MKT kondensaator

[Factor]

Probleem siis selline, et skeemis on öeldud (C5=220nF 100V MKT)
Nagu aru saan, siis tegmist nn. rahvakeeli tavlise kondekaga mahtuvusega 220 nanofaradit, töötab pingel kuni 100 volti ja see MKT peaks siis tüüpi/materjali näitama, kas see tähendab äkki mingi keraamilise kondeka eritüüpi?

Ja üks küsimus veel selle kondeka tähistus peaks siis olema 224N?

[cyrix]

MKT on metalliseeritud polüester. Suhteliselt levinud ja odav kondensaatoritüüp.
Tähistus on 224 jah, täht ei pruugi olla N.

[Factor]

Originally posted by cyrix@Aug 17 2005, 14:49
MKT on metalliseeritud polüester. Suhteliselt levinud ja odav kondensaatoritüüp.
Tähistus on 224 jah, täht ei pruugi olla N.

Lapates ja tsiteerides (siit foorumist allasikutatud) Uudo Usai raamatut/konspekti, siis just N täht peaks tähistama 100V
B=6,3V
D=10V
E=16V
F=20V
G=25V
H=32V
S=40V
J=50V
K=63V
L=80V
N=100V

Või kui seda antud ei ole (N:tähistusega 104=0,1uF) palju see kondekas pinget kannatab?

[cyrix]

Mis projektiga tegu, et see kondekas 100V pinget peab taluma?

[Factor]

Mis projektiga tegu, et see kondekas 100V pinget peab taluma?

Tegu siis sellise skeemiga...
http://users.otenet.gr/~athsam/symmetrical...gle_voltage.htm

[cyrix]

No ei ole selle skeemi peal Sul kuskil seda 100V pinget. Isegi kui alalispinge pulsatsiooni arvestada ei saa sellest skeemist kuskilt üle 40V.
Muuseas - kui kivi andmelehte uurid, siis paned tähele, et märgitud 40V on sellele skeemile liiga kõrge sisendpinge, üle 35V sisendis ei tasuks mingil juhul minna.

[Factor]

Originally posted by cyrix@Aug 20 2005, 13:32
No ei ole selle skeemi peal Sul kuskil seda 100V pinget. Isegi kui alalispinge pulsatsiooni arvestada ei saa sellest skeemist kuskilt üle 40V.
Muuseas - kui kivi andmelehte uurid, siis paned tähele, et märgitud 40V on sellele skeemile liiga kõrge sisendpinge, üle 35V sisendis ei tasuks mingil juhul minna.

Skeem sai valitud seetõttu, kuna pole veel trafokerimist selgeks saanud siis tundus lihtne sekeem olvat kahepolaarse pinge tekitamiseks, et kahepolaarset pinget vajavaid projekte katsetada:P

Seda nüüd küll, et seal seda 100V pole seega saigi asi lahenduse juba 50V kondekanäol ja olen ka seda datasheeti uurinud ja avastasin jah et seal 40V on asi kaugel....
Praeguseks skeem peaaegu valimis joodetud.... kuid kuidas väljund pinget mõõta, kas 0 ja pinge väljundotsa vahel või siis väljundotsa ja väljundotsa vahel?
Juhul kui 0 ja väljundotsa vahel siis peaksid need ju võrdsed olema, üks posit. pinge ja teine lihtsalt neg. pinge?

[KaruTEC]

Suhteliselt mõttetu tegevus, parem õpi trafosid kerima.
Näiteks on sul toroidtrafo, 12V ja 500mA. Kerid teise mähise juurde. Kuidas ? mõõdad 12V mähise traadijämeduse, otsid sama jämeda traadi ja keerad 10 keerdu. Siis mõõdad mähise pinget. Saad nt. 1.2 volti. Niisiis keerad veel 9 korda nii palju.

See on väga lihtne ja palju odavam, kiirem ning parem lahendus kui KREEKA suvaliselt veebilehelt võetud skeem.

Veel üks soovitus: otsi skeeme mikroskeemitootjate kodulehtedelt (philips, national semiconductors, texas instruments, fairchild).
Seal on praktiliselt kõige kohta inffi ja näiteid, kusjuures kvaliteet on hoopis teine kui suvalistel google pakutud saitidel.

[cyrix]

Pingeid võid mõõta nagu aga hing ihaldab.
Kui mõõdad väljundotste vahel saad lihtsalt topelt selle väärtuse, mis on kummagi väljundotsa ja nullklemmi vahel.
Sellest oled õigesti aru saanud - nulli suhtes mõõtes on jah üks pinge negatiivne, teine positiivne, see ongi kahepolaarse toite mõte.
Pikemas perspektiivis soovitaks kindlasti kaaluda keskväljavõttega trafo baasil tehtud kahepolaarset toidet, niisama asjaga tutvumiseks ja katsetamiseks kõlbab antud skeem ka.

[Factor]

Originally posted by KaruTEC@Aug 22 2005, 12:38
Suhteliselt mõttetu tegevus, parem õpi trafosid kerima.
Näiteks on sul toroidtrafo, 12V ja 500mA. Kerid teise mähise juurde. Kuidas ? mõõdad 12V mähise traadijämeduse, otsid sama jämeda traadi ja keerad 10 keerdu. Siis mõõdad mähise pinget. Saad nt. 1.2 volti. Niisiis keerad veel 9 korda nii palju.

