtlustuvad.

Ma ei viitsi enam seletada kah, käige krt koolis ja harige ennast.

[elukaz]

Ma ei viitsi enam seletada kah, käige krt koolis ja harige ennast.

Hea kui keegi targem on kui kõik teised kokku.

Mina isiklikult ei poolda mingite juhtmete ühendamist radikasse, rikke puhul võib juhtuda sama kui õhuliini traadi maha kukkumisel: kogu elamine läheb voolu alla.

[qt]

Originally posted by edgarv@May 19 2005, 22:42
ainus koht kust ta võib "maaühendust" saada on need "konksud" mis teda seina küljes kinni hoiavad.

betoonis olevas metallarmatuuris pidavat igasugused asjad ringi uitama... oled sa ikka kindel, et maaühenduse asemel konksudes mingi särts sees ei ole?

mis pistikupesa nulli ja radika vahel mõõtes näitab?

[sebastian]

Muideks ühel vene saidil (radeon.ru kui ma ei eksi) käis kõva vaidlus analoogsel teemal. Oli sellised, kes teadsid kuidas elektrivärk korterites peab olema (nagu R.I.P) ja oli selliseid, kes lihtsat lahmisid ja siis veel mehi, kes teadsid kuidas elektrisüsteemid tihti reaalselt on. Igatahes nõuandjaid oli palju ja ole siis mees ja võta asjast kuldne kesktee oma loogikat usaldades, sest lõplikku "õiget" varianti ei selgunudki. Aga mis meelde jäi: radiaatori külge arvuti korpust ei lubatud ühendada. Seal, tõsi küll, käis jutt toimivast veevärgist nagu korrusmajades ikka.
Edgarav, mõõda vähemalt radika-seinakontakti maanduse (see kolmas lisakontakt pesas) vaheline potensiaal ja anna teada. Loodetavasti on sul sellised pesad.

[andreie]

Betoonplokk on ilmselt armeeritud ja teist otsa pidi muidugi maa sees Nagu eespool juba öeldud, on arvuti toiteploki korpus ühendatud läbi kondensaatorite võrguga ja sealt see särakas tulebki.

Ärge parem üldse veevärgi külge midagi ühendage. Ei ole vaja ise oma pea kohale Damoklese mõõka riputada. Kui kusagil lühis tekib, läheb veevärki 220 ja siis võid ainult palvetada, et keegi parasjagu dushi all ei ole või kraanist vett ei joo. Veevärki lastakse vool ikka ainult siis, kui on vaja külmunud toru sulatada.

[R.I.P]

Miks ma ei soovita ikka arvuti korpust radika külge ühendada, isegi kui see on muust süsteemist lahti ühendatud ja saab maaga ühendust ainult läbi kinnituskonksude, armatuurraua ja niiske betooni. Sest selline eelpoolnimetatud maaühendus on väga muutuva takistusega, sellest ehk piisab toiteka sisendfiltri lekkevoolu t6ttu tekkinud potentsiaali maandamiseks, ent juhul kui arvuti korpus satub voolu alla v6ib osutuda seina takistus liiga suureks ja tekkiv vool ei ületa kaitsmete nimiväärtust (kaitse ei p6le läbi ja korpus, radikas ning sein jäävad ilusti pingestatuks). Olen ise saanud niiskelt telliskiviseinalt sellise litri et hoia ja keela (seal oli seina sees vett täis jooksnud ja kehva isolatsiooniga harukarp ent olukord oli sama).

Parim soovitus oleks seadmete korpused omavahel ühendada näiteks läbi nö "europistikutega" pikendusjuhtme (nendel on erinevate pesade kaitsemaandused koos), vooluv6rku ühendad läbi seinapistikusse käiva rikkevoolukaitsme Näiteks selline rikkevoolukaitse

Kui sa midagi ei tee pole kah väga suurt jama, lihtsalt ära katsu samal ajal radikat ja arvutit (sain oma läpakast kah samamoodi litri, kui sellel toitekas järgi oli. Näppisin mingit massiga ühenduses olevat kinnituskruvi ja samal ajal varbaga radikat. Siiamaani olen elus ja ükski seade, mida ma selle arvutiga ühendanud olen pole läbi läinud.


Kui on t6esti suur tahtmine midagi maandada, siis........

