Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Vendi pöörete indikaator

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Vendi pöörete indikaator

    Sai mingi aeg ühte vana vene aegset kasettmakki lammutatud ja sealt seieritega indikaatorid välja võetud(need mis väljuva heli tugevust pidid näitama). Siit küsimus, et kas neid on võimalik ühendada arvuti ventilaatoritele järgi nii, et nad näitaks selle kiirust. Siin samas foorumites ringi surfates leidsin kellegi OT arutelu:

    "Mis impulsse see kiiruseloendur muidu väljastab? katkestused need pole... on siis magnetiliselt indutseeritud pinge?"

    "Olen ka protsessorite jahutusventilaatoreid uurinud. Must on üldmiinus, punane on + toide. Kollane on justkui ühendus seesoleva n-p-n transistori kollektoriga (võib ka hoopis välitransistor olla). See transistor siis seal on ühe tiiviku pöörde ajal kaks korda avatud ja kaks korda suletud, umbes iga 90° järel muutus. Kollaselt otsalt niimoodi info selle kohta, kuidas ventilaator käib."

    Seega kas on võimalik ühendada indikaator(ilmselt koos takistiga) selle kollase juhtme ja toiteploki GND vahele nii, et ta ka mingit aimu annaks, kuda vent end liigutada viitsib. Samas kui vendi pöörded madalaks lähevad, kas siis indikaatori seier võib kõikuma hakata ja kas selle silumiseks saab sinna vahele rööbiti kondensaatori joota?
    Kas selline asi on üldse võimalik?

    #2
    Päris otse ühendada ei saa. Selliselt otsalt saame pöörlemiskiirusest sõltuva sagedusega ristkülikulise signaali. See sageduse signaal tuleks muuta pingeks või vooluks, mida seier saaks näidata. Siin oleks abiks näiteks väikese ajakonstandiga* RC diferentseerimislüli. Siis tuleks tekkinud impulsijada dioodi(de)ga detekteerida (teha ühe polaarsuse impulsid) ja siluda kondensaatoriga. Mida tihedamini tulevad impulsid, seda suurema saame kondensaatori laadumuse. Nii saame juba sagedusest (pöörlemiskiirusest) sõltuva pinge ja selle skeemi lõpus olev mikroampermeeter võiks siis juba pöörlemiskiirust näidata.

    * - ajakonstant τ peaks olema väiksem kui max. pöörlemiskiirusel tuleva signaali poolperioodi pikkus. Pikema ajakonstandi puhul indikaatori osuti näit mingist kiirusest alates kuigivõrd enam ei suurene, aga see võib ka sobida kui nii on taotletudki (kui oluliseks pidada ainult madalamate kiiruste näitamine).

    P.S. Kui see ventilaatori signaaliots juba kasutuseta on, võiks ta lihtsama skeemiga ainult kiiruseindikaatorile ära kasutada. Arvan et siis piisaks mikroampermeetri juurde ainult kondensaatorist, paarist takistist ja dioodist. Nominaalid annaks (kuna mikroampermeetri andmeid ei tea) ligikaudsed ja katseskeem oleks sel juhul niisugune:
    +12V toitelt takisti R1 10kΩ ventilaatori signaaliotsale.
    +12V toitelt mikroampermeetri "+" klemmile.
    Mikroampermeetri "-" klemmilt läbi jadamisi takisti R2 20kΩ ja kondensaatori C1 0,1μF signaaljuhtmele.
    R2 ja C1 vahelisest ühenduspunktist diood D1 (suvaline väike) suunaga toitele +12V.
    R2 tuleks valida selline mis mootori täiskiirusel annaks osuti täishälbe.

    Ettevaatlikku ja edukat katsetamist!
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

    Comment


      #3
      No see esimene jutt oli küll suts keeruline minu jaoks. Ma suht tainas elektroonikas alles :unsure: Põhimõttest vähemalt sain vist ikka aru.

      Igatahes on see vendi anduri juhe jah kasutamata, kuna emaplaadil pesad hõivatud ja vool on molexist võetud. Seega siis kirjeldatud variant peaks sobima. Kritseldasin selle põhjal ka skeemi valmis. Äkki keegi targem vaatab üle, kas sain asjast ikka õigesti aru.
      http://www.zone.ee/lauri087/indikaatori%20skeem.JPG Testimise ajaks mõtsin R2 potekaga asendada, et lihtsam õiget suurust leida oleks. Peab seal miski lahjem(alla 1W vist päris kindlasti) potekas vastu?

