Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

elektrolüüsiseade

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    elektrolüüsiseade

    Mõtlen koostada elektrolüüsiseadet. Nimelt on see seade, mille abil voolu vedelikust läbi juhtida. Vedelikus toimuvad keemilised reaktsioonid. Elektroodina mõtlen kasutada patareidest leiduvad söepulgad. Ahelasse lisan tavalise lambipirni (et voolu olemasolu kinnitada). Kõik on monteeritud ühele puidust alusele. Anum on muidugi klaasist Aga ma ei oska, millist voolu kasutada. Kas seinapistikust tulevat 220 V või patareid, mis annab ~9 V? Patareidega on nii, et mõni minut kulub ja ongi otsas. Kas 220 V on liiga palju, kogu seade kärvab ära? Ei usu, et nii juhtub... Kui kasutada 220 V voolu, milliseid juhtmeid siis tuleb võtta? Tõmmata vana lambi küljest? Veel huvitab mind voolutugevus. Kui suur on 220 voltilisel voolul voolutugevus? Kas see sõltub juhtme materjalist, pikkusest, läbimõõdust, eritakistusest? Olen nimelt keemiahuviline ja elektroonikas pole ma kõva käsi. Seepärast ma teie poole pöördun. Palun, kui kellelgil on kogemusi, kes olid katsetanud, kokku seadnud, aidake! Ette tänades Marek.

    #2
    Esialgu soovitan soojalt(ning ilmtingimatta&#33 selgeks enesele teha voolu liigid, Oomi seadused, jne.Hiljem võid hakata keemiaga asju rakendada....
    The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
    Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
    Projektide pildid
    Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
    http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

    Comment


      #3
      ega lampi tegelikult vaja polegi, aru saad, kui vedelikusga toimub muutus(vee puhul siis tekib gaas). piisab täiesti ka 9V alalisvoolu trafost(umbes 0.5l vedelikku).vahelduvvool minuteada ei sobi, kuna selel pole pooluseid,+ ja- vahelduvad kogu aeg.elektrolüüsiks on aga vaja pooluseid, et lahuses olevatd ioonid läheksid vastava söepulgale, nii lagundades molkule ja tekitades uut ainet. Ise saan aru paremini, seletada on hulga raskem
      tel 53729764

      Comment


        #4
        1958. aastal on Eesti Riikliku Kirjastuse poolt välja antud D. Vardja ja H. Andra raamat "Noor elektrokeemik". Soovitan soojalt otsida/hankida kui on selline huvi. Väga põhjalikud õpetused-selgitused taoliste ja ka edaspidi tulevate küsimuste kohta...
        Läheks liiga pikaks kõigest siin foorumis ette öelda, siiski natuke selle raamatu 89. leheküljelt...

        "Elektrolüüsi toimel eraldunud ainehulga, voolutugevuse ning elektrolüüsi kestuse kohta on kehtivad Faraday seadused:
        1) Elektrolüüsi toimel elektroodidel eraldunud aine hulgad on võrdelised voolutugevuse ning voolu kestusega.
        2) Mitmesugustest elektrolüütidest läbi minnes eraldab võrdse tugevusega elektrivool võrdsel ajavahemikul ainete hulgad, mis on võrdelised vastavate ainete elektrokeemiliste ekvivalentkaaludega.
        Need seadused on väljendatud valemiga
        G = α x I x t,
        kus
        G - eraldunud aine hulk grammides,
        I - vool amprites,
        t - aeg tundides,
        α - metalli elektrokeemiline ekvivalent g/Ah.
        Niisiis eraldab võrdse tugevusega vool võrdsel ajavahemikul võrdse hulga ainet. Aine hulka milligrammides, mida eraldab 1 ampri tugevune vool 1 sekundi vältel, nimetatakse vastava aine elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Seega on igal ainel oma kindel, seda ainet iseloomustav elektrokeemiline ekvivalent."

        Sama raamatu lk. 110 on Tabel 10, "Mõningate metallide elektrokeemilised ekvivalendid" (seal on nad vahemikus 0,323....4,025 g/Ah. (väikseim Cr e. kroom, suurim Ag e. hõbe)).

        Edukat raamatu otsimist!
        Elektroonika töötab suitsu baasil.
        Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
        Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

        Comment


          #5
          Kasuta telefoni laadijat.
          Või siis autoaku oma kui rohkem voolu vaja.
          Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

          Comment


            #6
            Cheopps'le: tean, et on olemas kaks vooluliiki: alalis- ja vahelduvvool. See, mis seinast tuleb, on alalisvool, vastasel korral lööks kodumasinad tuksi. Ohm'i seadust tunnen: I=U/R, kus I-voolutugevus, U-pinge ja R-takistus. Üldiselt U~I. Tahan ainult küsida, kas võib 220 voltilist voolu kasutada.
            Mauro'le: tean jah, on vaja püsivad poolused, muidu tekkivad ühel, kord teisel elektroodil üks ja sama saadus, olgu see gaasiline või tahke. Pean siis issilt autoakulaadijat paluma, selle abil saab ju pinget muuta...
            fre'le: otsin siis seda raamatut...usun küll, et huvitav raamat. Seda vana Faraday seadust tunnen jah
            Aitäh siis kõigile...Kellel veel arvamusi, pakkumisi on, kirjuta siia!