See on väga lihtne ja palju odavam, kiirem ning parem lahendus kui KREEKA suvaliselt veebilehelt võetud skeem.

Veel üks soovitus: otsi skeeme mikroskeemitootjate kodulehtedelt (philips, national semiconductors, texas instruments, fairchild).
Seal on praktiliselt kõige kohta inffi ja näiteid, kusjuures kvaliteet on hoopis teine kui suvalistel google pakutud saitidel.

Tänud õpetuse eest sulle KaruTEC kuid küisks siis veel paar küsimust
Nimelt kuidas mõõta traadijämedust, kas mikromeetriga? kuna nede mähisetraatide läbimõõdud ju nii täpsed.
Teiseks, see näide 12 V traffoga on siis niivisi, et primaarmähis oli sul mõeldud ~220V ja sekundaar siis ~12V ja kui siia nüüd samajämedast traadist keerata ca~10 keerdu juurde siis on primaarmähise pinge ca~1,2V. kui kerin maha ca~10 keerdu siis pinge kasvab sekundaarmähise pinge näiteks 20V.

Kuid mis siis juhtub kui ma kerin maha primaarmähist? näiteks kerin primaarmähiselt 10 keerdu maha ja annan sinna 12V peale?

Ühesõnaga mis moodi on suhtes primaarmähis ja sekundaarmähis.

Mis moodi on suhtes mähiste erinevad kihid, näiteks kui mul on tarvis kerida mähisele keerde juurde ja samale kihile enam ei mahu ja siis isoleerin kihi ja jätkan kerimist teiselt kihilt?

Ning kui ma nüüd siiani õigesti aru saan, siis kahepolaarse pinge saamiseks on pool traffost keritud päripäeva ja teine pool vastupäeva, ning nende ühed otsad nö. väljaviiguna kokku keeratud ja on ühtalsi siis 0-iks. Ja teised otsad siis üks (ei tea nüüd kas vastupäeva või päripäeva) on + pingeks ja teine - pingeks?

Oi jah küsimusi veel palju kuid las ma saan esialgu nendelegi küsimustele vastused:P
Tänud!

[Factor]

Originally posted by cyrix@Aug 22 2005, 13:20
Pingeid võid mõõta nagu aga hing ihaldab.
Kui mõõdad väljundotste vahel saad lihtsalt topelt selle väärtuse, mis on kummagi väljundotsa ja nullklemmi vahel.
Sellest oled õigesti aru saanud - nulli suhtes mõõtes on jah üks pinge negatiivne, teine positiivne, see ongi kahepolaarse toite mõte.
Pikemas perspektiivis soovitaks kindlasti kaaluda keskväljavõttega trafo baasil tehtud kahepolaarset toidet, niisama asjaga tutvumiseks ja katsetamiseks kõlbab antud skeem ka.

sai siis nüüd antud skeem valmis, kuid kui nüüd mõõta nullisuhtes, nii nagu peab siis + pinge ja - pinge ei ole võrdsed

[scorpion]

Nimelt kuidas mõõta traadijämedust, kas mikromeetriga? kuna nede mähisetraatide läbimõõdud ju nii täpsed.
Teiseks, see näide 12 V traffoga on siis niivisi, et primaarmähis oli sul mõeldud ~220V ja sekundaar siis ~12V ja kui siia nüüd samajämedast traadist keerata ca~10 keerdu juurde siis on primaarmähise pinge ca~1,2V. kui kerin maha ca~10 keerdu siis pinge kasvab sekundaarmähise pinge näiteks 20V.

traadi jämedust mõõdad suppleriga(nihik :unsure: ).

aga su kerimise jutust ei saand päris aru

[Factor]

traadi jämedust mõõdad suppleriga(nihik :unsure: ).

Selge, kahtlesin kas supler on piisavalt täpne!

aga su kerimise jutust ei saand päris aru

Hmm... jah no sai vist pisut keeruline ja pikk, kuid millisest osast sa aru ei saanud, äkki konkreetsemalt?

[cyrix]

Originally posted by Factor@Aug 22 2005, 13:46
Ning kui ma nüüd siiani õigesti aru saan, siis kahepolaarse pinge saamiseks on pool traffost keritud päripäeva ja teine pool vastupäeva, ning nende ühed otsad nö. väljaviiguna kokku keeratud ja on ühtalsi siis 0-iks. Ja teised otsad siis üks (ei tea nüüd kas vastupäeva või päripäeva) on + pingeks ja teine - pingeks?

Trafost tuleb välja vahelduv pinge, see, kus on pluss ja miinus määratakse ära alles alaldis. Vahelduvpingel üleüldse plussi ja miinust ei ole, niisiis ei sõltu Sinu toiteallika lõplik polaarsus ka sellest mispidi on mähised trafole keritud. See on oluline ainult pingete summeerimise mõttes.

Selles skeemis, mille kokku panid: Kui erinevad need pinged väljundis on? Kas R1 ja R2 ühenduspunktis on Sul ikka täpselt pool toitepingest?

[tiit]

http://www.hot.ee/qwerty009/trafo.htm
Peaks saama ettekujutuse sellest kuidas trafot kerida