      Samas endal tekkis kahtlus selle +12v toite osas. Kas ikka kindlalt tuleb sinna ühendada, mitte GND'ga?

      Comment


        #4
        Skeem on täitsa õigesti joonistatud. Proovisin muide maketis ära, minul töötas. Tõsi, maki mikroampermeetri ja R2 asemel oli mul tester TЛ-4 =3V piirkonnal (nii on ta 30kΩ ja 100μA). Maki indikaator on vast 200μA, seepärast tuleks R2 võib-olla kuhugi 10kΩ kanti täishälbe saamiseks. Potentsiomeetriga võib alustuseks R2 asendada küll, ainult peab jälgima et esialgu max. takistuse asendis oleks et mitte seierile viga teha. Võimsuse poolest sobib ka kõige nõrgem saadaolev.
        Tsiteeritud lause "Kollane on justkui ühendus seesoleva n-p-n transistori kollektoriga..." oligi minu tekstist, võiks juurde lisada et emitter on üldotsaga koos ja see transistor seal töötab võtmerezhiimis (avatud/suletud). Selliseks puhuks pakutud skeem sobib.
        Elektroonika töötab suitsu baasil.
        Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
        Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

        Comment


          #5
          Ehitasin ise ka siis selle asja valmis, aga tekkisid probleemid. 01uF kondekat polnud mul kuskilt võtta ja seega asendasin selle 1uF elektrolüütilise kondekaga(kõige väiksem, mille leidsin). Algul potentsiomeetriga katsetades sain, et kuskil 5,6Koomi peal on indikaatoril täishälve, kuid pärast kui olin natuke aega möllanud ja potentsiomeetri tavaliste takistitega asendanud lendas seier ühel hetkel täitsa lõppu ja jäi sinna. Alles siis kui R2 kogutakistuse viisin 27Koomi peale sain seieri kuskile näidiku keskele ja seal oli ta ka pidevalt. Kiiruse märgataval muutmisel liikus ta ainult mingi 1mm ja väga madalatel pööretel hakkas tugevasti tõmblema. Kas see ootamatu seieri lõppu minek võis olla tingitud sellest, et kondekas polnud ammu töötand ja nyyd mingi aja voolu all olles ta seest oksüdeerus ja hakkas uuesti korralikult tööle? Või et ta on lihtsalt liiga suure mahtuvusega? Sellest pole ka eriti abi kui indikaator näitab mulle ainult, et kas vent töötab või seisab, kuna muud sealt näidust välja lugeda polnud võimalik.

          Comment


            #6
            Originally posted by fre@Aug 13 2005, 06:42
            Siin oleks abiks näiteks väikese ajakonstandiga*  RC diferentseerimislüli.
            huvitav...
            Kuna impulsite täitetegur jääb konstantseks, siis rc-ahela taga peaks olema ikka täpselt sama pinge.

            Vaja mingit sagedus -> pinge konverterit vms lahendust.

            Comment


              #7
              Originally posted by digital@Aug 16 2005, 20:51
              Kuna impulsite täitetegur jääb konstantseks, siis rc-ahela taga peaks olema ikka täpselt sama pinge.
              RC differentseerimislüli olekski selleks, et saada sagedusest sõltuva tihedusega, kuid ühesuguse kujuga impulsside jada. Peale alaldamist/detekteerimist jääb ühe polaarsusega impulsijada, millise "täitetegur" on juba sagedusest sõltuv (sarnast lahendust kasutatakse muide näiteks raadiovastuvõtul madalal vahesagedusel (100kHz) FM-detektoris).

