MKT kondensaator

[Factor]

Originally posted by cyrix@Aug 22 2005, 15:34

Trafost tuleb välja vahelduv pinge, see, kus on pluss ja miinus määratakse ära alles alaldis. Vahelduvpingel üleüldse plussi ja miinust ei ole, niisiis ei sõltu Sinu toiteallika lõplik polaarsus ka sellest mispidi on mähised trafole keritud. See on oluline ainult pingete summeerimise mõttes.

Jah vabandan, minu viga, olin siin mõtetega tööasjadaes
Kuid mida mõeldakse pingete summeerimise all ja mis see kasulikku annab, et ei ole vaja kerida ühte mähist, kui mül on näiteks vaja 30V vaid teen kummagi mähise 15V ja siis hiljem viin otsad kokku? see jäi arusaamatuks!

Selles skeemis, mille kokku panid: Kui erinevad need pinged väljundis on? Kas R1 ja R2 ühenduspunktis on Sul ikka täpselt pool toitepingest?

Njah olen praegu tööjuures, õhtul vaatan ja annan teada!

[KaruTEC]

traadi jämeduse mõõtmiseks supplerist ei piisa, peab olema mikromeeter.

[jan]

Arvestama peab ka traadi isolatsiooni. Üle 0.20mm traatidel on see ~0,01mm (ELFA kataloogis müüdavate mähisetraatide andmed on samas kataloogis rohelistel lehekülgedel (Facts page) olemas). Vene mähisetraatide andmeid tuleb otsida käsiraamatutest, isolatsiooni paksus sõltub margist.

[saajatz]

võibolla trügin pea eest valesse teemasse aga küsiks ka siis veidi-

kuidas võtta trafot lahti, et saaks ümber kerida sekundaarmähise? Kuna proovin seda esimest korda, siis võtame aluseks nn "tavalise seinaadaptri" millel siis mitu väljavõtet//sekundaarmähist (1.5V ........ 12V).

Kõik soovitused tulevad kasuks!

[Factor]

Tpoic on läinud natuke teemast mööda ja seega ma viikski need kaks teemat

kokku.http://www.tevalo.ee/foorum/index.ph...opic=18727&hl=
Suured tänud Tiidule hea õpetava lingi eest!

Tegin kiirelt MS exelis Tiidu antud lehe põhjal väikese "traffokalkulaatori"
(leht siis oli selline) ja kalkulaator siis sai selline traffokalkulaator
Kuna info oli minujaoks suhteliselt tehniline, siis loodan et sain õigesti aru, et minu

traffosüdamik kuulub siis hargnematute magenetahela omade hulka?

Lisaks, kui ma nüüd õigesti aru sain, siis traffo võimsus oleneb ka südamiku ristlõike pindalast, kuna mul diameeter 13mm siis ringi pindala valmi PI*r2 sain tulemuseks 1,31 cm2 seega paar väikest arvutust lisaks ja sain, et antud südamikuga (primaarmähis 12V ja sekundaarmähis 24V)saan ainult traffot võimsusega 0,57A, kus mähisetraadi jämedus peaks sealjuures olema 0,4mm :blink:

[Cheopps]

Mis trafo see sul on ning kust said?Asi pisut kahtlane....

[Factor]

Originally posted by Cheopps@Aug 25 2005, 10:11
Mis trafo see sul on ning kust said?Asi pisut kahtlane....

See on AT toiteplokist.
ja andmed peal kirjas sellised
RD-DW-412
9743

[feelgood]

Arvuti toiteplokk ei tööta tavalisel võrgusagedusel vaid võrgust tulev pinge muudetakse algselt alalisvooluks ning siis lüüakse see trafosse ligi 30-35kHz sagedusega. Suurem sagedus tähendab vähemaid keerde ning väiksemaid südamikke, sealt ka arvutusviga. Esialgu proovi tavaline võrgusagedusel töötav trafo ümber kerida.

[feelgood]

Muuseas, traadi läbimõõt ei oma kerimisel suurt tähtsust. Sellest oleneb ainult see kui suurt koormust mähis talub ilma soojenemata. Masstootmises on loomulikult iga sent oluline seega keritakse võimalikult minimaalse läbimõõduga. Sina aga võta väikese varuga. Ning loomulikult pole mõtet ka seda üle dimensioneerida ülekoormamisel hakkab siis mitte sinu keritud mähis kuumenema vaid hoopis primaarne.

Näiteks oli mul 5 aastat üks vahva industriaalne toitekas mis andis välja vahelduvat 12V 40A, sekundaar keritud umbes 4 ruutmillise traadiga. Selle kerisin maha ning lugesin keerdude arvud kokku. Endal oli tarvis 2x35V ning umbes sama võimsust ehk siis kumbki mähis u. 3,5A. Tarvis oli seda lahjemat sorti võimendi jaoks.

Ühelt keerult saadava pinge leidmiseks jagasin 12 vana sekundaari keerdude arvuga. Uute sekundaaride vajalike keerdude arvu saamiseks jagasin 35 läbi saadud volt/keerd suhtega.

Võtsin ruutmillise traadi (millest on 3,5A jaoks enam kui küll) ning kerisin selle pooli peale nii, et see mahtus täpselt toroidi august läbi. Kuna pooli peale traati kuigipalju siiski ei mahtunud ning traat ise oli ka piiratud pikkusega, sain lõpuks neli mähist. 2x8,5V ning 2x26,5V. Õigesti ühendades saabki kokku 2x35V ning lisaks sain nendest 8,5V mähistest alalisena sümmeetrilise 12V toite mida kasutasin muude pisifunktsioonide toiteks.

Ehk aitas. Kui on doonor olemas siis pole võrgusagedusel töötavate trafode kerimine mingi suur kunst. Nagu KaruTEC ütles, see on märksa lihtsam kui mingeid ebastabiilseid skeeminärakaid tegema hakata.

[KaruTEC]

Et oleks keerulisem:

Trafo mähiste keerud ei sõltu ainult suhtest, 1:1 trafo keerud on reeglina suhtega 1:1.05 või midagi sellist. Probleem on mähiste takistuses, seda peab arvestama. Nii primaari kui ka sekundaari oma.
Otsige netist trafo aseskeem ja selle järgi on lihtne asjast aru saada.

[tiit]

Originally posted by KaruTEC@Aug 25 2005, 17:29
Et oleks keerulisem:

Trafo mähiste keerud ei sõltu ainult suhtest, 1:1 trafo keerud on reeglina suhtega 1:1.05 või midagi sellist. Probleem on mähiste takistuses, seda peab arvestama. Nii primaari kui ka sekundaari oma.
Otsige netist trafo aseskeem ja selle järgi on lihtne asjast aru saada.

Sellest on juttu minu antud lingis