Üleskutse

[VitaminQ]

Nojah mõte on ju igati hää. Aga näiteks mina ei teagi millest kohe alustada...
Võib-olla siiski pulkadest... on ju kondekal ja kondekal ja takistil ja... ja... ikkagi suured vahed ja oleneb, millises applikatsioonis millist kasutada ja... nii et vist siiski "pisiasjadest"?
Võiks ju kirjutada igasugu asju, kui sest kellelgi kasu oleks...
Ma mõtlen, et kas keegi ikka viitsib sellist lehte teha(on endalgi peast läbi käind, kuid ei suuda end kokku võtta)ja seda hooldada.
Kui see on kindel nõu ja tahtmine, siis võiks isegi
pisut vaeva näha...
Ootan huviga vastust, kui tundub, et asi läheb tõsiseks, siis kukun mõni päev juttu tootma...

[Kaarel]

Ma loodan, et peale minu ikka on veel selliseid algajaid. Ma küll tean juba, mis on kondekas sest olen umbes poole peal raamatuga "Raadio...see on imelihetne". Aga näiteks hiljuti sain teada, et on veel mingi elektrolüüt vms kondekas ja sellel on nati teised omadused jne. Tolles "Raadio..." raamatus on asi täitsa muhedalt kirjas. Sellegi poolest ei õnnestunud mul endal kahe pooliga sidestust tekitada (äkki on 1,2 voldine aku liiga nõrk selle jaoks).

Üks hääl on lehe poolt ;p

[felch]

Võib-olla sul ei õnnestunud effekti jälgida kuna näiteks testri (vms. millega vaatad) sisendtakistus on liiga väike. Siin oleks hea kasutada ostsilloskoopi.

[madis]

rääkides ossist, oskab keegi öelda kust otsida ja mis võiks maksta mõni vana vene oss, oleks tore mänguasi, aga kaasaegseid ei jõua ju osta...

[tiit]

oss hakkab ilmselt juba teemast mööda minema aga nägin sellist asja kunderi 31 RET-i poes. Seal müüakse ka kasutatud kaupa

[qwerty]

Tulles tagasi selle Eestikeelse elektroonikalehekülje juurde siis minu arvamus on selline, et asja võiks ette võtta küll. Suvel pusisin ise ka asja kallal nati aga kuna maal netile juurdepääsu ei olnud siis ma eriti materjali ei saanud ja asi siiamaani poolik. Aga kui kellelgi asja vasta huvi on siis ma võin selle lehe netti üles visata ja asja kellegi abiga täiustama hakata...

[felch]

Vääga hää! Kui algus on tehtud, läheb edasi vist juba lihtsamini. Kas sul on server, kuhu leht riputada? Kui ei siis võin pakkuda oma accounti Hotis või serverit Tipis. Kui oled nõus, võta meili teel ühendust.
Täiendusi hakkab arvatavasti tegema terve foorumi rahvas?!

[qwerty]

Ok panen siis praegu valmisoleva ülesse. Lehekülg ise on veel väga algeline ja ka jutu paikapidavust ja sõnastust tuleb veel muuta. Välimust parandan järgmine nädal. Ja kui kellelgi on häid ideid vms siis andke teada.
www.hot.ee/qwerty009

[teadmamees]

no davai!
eks ma katsu kah miskit tõlkida või mõelda!
tähtis oleks et sellele kodukale tuleks palju infi kõllidest ja värvimuusikast!

[qwerty]

Sai sellel lehel siis veits välimust muudetud ja paar bug'i
ära parandatud. Lähiajal panen sinna paar võimu skeemi (koos trükiplaadi skeemidega) ja paar toite skeemi.
On oodatud arvamused ja ka see mida keegi seal tulevikus näha tahaks.
Ja otseloomulikult on oodatud ka teiepoolne abi. Kui keegi viitsib mõne jutu valmis kirjutada või eelmist täiustada on ta igati teretulnud...