              Antud juhul sobis minu pakutud lihtsam skeem, kuna ventilaatori mootori signaaliots oli kasutuseta. Nagu öeldud, minul töötas maketis ja näitas kenasti ka kiirust. Ei viitsi uuesti 1μF kondensaatoriga katsetada, kuid arvan et see on liiga palju. Sobiks 0,1μF või isegi veidi vähem (näiteks 47nF peaks veel kõlbama). Selles elektrolüütkondensaatoris tekkis veel ilmselt midagi lühisetaolist, et seieri põhja lõi. Kirjeldus viitab igatahes kondensaatori tugevale lekkele.
              Elektroonika töötab suitsu baasil.
              Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
              Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

              Comment


                #8
                Sai seda asja nüüd pikemalt katsetatud ja proovitud. Vahepeal sain ka testrit näppida, millega mõõtsin, et esimene konde, mida kasutasin oli tõesti lühises. Samas proovisin mitmete erineva suurusega kondekatega(.1M, 0.01K, .1k, B102, 0.47), aga tööle hakkas asi ikka ainult 1uF elektrolüüt kondensaatoriga. Seekord mõõtsin enne testriga, et oli ilusti korras. Teised konded olid ka testriga mõõtes korras, aga indikaatori seier ikkagi ei liikunud. Aparaati tööle pannes ainult korra võpatas.

                1uF kondendaatoriga ja 10Koomise takistusega asi töötas nii, et indikaatori seier oli vendi täispööretel pea aegu skaala lõpus ja kui regulaatoris mininimaalsed pöörded keerasin, siis seier langes ainult mingi 3mm. Sealt tekkis mõte, et kas poleks kuidagi võimalik transistoriga seda signaali võimendada ja pärast takistusega nõrgemaks võtta nii, et signaali erinevus täispööretel ja min. pööretel oleks suurem, samas max tugevus jääks indikaatori taluvuspiirkonda. Ühesõnaga muuta saadud voolu nii, et indikaator näitaks pöördeid skaala täies ulatuses. Ise mõtlesin midagi sellist: http://www.zone.ee/lauri087/indikaator%20transiga.JPG?2
                Kas see skeem töötaks? Esialgu transistori ja ampermeetri vahele takistust ei pannud, kuid katsetamise ajaks tuleb ilmselt potekas vahele panna.

                Comment


                  #9
                  Kasuta selleks sildlülitust, ehk tõstad maajuhtme potentsiaali kõrgemale.
                  Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                  Comment


                    #10
                    Midagi peab liiga teisiti olema, et nii erinevalt töötab. Mul näitas proovimisel kiirust edukalt, täiskiirusel oli osuti skaala lõpus ja enam-vähem poole kiirusega oli osuti skaala keskel. Seisva mootori puhul ei saa kondensaatori lekketa seier miskit näidata, impulsid siis ei tule ja alalisvoolu ei lase korras kondensaator ju läbi...
                    Sellest uuest ja modifitseeritud skeemist pole ilmselt asja, soovitaks veel eelmist uurida. Samamoodi toimiva mootori signaaliotsaga peab tööle saama, võimendada pole vaja.
                    Võiks oommeetriga (analoogtester oleks parem&#33 uurida, kuidas mootorist väljuv signaaliots käitub - oommeeter ühendada siis signaaliotsa ja üldotsa vahele, testri polaarsus kasvõi proovimise teel. Mootori sees oleva transistori avanemine-sulgumine (kui seda kogemata läbi kõrvetanud pole - see saab juhtuda siis kui signaaliots otse toitega kokku läheb) on siis kenasti näha (ühe täispöörde ajal mitu korda) kui tiivikut hästi aeglaselt pöörelda lasta (käega pidurdades).
                    "Mis impulsse see kiiruseloendur muidu väljastab? katkestused need pole... on siis magnetiliselt indutseeritud pinge?"
                    Mootori signaaliots väljastab just neid "katkestusi", mitte pinget.
                    Elektroonika töötab suitsu baasil.
                    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                    Comment


                      #11

                      näiteks
                      Juppidele mõtle väärtused ise.
                      Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                      Comment