Kui sa elaks esimesel korrusel ja akna all oleks muru v6i lillepeenar, siis oleks k6ige parem teha omale isiklik maanduskontuur, mille külge v6id ühendada kogu koduseadmestiku korpused. Kaeva nii pooleteise meetri sügavune auk (nii sügavale et aasta ringi kergelt niiske pinnas oleks), v6ta vähemalt 4 ruudune vask-kaabel puhasta otsast 2-3 meetrit ja pane rulli augu p6hja. Auk kinni ajada juhtme teine ots tuppa ja valmis. Rullis kaabli asemel v6id taguda maasse näiteks veerandtollise (v6i jämedama) tsingitud veetoru hea oleks kui ikka vähemalt poolteist meetrit sügavale saaks kas suure haamriga tagudes v6i kaevad augu (maa peale jääval jupil puurid augu torust läbi ja kinnitad poldiga juhtme toru külge. T6si küll maanduskontuurile on ranged reeglid ent parem see kui mitte midagi.

[KaruTEC]

Okei, kui meil arvuti korpusesse läheb 220 siis jääb muidugi kõik pinge alla aga selleks on RIKKEVOOLUKAITSE. 250 krooni ja elu kohe kindlam.

Teema algatajal ei ole tegemist mingi p**** vaid täiesti normaalse seadmega mis PEABKI maandusesse tiba voolu andma. Kui see potensiaal segab siis ühenda julmalt radika külge ja enam ei sega.

[Invisible]

Kui siin tuli jutuks, mis tapab - amper või volt. Ma ei hakka jälle teisi üles ärgitama, aga ise olen oma näppude vahelt 600000V läbi lasknud (üle poole miljoni voldi :P ). Amprid olid loomulikult olematud ja peale selle oli vahelduvvoolu sagedus väga kõrge - eluskoele ohutu tulemäng
Jutt käib siis loomulikult teslast

[Crash_Override]

Olen kuulnud et suurematesse majadesse, eriti mis vist on tehtud raudbetoonist või muust sellisest, lastakse just armatuuri sisse mingi teatud sagedusega vool.(pidavat segama ka raadjosignaalide levikut)
Ma ei tea nyyd kas see kyll tõsi on. Aga ehk siisiki.

[reuter]

to R.I.P ma ei mõista eriti, miks on vaja ühendada korralik maanduskontuur veel kilbis nulli külge. kui tuul või suur veok posti otsas nulli maha ajab(lahtiste traatidega postil null kõige alumine), siis ma kahtlen, et kellegi kodukontuur jaksab kogu küla seadmete kaudu tuleva potensiaali maasse virutada.
kõige õigem peaks olema ehitada korralik maanduskontuur(mul on 1,5m sügavusel pikki maapinda 2 vasktraati 30m pikad ja üksteisest 0,5m kaugusel) ja see siis eraldi vedada pistikutesse maandusklemmiks. selleks ongi ju poes müüdavatel lattidel maandus ja null üksteisest isoleeritud.

teema algatajale: kui kilp pole pistikust väga kaugel, siis tõmba kilbi kestast omale maandussoon lisaks ja tee sedasi endale vähemalt 1 korralik pesa. kilbi kest PEAB olema maandatud, kui see ei ole nii, siis tuleb energiamüüki pöörduda, sest kuni voolumõõtjani on nende vastutusel ja nad ei tohiks voolumõõtjat üldse paigaldadagi, kui maandustakistus pole piisavalt väike. tean, sest ei saand ka enne voolumõõtjat maja jaoks, kui polnud litsenseeritud spetsialist käind ja takistust mõõtnud.

[fre]

Originally posted by reuter@Jun 3 2005, 16:12
...sest kuni voolumõõtjani on nende vastutusel ja nad ei tohiks voolumõõtjat üldse paigaldadagi, kui maandustakistus pole piisavalt väike. tean, sest ei saand ka enne voolumõõtjat maja jaoks, kui polnud litsenseeritud spetsialist käind ja takistust mõõtnud.

Uute objektide puhul nõutakse küll Elektrikontrollikeskuse või muu samaväärse firma poolt tehtud elektripaigaldise mõõtetulemuste kohta paberit, aga vanades on nagu on...
Paljud arvavadki, et Eesti Energia vastutab kuni elektriarvestini, tegelikult nii ei ole, vastutuse piiri määrab dokumentides fikseeritud liitumispunkt. Enamikul juhtudel on see tarbija kaabli ühenduspunkt õhuliiniga. Siis on tarbija elektripaigaldises Eesti Energia omad ainult arvesti (ka programmkell kahetariifse tarbimise puhul) ja kõik plommid (mõõtmata vooluga ahelatel, nagu nt. peakaitsmel peavad plommid olema). Mitmesugused muud variandid on vähemuses (näiteks liitumiskilbi olemasolul on liitumispunkt selle kilbi väljundklemmidel).