[Kaarel]

Väga meeldiv, et algatus tehtud

Mina saan küll aidata vaid oma rumalate küsimustega. Esiteks aga üks märkus. Mozilla-ga mul ei funka lingid küll aga IE-ga...

Võibolla on järgnevad ettepanekud juba töös või maha laidetud, kuid minu arvates oleks need üsna kasulikud sisse viia.

Näiteks ei saanud ma aru kuidas kondekas alalisvoolu läbipääsu takistab ja vahelduvvoolu läbi laseb. Minu praegused teadmised võimaldavad kondekat kasutada puhul, kui on karta voolu kõikumist seadmele, millele on vajalik kindel pinge või voolutugevus (nt PIC jpm).

Olen täheldanud, et takisteid meeldib inimestel väga kasutada. Siiski pole ma aru saanud ja ei selgunud ka tollelt lehelt, millistel puhkudel on takisti tarvilik. Kuna ma seda asja ei jaga siis järgnevad näited võivad kõlada koomiliselt. Näituseks siis enne, kui mingile kivile vool sisse anda, on kasulik takisti ette panna. Toiteploki stabiliseerimiseks vaja talle mingi kindel takistus või koormus külge ühendada. Voolu tugevust/pinget ei või kohe niisama vooluallika küljest mõõta vaid tuleb mingi koormus ka vahele ühendada. Tähendab ma olen kuuld, et umbes nii on, aga miks, seda ei tea. Ehk on see parem näide: kui suvaliselt skeemilt eriti lihtsast kohast (kus ka siis, kui ei tea mida seade teeb, on ilmselge, et seal käib takisti) takisti ära võtta, siis näituseks mina ei oskaks küll öelda, kust see takisti puudu on.

Üldse võiks igal pool olla rohkelt lihtsaid ja praktilisi näiteid. Nagu kondekate puhul võiks kõrval olla väike joonis, kus on mingi kivi ja selle ette ühendatud kondekas vältimaks voolu kõikumisest (mida omakorda tekitab mingi seade ahelas, mis aegajalt ajutist koormust tekitab) tekkivaid häireid.

Jällegi pingutan võibolla üle, aga kuna ma pole veel ühtegi seadet joonise järgi kokku pannud (sest pole osanud), võiks ehk olla ka õpetus või juhised kuidas joonist lugeda. Ma küll tean, kuidas kahte või kolme takistit ühendatakse jadamisi ja paralleelselt. Päris algajal aga on alguses skeemile peale vaadates raske aru saada, kus on peidus jada ühendus ja kus paralleelühendus.

Oh ja mis siis veel. No mõiste "maa" tundub kõikidel elektroonikutel juba sünnist selge olevat. Samas algaja (jälle võib näpuga minu peale näidata) ei või ju teada, mida tähendab väljend "maha ühendama". Kas ilma maanduseta seade ei tööta? Kas juhtme õhku rippuma jätmine ei ole maandus? Kas seinakontakti maandus tähendab, et sellest klemmist jookseb juhe maa sisse või mida iganes.

Ma loodan, et mu jutu peale keegi käega ei löönud. Sellest projektist saab veel asja ja eks ma "asitan" ka veel kui mõni "tark" mõte pähe tuleb

[qwerty]

Ma püüan seda teooria ja tööpõhimõtete poolt lähiajal parandada kuid ma pole selles teooria kirjutamises eriti tugev niiet keegi võiks oma abi pakkuda.

Sai ka üks võimendi projektide alla pandud vaatate äkkki ka selle üle ja annate oma arvamuse.