                        #12
                        Originally posted by fre@Aug 23 2005, 12:02
                        Midagi peab liiga teisiti olema, et nii erinevalt töötab. Mul näitas proovimisel kiirust edukalt, täiskiirusel oli osuti skaala lõpus ja enam-vähem poole kiirusega oli osuti skaala keskel. Seisva mootori puhul ei saa kondensaatori lekketa seier miskit näidata, impulsid siis ei tule ja alalisvoolu ei lase korras kondensaator ju läbi...
                        Nuta või naera, aga ei tööta nii nagu peab. Uurisin seda asjandust veel korralikult. Asi on ehitatud täpselt selle esimese skeemi järgi ainult, et kondensaator on 1uF ja R2 on 15Koomi. Kiiruse reguleerimisel endiselt seier liigub max 3mm.
                        Testriga lähiajal katsetada ei saa ja see millega saaks on kah digitaalne. Muidu transistor ei tohiks olla läbi põlenud ja anduri ning toite otsa pole ka enda teada kokku last (ma ikka hoolega kontrollisin asja, kuna kartsin arvuti toiteplokki lühisesse lasta). Näpuga pidurdades on ka seierilt selgelt näha, millal signaal tuleb ja millal mitte. Olen proovinud ka teise ventilaatoriga, ikka sama lugu.


                        Kas muidu Martinj pakutud skeem kah töötab ja kas see peaks seierit suuremas ulatuses liigutama? Samuti tundus mulle kahtlane see 2,2Koomine takistus anduri ja toite vahel. Liiga vähe pole seda? Praegu proovida ei saa kuna jootekolb lagunes ära, aga kui sellest skeemist kasu oleks katsuks millalgi valmis teha ikka.

                        Comment


                          #13
                          Nonii, jootekolb korras ja sai see Martinj skeem valmis tehtud. Töötab täiesti nii nagu vaja oli :lol: Tänud abi eest!


                          Veel tekkis selline küsimus, et kas ventilaatorite termoandurid on positorid või termistorid? Ise kaldun arvama, et termistorid, aga pole kindel.

                          EDIT: Selline mõttevälgatus, et mismoodi need takistid üldse ventikaga ühenduses on? Jadamisi toitejuhtme ja vendi vahel? Kui ei ole, kas on sinna vahele võimalik panna nõrga võimsusega potentsiomeeter nii, et see läbi ei põle.

                          Comment


                            #14
                            Originally posted by Fiocchi+Oct 23 2005, 15:03--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (Fiocchi &#064; Oct 23 2005, 15:03)</td></tr><tr><td id='QUOTE'>...kas ventilaatorite termoandurid on positorid või termistorid? Ise kaldun arvama, et termistorid, aga pole kindel.[/b]

                            Posistori pole küll kohanud. Ikka termistorid.

                            Originally posted by Fiocchi@Oct 23 2005, 15:03
                            Selline mõttevälgatus, et mismoodi need takistid üldse ventikaga ühenduses on? Jadamisi toitejuhtme ja vendi vahel?
                            Nii ja naa. Näiteks arvuti toiteplokkides on vahel tõesti järjestikku termistor, mis siis radika külge kinnitatud. Radikas kuumeneb ja ventikas hakkab järjest rohkem mühisema. Aga mõnes ka näiteks paari transiga skeemijupp vahel, mis siis toitekaga samal plaadil või ka eraldi plaadil - kuidas konstruktorite fantaasia lendas.

                            <!--QuoteBegin-Fiocchi
                            @Oct 23 2005, 15:03
                            ...kas on sinna vahele võimalik panna nõrga võimsusega potentsiomeeter nii, et see läbi ei põle.[/quote]
                            Sellest oli just siin kusagil juttu. Keegi tahtis ventide kiirust reguleerida. Otsi.
                            Harjutamine teeb harjutajaks.

                            Comment


                              #15
                              Originally posted by Padasonic+Oct 24 2005, 00:24--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (Padasonic @ Oct 24 2005, 00:24)</td></tr><tr><td id='QUOTE'> <!--QuoteBegin-Fiocchi@Oct 23 2005, 15:03
                              ...kas on sinna vahele võimalik panna nõrga võimsusega potentsiomeeter nii, et see läbi ei põle.
                              Sellest oli just siin kusagil juttu. Keegi tahtis ventide kiirust reguleerida. Otsi. [/b][/quote]
                              Jutt käib tavalistest korpuse ventidest. Reguleerimiseks on mul täiesti skeem olemas ja üks ka valmis ehitatud. Asja mõte oli just, kas ilma lisa vidina ehitamiseta ei saa termoanduri asemele potekat pannes reguleerida. Oleks tunduvalt lihtsam, aga tundub, et jääb vist ära.

                              Comment

                              Working...
                              X