Tööõpetuse lõputöö

[fre]

Vs: Tööõpetuse lõputöö

Sellised need amatööride skeemid on, profid nii ei tee!

Pole vahet, kas amatööri või profi tehtuna, aga mitterjärguri sisendtakistus on niigi suurusjärgus mitukümmend kΩ, ega see 1kΩ lisa midagi halba ka ei tee, ainus mõte oleks signaaliallika (siin - mikroskeemi) kaitsmine võimaliku transistori riknemise (mingil muul põhjusel) puhul.

[elrak]

Vs: Tööõpetuse lõputöö

Veel üks kilooomine takistus esimese jala ette?
Kui jah, kas siis enne või pärast juhtmete ristumist?

[abman]

Vs: Tööõpetuse lõputöö

Pole vahet, kas amatööri või profi tehtuna, aga mitterjärguri sisendtakistus on niigi suurusjärgus mitukümmend kΩ, ega see 1kΩ lisa midagi halba ka ei tee, ainus mõte oleks signaaliallika (siin - mikroskeemi) kaitsmine võimaliku transistori riknemise (mingil muul põhjusel) puhul.

Ühe põhjuse tõid juba välja, asi see algajal trans läbi lasta ja op-amp selle
tagajärjel samuti. Aga tegelikult ei tea ju kuidas selliselt otse lülitud transid
generaatori tööd mõjutavad, kui takistid generaatori väljundis
(mikroskeemi esimese jala ja transistorite baaside vahel) siis kindlasti hulga vähem.
Oleks siis veel, et üks op-amp sealt kivi seest järgijaks pandud.

http://www.talkingelectronics.com/Projects/OP-AMP/OP-AMP-1.html

Aga tegelikult peaks mõlema transistori ees pingejagaja olema, et mõnusalt
sujuv LED-de vilgutamine toimuks. Läheb ju trans juba mingi 0,7V baasil
lahti ja väheke ehk on praegu teistmoodi kui trigeriga lülituna!
Või siis kahte vaba op-ampi sealt kivi seest selleks ära kasutada.
See juba hulga keerulisem

[fre]

Vs: Tööõpetuse lõputöö

Aga tegelikult ei tea ju kuidas selliselt otse lülitud transid
generaatori tööd mõjutavad, kui takistid generaatori väljundis
(mikroskeemi esimese jala ja transistorite baaside vahel) siis kindlasti hulga vähem. ...
Aga tegelikult peaks mõlema transistori ees pingejagaja olema, et mõnusalt
sujuv LED-de vilgutamine toimuks. Läheb ju trans juba mingi 0,7V baasil
lahti ja väheke ehk on praegu teistmoodi kui trigeriga lülituna! ...

Mõlemat transistori op-võimendi järel on rakendatud ühise kollektoriga lülituses, mida nimetatakse ka emitterjärguriteks. Mingit erilist koormust nad endast oma mitmekümne kΩ sisendtakistusega ei kujuta op-võimendi jaoks.
Vaatleme seda n-p-n transistori töötamist (teine töötab analoogselt). LED emitteriahelas saab süttida alles siis kui baasile anda umb. 0,6V suurem pinge kui LEDi süütamiseks vajalik, näiteks punase LEDi süütamiseks (pingelang umb. 1,6V) tuleks baasile anda vähemalt 2,2V, rohelise süütamiseks vähemalt 2,6V. Selle edasisel kasvamisel kasvab ka LEDi heledus. Kuna toitepinge on niivõrd madal (ainult 5V), on heleduse muutumine vaid (umbes) poole toitepinge ulatuses kumbagi transistoriga. Mingi pingejaguri lisamine ainult vähendaks seda ulatust.
Hoopis teine lugu oleks siis kui kasutaks ühise emitteriga lülitust...

[elrak]

Vs: Tööõpetuse lõputöö

Ehk siis...?
Ei taha, et mu töö maha ka põleks või lihtsalt ei hakka tööle valesti ühendamisel.

Aga selline loll küsimus: kas makettplaati saab väiksemateks mõõtudeks lõigata? Mõtlesin teha 10x10x10cm kuubiku, kuid mul on tunne, et pindala (10cmˇ2) ei jagu.

[fre]

Vs: Tööõpetuse lõputöö

Ei taha, et mu töö maha ka põleks
või lihtsalt ei hakka tööle valesti ühendamisel.
Mõtlesin teha 10x10x10cm kuubiku, kuid mul on tunne,
et pindala (10cmˇ2) ei jagu.

