jõuelektroonika

[reuter]

on olemas 1t elektrritõstuki sillad, mootor ja natuke pahna veel(1 konni eest)
kuna mul need seisavad, siis mõtlesin nendele ehitada väikese aiasõiduki: pisike veokast/platvorm, iste, rool, pedaalid jne.
mureks siis see, et puudu on hetkel akud ja jõuelektroonika. akud tuleb ilmselt osta, aga eks näis...
originaalis käib tal juhtimiseks ports releesid ja siis neid lülitatakse gaasipedaali asendile vastavalt. releesid mul pole ja osta ei kavatse, sest suht samasse hinnaklassi peaks tulema ka transsidel tüürimine. mootor peaks liikuma pinge keskväärtuse järgi ju ka. sellepärast arvan ma, et peaks saama kasutada impulsstoidet ja pöörete reguleerimine käiks siis impulsi täituvuse järgi. viimane aste(gaas põhjas) peaks ilmselt tulema relee peale, kuna sellel on väiksem takistus.

küsimus siis selles, kas sellist asja on mõtet ehitada. ja kui keeruline see olla võiks. tööpinge tuleb 36 või 48V(need on nimipinged ja seega reaalselt tunduvalt kõrgemad), olenevalt raami ehitusest ja ka elektroonika keerukusest ja hinnast. vool peaks jääma 100A piiresse. mõõtnud veel ei ole, aga arvutuslikult peaks sellest enam, kui küll olema.

[KaruTEC]

Ega see kerge ei saa olema. Mõned märksõnad, millest lähtuda:

1) Gaasipedaal peab reguleerima mootori momenti, mitte kiirust. Ehk siis pead reguleerima mootori voolu, mitte pinget.
2) Alalisvooluveomootor on reeglina jadaergutusega, millel on lisaks väike rööpergutus stabiliseerimiseks. See tähendab seda et pöörlemissuuna muutmiseks tuleb vahetada ergutusmähise otsad, voolusuuna muutmisest ei piisa.
3) Lülitussageduseks võid võtta 2-5kHz, kõrgemale pole vaja minna
4) Kasuta mosfette ja current-mode pwm lülitit, buck konverterit. Täissilda pole tarvis. Current-mode tagab ka lühisekindluse. Arvan, et jadaergutusmähise induktiivsuse võib arvestada bucki induktiivsuse sisse, seega väline drossel ei pea kuigi suur olema. Aga seda pead kontrollima.
5) Mosfetile pead lisaks panema kiire vastuvooludioodi, sisemine diood reeglina ei sobi, on liiga uimane.
6) Välise drosseli võiksid teha compaund-corega, ehk siis kaks toroidi üksteise peal - üks suure ja teine väikse müüga, nii kasvab induktiivsus madalatel vooludel ja asi on stabiilsem.
7) Kohe buck muunduri sisendisse pane korralik, low-esr mahtuvusmagasin. Aku ei ole mahtuvus ega kondeka aseaine.
8) picce ja avr pole tarvis. Gaasipedaali signaali tõusukiirus peaks olema piiratud, langusekiirus kah aga palju palju väiksema ajakonstandiga.

[mtiit]

Kui tutvud akude hindadega leiad aias liikumiseks teise tee.

[Pluuto]

1) 1) Gaasipedaal peab reguleerima mootori momenti, mitte kiirust. Ehk siis pead reguleerima mootori voolu, mitte pinget.
2) Alalisvooluveomootor on reeglina jadaergutusega, millel on lisaks väike rööpergutus stabiliseerimiseks. See tähendab seda et pöörlemissuuna muutmiseks tuleb vahetada ergutusmähise otsad, voolusuuna muutmisest ei piisa.

Vanema põlvkonna (ilma elektroonikata) tõstukid lülitasid kontaktoritega mootori vedu umbes nii: I käik - läbi kahe jadas koormustakistuse, II käik läbi samade koormustakistite - aga paraleelselt ühendatud, ja III käik siis aku vool täiega peale.

Türistoridega, impulssplokiga tõstukid vabanesid juba koormusspiraalidest ja pedaali all oli siis potekas või muu sujuvalt muudetav andur ning kui kiirus juba üleval - siis bypass kontaktor, (mis sildab türika) ja aku vool täiega peale.
Sõidusuund ikka ka kontaktoritega.

Uuemad alalisvoolumootoritega ja mosfet tüürimisega tõstukid on põhimõtteliselt sama mis türistordega - muidugi on juurde lisandunud arutul hulgal andureid ja mootorite kiirendused on programmeeritavad iga juhi või tööriista spetsiifikast lähtuvalt aga vähemalt suunakontaktorid on ikka.

Kontaktoritest on mingil määral vabanetud alles 3-faasiliste vahelduvvooluga mootorite puhul.

Kui tutvud akude hindadega leiad aias liikumiseks teise tee.

Ühte õiget rohelise mõtlemisega friiki ju hinnad ei loksuta :lol: irw

Elektritraktoriremondilukksepp Pluuto

[KaruTEC]

Saaks teha ka vahelduvvoolumootoriga, ainult et akupinge peaks olema min. 200V, muidu ei saa standartseid muundureid eriti kasutada.

[reuter]

mootor on olemas ja töökorras. jadaergutus, rööpergutust pole vähemalt eraldi klemmidel välja toodud.
mootori pöörlemissuuna muutmiseks kasutan ergutusmähise polaarsuse muutmist ja selleks on lüliti.

andke andeks, et buck muundurist eriti ei tea. võiks keegi seletada tiba asja tööpõhimõtet. inglise keele oskus on kesine ja seega ei ole mõtet googlele vihjata(eesti keeles leitu on suuremalt jaolt nüüdseks läbi loetud). mis ta on ja mida teeb, sellest sain peaaegu aru, aga kuidas ta täpselt toimib ja millised on tüüplülitused, seda ei tea.
low-esr mahtuvusmagasin... tundub kah veidi võõra mõistena

vähemalt 36V jagu on olemas 50Ah geelakud, mis on mõninga aja kasutusel olnud. tuleb lihtsalt komplekt kokku panna ja vb saab ka 48V
100Ah geelid oleks saadaval, aga neid on kahjuks ainult 2 ja 24V jääb tiba väheks, sest mootor on esialgselt mõeldud töötama 40V nimipingel.

kontaktoriks jääb ilmselt "gaas põhjas" lülitus, sest siis jäävad ära pingelangud transsidel ja trosselil

[KaruTEC]

Kardan et siis ei saa aidata, eesti keeles on väga vähe kirjandust (J.Joller "Jõuelektroonika"), enamus on inglise keeles. Kontaktorit sul kindlasti vaja ei oleks, kuna MOSFETi kanalitakistus on tühine.
Pead ennast täiendama või asja sinnapaika jätma.

[reuter]

raskused on ületamiseks ja õnneks sain vahepeal ühe tegelasega kokku, kes mulle asja natuke seletas. ta ei teadnud küll mis on buck muundur, aga see-eest joonistas mulle lihtsa impulsgeneraatori ja ka skeemi, kuidas impulsi laiust muuta.
tuleb katsetada... kuiei tööta, eks ma siis küsin edasi

[KaruTEC]

Mina soovitan sul siiski õppida, miskit mõtet pole lihtsalt laiskusest kalleid transse maha kärsatada. Suvaline pwm sobib ledi heleduse muutmiseks, buck muundur vajab matemaatilist lähenemist.
Aga eks ise tead.