Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Säästulambid

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #31
    neid kinnise kupliga ikka liigub, vist philips tegi neid. Nad on müügil karpides, seega tuleb tähelepanelikumalt otsida.
    Huvitav, kuidas mina siis nii õnnelik olen olnud säästupirnidega, et suurem enamus siiani juba aastaid töötavad.

    Comment


      #32
      Tänan skeemide lingi postitamise eest. Maha joonistada saab muidugi alati, kuid milleks jalgratast leiutada? Mind pigem huvitas, kas ja kuidas saab nende saastapirnide elektroonikat kasutada tavaliste luminofoorlampide kiireks süütamiseks. Kas kellegil on kogemusi? Saastalampidega (Elman jt.) on kogemus, et 20-st 80 % lõppesid poole aasta jooksul, ülejäänud teise poole aasta jooksul. Üsna pea hakkas langema heledus, nii et väiksemad olid lõpuks kui seasilmad. Kallimaid tuntud firmade lampe pole kunagi proovinud, ilmselt on paremad. Märgata on, et nii Philips kui Osram on välja laskma hakanud ka saastaseeriat (järeldus pakutava hinna ja lambi eluea pikkuse kohta).

      Comment


        #33
        Originally posted by Armagedon@Jan 9 2006, 23:41
        Maha joonistada saab muidugi alati, kuid milleks jalgratast leiutada?
        See maha joonistamine harjutab kätt ja silma, mingi aja pärast pole see skeemi maha joonistamine enam nii vaevarikas.

        Comment


          #34
          Originally posted by kl@Jan 9 2006, 21:48
          mingid 20W saastalampe, vist oli6 pakk, maksid vist 20-30kr/tk.
          need lõppesid kõik paari kuuga.

          Samas mul köögis oli mingi kallis säästukas mingi 6-7a enne kui otsad andis
          kumb siis kallis pirn on??

          Comment


            #35
            Originally posted by Armagedon@Jan 9 2006, 23:41
            kas ja kuidas saab nende saastapirnide elektroonikat kasutada tavaliste luminofoorlampide kiireks süütamiseks. Kas kellegil on kogemusi?
            Nendega selline kogemus, et töötab väga hästi ja süttib hetkega; kui aga elektroonika saba annab, siis ikka ei tööta ... B-)
            Eraldiseisvana kestab see elektroonika veidi kauem, kuna saab paremini jahutatud.
            Kusjuures olen piinanud 11W -se saastalambi elektroonikat 58W toru küljes ja töötab ka see, kuigi valgust tuleb sealt küll ainult 11W.
            Head susserdamist !

            Comment


              #36
              http://pavouk.comp.cz/hw/lamp/index.html

              Säästakate skeeme
              40 aastat elektroonikaga tegelenud

              Comment


                #37
                Originally posted by urmo@Jan 10 2006, 19:21

                Kusjuures olen piinanud 11W -se saastalambi elektroonikat 58W toru küljes ja töötab ka see, kuigi valgust tuleb sealt küll ainult 11W.
                Drosseli induktiivsusega tuleb mängida, saab päris hea heleduse kätte!
                - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                Comment


                  #38
                  Sai ostetud aastaid tagasi kastiga SÄÄSTUMARKETIST väga odavad (umbes 15 EEK/tk) tundmatu firma Hiinas valmistatud. Firmas said vist kõik hõõglambid nende vastu vahetatud. Tendents väga lihtne - lambid mis pidevalt põlesid (nii ööd kui päevad) kestsid väga hästi ilma et valgus oleks tuhmunud. Ma arvan, et mõnel neist umbes 16000 h turjal. Samas need mida tuli tihedalt sisse/välja lülitada väsisid üsna kiiresti (mõne kuuga).

                  Comment


                    #39
                    Seoses külmapühadega sai loomkatseid tehtud. Rikkis juhtahelaga arvuti toiteka võrgupoolsest jõuosast sai säästulamp tehtud. Kõik trafod plokist kiskusin välja. Transside baase tüürin saastalambi trafoga (ferriitrõngas ja mõned keerud traati). Valgusallikaks 58W toru. Drossel pärit 58W" elektroonilise ballasti " seest. Drosselil võtsin keerde vähemaks, sest originaalskeemis töötas ta 400V- se toitega muunduri taga. Kõik isegi töötab aga valgust annab nigu vähe. Süüdi kõrge töösagedus 88kHZ. Drosselit saaks veelgi pookida see käib lihtsalt (messingklambriga) lahti. Kõrge sageduse tõttu on transside läbivvool suur, kuna need ei jõua kinni minna. Kupatus võtab võrgust 160mA aga valgustab nagu 8W-ne toru evalulatsioonivalgustis. L.Abo raamatust lugesin, et sageduse määrab trafomaterjal ja mõõdud muidugi. Oskab keegi juhatada mingitele arvutusvalemitele, mismoodi trafo keerud, materjal ning sagedus seotud on. Või on ainus võimalus mingi suurema 2000HH rõngaga proovida. Vaja sagedus 40kHZ kanti saada.