Valesti ühendamise vastu aitab hoolikas kontroll.
Mõnikord tuleb "kooliraha" ka maksta, vigadest õpitakse...
10cm² on suur pindala, sinna peaks palju-palju mahtuma.

[elrak]

Vs: Tööõpetuse lõputöö

Kooliraha?

Põmst ma siis lisan ühe takisti esimese jala ette (enne jutmete sõlmpunkti) ning ehk veel mingid pingemuundurid transistorite ette (millest teil ennem ka juttu oli)?

Tegelikult jätan ma teid rahule, ma varsti lähen ja küsin reaalsete inimeste käest Tevalost järgi, mis nemad sellest arvavad (mitte et ma teid ei usaldaks, kuid foorumis on raske kellegile midagi uut ja huvitavat selgeks teha).

[fre]

Vs: Tööõpetuse lõputöö

Kooliraha?
Põmst ma siis lisan ühe takisti esimese jala ette (enne juhtmete sõlmpunkti) ning ehk veel mingid pingemuundurid transistoride ette (millest teil ennem ka juttu oli)?

Selle "kooliraha" all pidasin silmas kasvõi seda raha mis tuleb siis poodi
viia kui hooletuse, kärsituse või vahel ka väheste kogemuste tõttu on
midagi läbi kõrvetatud, uue ostmiseks. Tegijal ikka juhtub (eriti alguses)
et "tööks vajalik suits" välja pääseb, ega sellest ei maksa heituda!
Mina ei lisaks enam mingeid takisteid sinna baasiahelatesse,
jätaks proffidele selle rõõmu. Kuni elektroonikas kogemusi napib,
jäägu see skeem niisama nagu on, seda lihtsat skeemikest võib
muidu täiustama jäädagi, ei saagi valmis nagu Tallinna linn...

[abman]

Vs: Tööõpetuse lõputöö

Ega s….. ikka saia ei saa, hea kui sepikugi;


Eesmärk oli võimalikult vähe muudatusi teha ja pulkade nimekirja lühikese hoida.
R6 saab vilkumise kiirust muuta. Seadepotedega R9 ja R12 aidatakse transistoride
avamisele väheke kaasa ja nii on võimalik ebasümmeetriat kompenseerida
ning LED-e oma maitse järgi välja timmida.
Kõige tähtsam, neid ühtemoodi sümmeetriliselt vilkuma panna ja kas kustuvad ükshaaval
päris ära või jäävad sutsu hiilgama jne.
Kõige atraktiivsema tulemuse saab valgete(sinakate) LED-idega. Värviliste heledus
jätab soovida. LED-ide dünaamiline diapasoon on küllaltki väikene, mingist voolust
alates ei ole heleduse muutust enam eriti märgata.
Vaja kindlasti stabiliseeritud toiteallikat. 4,5V on minimaalne piir, üle 7V läheb
liialt reziimist välja. 5V töötab normaalselt. 5,5V veel paremini, saab teha dioodi D2
panemisega stabilisaatori maha mineva jala ja maa (GND) vahele.
SuperFade saamiseks peab skeemi üksjagu rohkem ringi tegema.

[fre]

Vs: Tööõpetuse lõputöö

... Eesmärk oli võimalikult vähe muudatusi teha ja pulkade nimekirja lühikese hoida. ...
LED-ide dünaamiline diapasoon on küllaltki väikene, mingist voolust
alates ei ole heleduse muutust enam eriti märgata. ...
SuperFade saamiseks peab skeemi üksjagu rohkem ringi tegema.

Loodetavasti on mõistlik kompromiss saavutatud.
Julgustamiseks võiks veel selgesõnaliselt lisada, kas täiustatud skeem on ka maketis läbi katsetatud. Huvitav kuidas võiks olla täiendatud emitterjärgurite koormustaluvus, mitut LEDi veel lisada kannataks?

[elrak]

Vs: Tööõpetuse lõputöö

Kas see skeem ei ole mu jaoks liiga raske?
Võib-olla järgmine aasta proovin järgi kah, kuid momendil tahaks esmasest jagu saada; ega see esmane skeem ei ole päris jama, või mis?

muide sain endaga kaaslase, kellega ma seda teha saan, kuid me ei ole pleksist kaugemale jõudnud (st et kui lõigata kõik küljed 10x10x10cm, siis ei moodustu kuup, vaid tekivad vahed sisse; ainuke võimalus on lõigata 8,8x8,8 ruute? (pleksi paksus on 0.6cm)).

Jootekolvi saame kooli poolt (otsik on umbes 1-2mm) ning arvatavasti see sobib mikroskeemi jaoks.