[mogo]

Kaarlile infoxinge kõikumise vastu aitavad kõige paremini stabilisaatorkivid sinna juurdekuuluvate kondekatega.väikeste voolude korral-näitex operatsioonvõimude toitex-kõlbab ka stabilitrondiood ja konde.takistit kasutataxe voolu piiramisex:mida suurem on vooluringi takistus,seda väixem on vooluringi läbiv vool.koolifüüsika!kondekas mitte ei lase vahelduvvoolu läbi,vaid on lihcalt võimeline ennast teatava sageduseni täis ja tühjax laadima.alalisvoolu korral konde laadub ainult 1 kord,kui pinge katkestada,siis tühjeneb.vahelduvvoolu korral käib see laadumine ja tühjenemine nii kiiresti,kui palju on vahelduvvoolu sagedus.teatava mahtuvuse juures konde ei jõua enam küllalt kähku maha laaduda,sellest sagedusest kõrgem sellest kondest enam "läbi ei lähe".

[felch]

Kondekatest ja takistitest ja ka muust on hea lugeda raamatust "Raadio...see on imelihtne". Seal võrreldi kondekat toru sisse paigutatud õhukese kilega. Torus (juhe) voolavad elektronid ei pääse läbi kile nagu ka vesi ei pääseks. See on alalisvool.Samas kui tekitada kuidagi torus lained, sunnivad laineharjad membraani (kile) painduma ja hiljem jälle tagasi tõmbuma. Liikudes lükkab membraan oma pinnaga teisel pool torus olevat vedelikku (elektronid) pannes nad samamoodi lainetama nagu eismesel pool membraani. Analoogia pole vahest päris täpne aga annab asja olemusest siiski mingi arusaamise.
Sama näite põhjal võiks ka selgitada, miks mõni kondekas laseb vahelduvvoolu paremini läbi, mõni aga halvemini (kuigi mahtuvus on sama). Jäigem membraan ilmselt kannab lainetuse mõju halvemini üle, on ju? Elektrolüütkondede puhul öeldakse et nende effektiivne takistus (ESR) on suurem ja näiteks (kõrgsageduslike) impulsshäirete mahasurumiseks nad ei kõlba. Hea näide - arvutite emaplaadid: teatud margil "paisuvad" konded toiteahelates päris kenasti ja lendavad lõhki.

Maajuhe. Nojah, see on selline imelik termin. Juhe ei PEA olema maandatud (mulla alla maetud jne) kuigi see on alati soovitatav. Tegelikult võetakse skeemis lihtsalt üks juhe üldiseks, nimetatakse ta maaks või massiks või üldjuhtmeks ja kõik pinged antakse siis tema suhtes. Samuti signaalid. Sisuliselt ei muutuks midagi, kui loeksid maaks näiteks toitejuhtme. Lihtsalt on selline komme on selline
Väga paljudes skeemides on maa toite miinus (ntx. autod). Kuid see ei ole üldine standard. Oli kunagi raadio "Ookean 209", seal oli maa toite pluss.

[KaruTEC]

Ma ei taha ironiseerida aga kuna kõik elektroonikaga tegelevad on reeglina õppinud matemaatikat ja kompleksarve, siis võiks torud ja jõed ja paisud ja kiled vahele jätta ning võtta aluseks kondensaatori matemaatilise mudeli + rakendusnäited. Või ainult rakendusnäited.
Juhe ei pea olema maandatud ja see ei ole ka otseselt soovitatav. Maajuhe ehk maapunkti definitsioon oleks lihtsalt punkt, mille potensiaali võtame tinglikult võrdseks nulliga ning mille suhtes anname kõik skeemi pinged (potensiaalide vahed). Maakera potensiaal võetakse ka reeglina null aga enamik inimesi ei ehita asju, millest läheb mingi traat mulla alla. Europistik sisaldab maanduskontakti, kuid ka seda ei kasutata reeglina ühendamiseks maapunktiga skeemis, asi on mõnevõrra keerulisem.
Üpris abiks raamat elektroonika õppimisel - Abo Raadiolülitused. Samuti ei maksa ära põlata teoreetilisi aluseid ja matemaatikat, muidu pole elektroonika vaid kivipall.