                    Comment


                      #40
                      kas säästulampe võrgupinge alalisvooluga saab toita? alaldil on järel 5x 100mkf 315v el.kondensaatorit(pärit vene värvitelekate toiteplokkitest).
                      -Artificial_Intelligent-

                      Comment


                        #41
                        Ei oska kommenteerida kuda sa lambi tööle said(kudagi ähmane jäi su seletus).Korralikuks süttimiseks vajavad päevavalguslambid reeglina kuni 2x kõrgemat süüteimpulssi(selle väärtuse vähendamiseks kasutatakse hõõgniite lambis, see juba pikem jutt).Sagedusest ei tohiks eriti sõltuda lambi heledus :huh:
                        The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
                        Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
                        Projektide pildid
                        Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
                        http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

                        Comment


                          #42
                          Originally posted by Cheopps@Jan 20 2006, 20:58
                          (selle väärtuse vähendamiseks kasutatakse hõõgniite lambis, see juba pikem jutt)
                          Ei, kütteniidid on ikka elavhõbeda kuumutamiseks, eet ta kergemini aurustuks. Süütevoolu piirab magnetballasti puhul ballast ise (drossel), elektroonsetes aga muutub generaatori väljundpinge.
                          Otse alaldatud võrgupingega nagu ei saa toita sest süüteks vajab toru kuskil 600V. Seda pole aga võtta. Eraldi süüte (kammiga&#33 puhul võib-olla saab. Olen kusagil näinud skeeme, mis võrgupinget kordistavad ja toru toidavad. Kasutavad ka läbi põlenud kütteniidiga torusid.
                          - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                          - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                          Comment


                            #43
                            kuskilt sai loetud, et kõrgema sagedusega pidavat ka märksa lihtsamalt nad süttima. Just väga suurtes piirides heleduse regullimisel kasutatavat kõrgetel sagedustel muundeid ja siis muidugi mingit pidevat väikest eelpinget kütteniitidele.

                            ja süüteimpulss tehakse tõesti kontaktide lahti laskmise hetkel induktori katkestamisel tekkinud voolust. Kütteniidid tõesti vähendavad seda ka natuke, sest täitsa külmalt oleks see läbilöögipinge palju kõrgem.

                            Comment


                              #44
                              Originally posted by digital@Jan 21 2006, 00:44
                              ...ja süüteimpulss tehakse tõesti kontaktide lahti laskmise hetkel induktori katkestamisel tekkinud voolust.
                              Mis on induktor ja mis on drossel:
                              http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=21443
                              http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=9082

                              Arvatavasti neid riknenud detailidega säästulampide luminofoortorusid peaks saama ka selle skeemiga tööle nagu teemas
                              http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=12982 ,
                              kui kondensaatorite parajad mahtuvused katsetades leida. Nii väiksesse ruumalasse muidugi enam ei mahu vist (kondensaatorid on suuremat mõõtu asjad) ja lisandub 100Hz virvendus nagu tavalistel suurtel luminofoorvalgustitel. Selle skeemiga on mul kogemusi ainult tavaliste "suurte" torudega
                              ( http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=11692 ),
                              ehk on keegi katsetanud seda säästulampide omadega?
                              Elektroonika töötab suitsu baasil.
                              Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                              Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                              Comment


                                #45
                                Originally posted by Cheopps@Jan 20 2006, 20:58
                                Ei oska kommenteerida kuda sa lambi tööle said(kudagi ähmane jäi su seletus).Korralikuks süttimiseks vajavad päevavalguslambid reeglina kuni 2x kõrgemat süüteimpulssi(selle väärtuse vähendamiseks kasutatakse hõõgniite lambis, see juba pikem jutt).Sagedusest ei tohiks eriti sõltuda lambi heledus :huh:
                                ma mõtlesin, et alalisvool lasta lambi süütesüsteemile selle kontaktitelt, kust tegelikult peaks minema vahelduvvool 230V50Hz. sammuti on mul u.100 töötundi näinud süüteskeem, järgmine nädalavahetus katsetan 18w luminofoortoru selle peal._
                                -Artificial_Intelligent-

                                Comment

                                Working...
                                X