[Pooljuht]

Vs: Tööõpetuse lõputöö

Kas see skeem ei ole mu jaoks liiga raske?
Võib-olla järgmine aasta proovin järgi kah, kuid momendil tahaks esmasest jagu saada; ega see esmane skeem ei ole päris jama, või mis?

Ei tohiks raske olla, lihtsalt aega kulub veidi rohkem nii plaadi projekteerimisel kui ka lülituse õigsuse kontrollimisel.
Kui esmase skeemi all on mõeldud abmani poolt täiendamata lülitust, siis võiks ju plaadi projekteerida täiendatud lülituse järgi. Kui midagi kahe silma vahele ei jäänud, siis väidaksin, et vajaduse korral saab "täiendatust" "täiendamata" teha, kui vastavatesse kohtadesse seade- või püsitakistite asemele juhtmejupid/komponentide viikude küljest ära lõigatud osad joota.

Jootekolvi kohta... on suuremagi riistaga mikroskeeme, õigemini küll skeemipesasid (integraallülituse kahjustumise korral on lihtsam seda pesast välja võtta kui lahti joota), joodetud.

[elrak]

Vs: Tööõpetuse lõputöö


Tevalost soovitati meile seda skeemi. Kuid mõned kohad jäid arusaamatuks ja nad ise ka ütlesid, et me võiksime nimekirjaga tulla sinna. Nimekirja saaks isegi valmis, kuid enne tahaks mõned asjad lahti seletada (rohelisega märgistatud):
Mis sobiks pluss- ja miinuspooleks (nii skeemi algul paremal pool ja üleval keskel (mustade mummukestega))?
Mille nimi on D2 1N4007?
Mis asi on IC1 (7805)?
Mis parameetrid on HL1 ja HL2?
Kas võimsus on kõikidel kompoentidel ühesugune? Milline?
Ka saaks mingi lüliti organiseerida sinna ON/OFF lüliti, mis peatab/algatab LEDide fadeimise, kuidagi väljapoole kuubikut (väikese nupuna)?
Mida teevad dioodid skeemi algul (paremal pool) ja mis liiki nad on?
Milline osa skeemist võib kasutuks muutuda, kui protsess ebaõnnestub?

Viimane küsimus on üpris tähtis, sest 14 takistit, 5 kondensaatorit, 2 transistorit, 4 dioodi, 1 mikroskeem ning vooluallikad lähevad kõik kokku omajagu maksma (pluss veel trükkplaat). Kas trükkplaat on vajalik? Äkki leidub mingeid alternatiive?

[bloody-orc]

Re: Vs: Tööõpetuse lõputöö

+ ja - skeemi sees on minu meelset mõtetud, ja neid ära vaata. need, mis vasakul on on klemmid, kuhu ühendad toite (8-20V, see jääb sinu valida)
IC1 7805 on pingeregulaator, küll seda Tevalo onud/tädid teavad
D2 on diood 1N4007
HL1 ja HL2 on lihtsalt LED'ide tähistused. pane sinna heledad LED'id
võimsus piisab 1/4W või äärmisel juhul 1/2W. kondekate pinged peavad sobima (näitad skeemi, ja nad oskavad kindlasti õiged jupid anda).
on/off lüliti võid muidugi panna. selle paned siis aku ja skeemi vahele.
R9 ja R12 on potensiomeetrid e keeratavad takistid, millega saab arvatavasti fadimise kiirust ja heledust muuta.
trükiplaat/makettplaat soovitan kindlalt osta. kuhu mujale sa seda jootma muidu hakkad? papi külge? kahtlen...

[abman]

Vs: Tööõpetuse lõputöö

Loe kasvõi siitsaamast vanemad postitused uuesti läbi.
Rända ka siin;

http://www.arvutikasutaja.ee/foorum/viewtopic.php?t=5021

silmad lahti mööda viidatud lehekülgi ringi, tõenäoliselt leiad vastused oma
küsimustele kui vähegi süveneda viitsid. Uuri igasugu skeeme, vaata tähistusi jne.
Toksi Google Images (pildiotsingus) nagu siin õpetatakse;

http://www.arvutikasutaja.ee/foorum/viewtopic.php?t=5411

sisse näiteks märksõnad 1N4007 või 7805 jne. arvan, et on kohe siililegi selge!
Varsti oskad juba ise teistele nõu anda!
Elektroonika on põnev ja huvitav, mõistlik on endal küsimustele vastuseid otsida!
Kapaga ei suuda keegi teadmisi pähe kallata.

(mustade mummukestega))?

ei ole midagi enam peale hakata, need on jäänud lihtsalt kustutamata,
mida kogenum iseensestmõistetavalt tähelegi ei pane.