Heli vahesagedusvõimendi?

[served]

KAs keegi seletaks ära heli vahesagedusvõimendi ülesande ja kus seda kasutatakse?

[fre]

Kui see väljend pärineb televisioonitehnikast (arvamus sellest et lisatud see "heli"-sõna), on tegemist vahesagedusel 5,5MHz (praegune ka meie standart) töötava võimendiga. Sellel sagedusel võimendatakse TV FM heli, järgneb FM detektor, millest väljub helisagedus. Telekanali ülekandel on kujutise ja heli kandevsageduste vahe 5,5MHz. Kujutise AM detektorist tuleb sellisel vahesagedusel heli ka pildiga kaasa (on ka teistsuguseid skeemilahendusi).

[served]

nii et see on kasutu asi kui just telekat ei hakka ehitama?

[fre]

Või ehk teleka remondil kulub ära... Milline ta väja näeb? Teleka helimooduliga (selles on FM-detektor juba olemas) on näiteks ka FM laineala vastuvõtjaid ehitatud. Ehituskirjeldusi leidub.

[Reixx]

nu vahesagedusvõimendit kasutatakse ju raadiotes ka...
Raadiosagedused on näiteks 102,1 Mhz, kuid see muundatakse madalamaks sageduseks vastuvõtjas, üldjuhul vahesageduseks 10,7 Mhz... ning peale vahesagedusfiltrit võimendatakse see signaal vahesagedusvõimendiga... Vahesagedusvõimendi võib päris mitu tuhat korda signaali võimendada...

[digital]

raadios ei ole mõtet liiga palju võimendada kogu antennist tulevat kompotti. palju lihtsam on ka tegeleda mingi signaaliga, mis on kindlal sagedusel. FM pillidel siis tavaliselt viiakse sinu valitud saatja sagedusele 10,7MHz(nn vahesagedusele), siis võimendatakse teda piisavalt palju vahesagedusvõimendis ja lõpuks siis detekteeritakse sellelt sageduselt.

[fre]

Originally posted by Reixx@Jun 5 2005, 22:13
...üldjuhul vahesageduseks 10,7 Mhz...

Praegune FM laineala on 84...108MHz (herts peaks, vähemasti TEHNIKAfoorumis, lugupidamisest kuulsa teadlase vastu lühendis ikka suurtähega Hz olema, mitte hz), Nõukogudeaegne oli 65,8...73MHz.
Vahesageduse (lüh. VS) väärtus 10,7MHz on ka "läänest" juba varem tulnud, enne seda võis näiteks ka 6,5MHz, 6,8MHz või 7,4MHz olla, televisioonis siis 6,5MHz.
Kõrgema VS eeliseks on nõrgem tundlikkus parasiitsel, nn. peegelkanalil. Nimelt võib kõrgsagedusploki õigele vastuvõtusagedusele häälestatud võnkeringidest läbi tungida ka kahekordse VS võrra eemal olev (kui selline olemas on) tugevam signaal, mis võib siis häireid tekitada. Kõrgema VS korral on peegelkanal kaugemal ja häirekindlus selle suhtes suurem. Sideaparatuuris on viimasel ajal seepärast levinud vahesagedused 21,4MHz, 45MHz ja veelgi kõrgemad. Teisest küljest, lihtsam on võimendada madalamat sagedust ja väärtust 10,7MHz võib laiatarbevastuvõtjates kompromisslahenduseks pidada. Sideaparatuuris on levinud samal põhjusel kahekordse sagedumuunduse kasutamine - esimene VS on kõrge (näiteks 45MHz) ja teine seejärel madal VS, tüüpiliselt 455kHz, millel siis suur võimendus ja detekteerimine. Peegelkanali olemus selgub superheterodüünvastuvõtja, ehk lühemalt supervastuvõtja tööpõhimõttest, parem selgitus leidub näiteks Eduard Jakoobi raamatus "Raadiovastuvõtjate korrastamine", 1969, lk. 7...8 või mõnes muus, kus supervastuvõtja põhimõttest juttu.
Kahekordse sagedusmuundusega (VS 32MHz ja teine 6,5MHz) FM (53...108MHz) vastuvõtja ehituskirjeldus oli näiteks ajakirjas "Paдиo" nr. 11/2000 lk. 18. Kasutatakse teleri valmis helimoodulit УПЧЗ-2.

[murphy]

Algajale arusaadavamalt võiks lugeda raamatust "Esimesi katseid raadioelektroonikas"

[martinj]

Veel lollikindlamalt saab raamatust "Televisioon....see on imelihtne".