            Comment


              #7
              lamp on selleks, et katse illustreerida...muide, keemias olen väga tubli ise ka mõikan, kuidas, milleks muunduvad aatomid/ioonid elektroodil

              Comment


                #8
                Originally posted by markk@Jul 13 2005, 17:34
                ...See, mis seinast tuleb, on alalisvool, vastasel korral lööks kodumasinad tuksi. Ohm'i seadust tunnen: I=U/R, kus I-voolutugevus, U-pinge ja R-takistus. Üldiselt U~I. Tahan ainult küsida, kas võib 220 voltilist voolu kasutada...
                Seinakontaktist saab siiski vahelduvvoolu...
                Mingil juhul ei soovita kasutada otse 220-voldist elektrivõrku, 220V (tegelikult juba mõnda aega on 230V nimipinge, aga see ei muuda asja...) võib liiga kergesti surmavalt mõjuda... Ohutuks pingeks loetakse kuni 36V (või sinnakanti), millest elektrolüüsikatseteks ka täiesti piisab...
                Elektroonika töötab suitsu baasil.
                Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                Comment


                  #9
                  See, mis seinast tuleb, on alalisvool,



                  kuule noorhärra mis jama sa nüüd ajad!!!!

                  mis siis patareis ja auto akus on vahelduvvool, või kuidas!!!!


                  Vahelduv vooluga on ikka alati üks paras jama küll, mitte kunagi ei tea kuna on ja kuna pole, kus on ja kus pole.Vahelduv värk. Alalisvooluga on igatahes kindel kaup, kui seinast tuleb siis on alati olemas, aga kus on see sein???Ja vaata kui palju on siis lähevad kodumasinad tuksi küll.


                  Kohe kindlasti ära oma mõistusega 220 voldist voolu kasuta võid väga kergelt elust ilma jääda.Kellele neid matuseid vaja on .Õpi ikka veel kui seina kontakti kallale lähed.

                  Väike nali, aga õppima pead veel ja kohe kindlasti!!!

                  Elekter on ohtlik ja surmav, kui kasutada ei oska.

                  Comment


                    #10
                    36V loetakse ohutuks kuivades ruumides, niisketes kuni 12V.Muidu keemias võib isik kui tahes kõva käsi olla, aga kui elektrotehnikas ikka kõva pea on, siis...
                    The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
                    Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
                    Projektide pildid
                    Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
                    http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

                    Comment


                      #11
                      olgu olgu, 220 V on liiga palju, surmav. Palun siis issilt autoakulaadijat, selle abil pidi saama 12 V voolu ja usun ka, et selleks aitab aga mind painab, kunagi pani õps täpselt sama seade, mida mõtlen ehitada, lihtsalt kontakti. Päris vahva oli vaadata pirni helendumist, lahuses elektroodi pinnal mullide eraldumist...aga nojah õpetaja ikka kogenum...Aitäh siiski

                      Comment


                        #12
                        esimeseks katseks 220v ei sobi.ohtlik on.
                        pirn pannakse vahele voolu piiramiseks,mitte aga silmailuks ja pirni võimsus valitakse siis vastavalt soovitavale voolule.
                        akulaadija pole ka hea lahendus-kui see läbi põleb siis sa isale ei tee kuidagi selgeks, et ta ise lubas.
                        võta mingi lampteleka trahvo ja kasuta küttemähist,diood pane vahele,siis saad alalisvoolu.selline trahvo kannatab küllaltki suurt voolu ja kahju ka erilist ei tekki,kui miski valesti läheb.

                        Comment


                          #13
                          leidsin adapteri, millega saab reguleerida väljundpinget 1,5 kuni 12 voltini. see niisama seisis kapis ja kogus tolmu...

                          Comment


                            #14
                            Mis otstarbeks te üldse sellise seadeldise ehitada tahate?
                            Igal plussil on omad miinused

                            Comment


                              #15
                              eksperimenteerimiseks, uurimiseks, metalli tootmiseks soolalahusest, aine lagundamiseks...
                              mitmesugused keemiakatsed saab teostada selle seadme abil
                              kreeklane'le: mingil moel ei saa trafo/laadija läbi põleda, kui jälgida, et lühist ei tekiks. Jälgida nii, et elektroodid kokku ei puutuksid. Selle jaoks võin ehitada elektroodihoidjad või kuidas siis saab läbi põleda, peale lühise? :huh:
                              ja lambi panin sellepärast peale illustreerimiseks ja voolu olemasolu kindlaks tegemiseks ka, et vooluringis oleks tarbija. (mäletan ähmaselt: tarbija puudumisel võib vooluring kuumeneda) Seadme ehitan nii, et saab kasutada kahte moodi: üks oleks siis elektrolüüsiseade ja teine oleks siis kontrollimiseks, kas vedelik juhib voolu (huvitav oleks katsetada vedela elavhõbeda peal ). Kontrollimiseks oleks vaja lambipirni...

                              Comment

                              Working...
                              X