jutuke-transistor

[Siiasinna15]

Klassijuhataja tahab, et räägiksin koolis transistorist. Kunaig juba natuke rääkisin ja võimendist natuke ja meeldis kõigile. Nüüd siis üritan sisu ka seletada, aga kuna ise saan enam-vähem aru, aga teadmisi vähe, et oskaks seletada ka täielikule võhikule, samas et ta saaks aru sellest

Kas keegi oleks nõus oma aega natukene kulutama ja mind aitama ehk koostama teksti, mis transistoris toimub-näiteks npn transistor. Võite jutu siia kirjutada, aga samas võib ka privaatse kirja saata. Oleks tänulik, kui saaks abi reede õhtuks vähemalt.

Kokkuvõttes siis ongi vaja just sellises vormis, et saaks aru ka tavainimene. Tänan

[kreeklane]

kunagi ammu-ammu oli selline raamat nagu:Transistor-see on imelihtne.
autorit enam ei mäleta,neid oli terve sari selliseid raamatuid. raamatukogust küsi,ehk on veel selline alles.

[mryx]

Jaa, minagi mäletan seda sarja:

Aisberg, E. Raadio? see on imelihtne. 1969
Aisberg, E. Televisioon? see on imelihtne . 1970
Aisberg, E. Transistor? see on imelihtne. 1971
Aisberg, E. Värvustelevisioon? see on peaaegu lihtne. 1973

Aga transistorist arusaamiseks soovitaksin veel sellist raamatut:

Automaatika ja Elektroonika Aabits,kirjutanud on selle J.Otriašenkov, Valgus 1971

[fre]

Originally posted by Siiasinna15@Nov 9 2005, 16:34
Klassijuhataja tahab, et räägiksin koolis transistorist.

See on ka lühidalt rääkides üsna pikk teema...
Netist saadav Uudo Usai koostatud "ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused"
http://www.tud.ttu.ee/~t030883/materjalid/...lektroonika.pdf
võiks veel abiks olla...
Alates lk. 18 ja pärast alates lk. 33.
Või peaks vahepeale ka pooljuhtDIOODI ära seletama...
Küllap tuleb leida kompromiss lühiduse ja põhjalikkuse vahel, oleneb muidugi kuulajate algteadmistest ja sellest, kuipalju selle rääkimiseks aega antakse...
Kas aga tavainimese jaoks on vaja tööpõhimõttesse süüvida, ehk aitab lihtsamast populaarteaduslikust tekstist, raamatukogu oleks abiks...

Väike lisavihje esinejale veel õigekeelsuse kohta:
Vähemasti teistele rääkides peaks sõnal "transistor" eesti keeles rõhk olema esimesel silbil, ehk tähel "a" (paljud hääldavad rõhu teisele silbile). Näiteks on õige öelda "Seda transistori", mitte aga "Seda transistorit" jne.

[raivo]

pole kyll transi jutt aga hästi vaadatav oleks mu riputet filmike, mille lingi leiad :
http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=20458

[Siiasinna15]

võtame siis näiteks npn transistori.

Pingestame baas-emitter siisrde päripidiselt, baas-kollektorsiirde vastupidiselt. B-E siiret läbib tugev vool, mis jaguneb siis baasivooluks ja kollektorvooluks. Saan aru, et järelikult pidi see "kollektorisse minev vool" olema saanud alguse emittervoolust ehk selle jagunemisest. Aga nüüd ma ei saa aru, et kui sisendisse ehk baasi ja emitteri vahele ühendan vahelduvvoolu, siis kuidas sai see väikene vool põhjustada nii suure voolu peale jagunemist?

Ühesõnag aloodan, et saate mõttekäigust aru.

[fre]

Originally posted by Siiasinna15@Nov 15 2005, 20:06
...B-E siiret läbib tugev vool,...
...kui sisendisse ehk baasi ja emitteri vahele ühendan vahelduvvoolu, siis kuidas sai see väikene vool põhjustada nii suure voolu...

Tõeliselt segaselt jah...
B-E siirdele antakse ikka suhteliselt väike päripidine vool, see tekitab seal vastupingestatud kollektorisiirde avanemise. Kõige levinum on transistori ühise emitteriga lülitus, seal siis jah on emitterivool selle nõrgema baasivoolu (päripidine vool läbi B-E siirde) ja tugevama kollektorivoolu (läbi sellesama päripidi B-E siirde ja läbi vastupingestatud, kuid avaneva kollektorisiirde) summa.
Kõige lihtsamini arusaadava seletuse saab vist E. Aisbergi raamatust "Transistor?... See on imelihtne!", aga piisava tähelepanuga lugedes sobivad tunduvalt lühemad seletused ka mujalt.

[COENG]

Teen ka mõnikord algkoolitust. Mul on analoogiks pilt kus väikese veevoolu jõul avab klapp suure ja tugeva veevooluga veejuhtme. Seni on iga loll aru saanud. Kui huvi on võin pildi meilile saata.

[Siiasinna15]

Jah ka midn pani imestama see, kuid info on pärit sellelt TTÜ lingilt. Seal siis kirjaldatud npn transistori tööpõhimõttet ja lk 34 see siis asub. Seal selgelt öeldud, et emittersiire pingestatut päripidiselt ja seda läbib TUGEV vool seetõttu. Kui mõlemad siirded pingestatud(kollektorsiire siis vastupidiselt), siis emitterilt tulnud elektronid liiguvad difusiooni teel baasist läbi ja kollektroisse suuremal jaol. Seega jaguneb emittervool Kollektor ja baasivooluks, kusjuures baasivool on kõigest 1-8% kollektorvoolust. Ühendades lisaks emitteri ja baasi vahele vahelduvpinge ehk võimendatava signaali, tekitab see suured emitterpinge muutused, mis omakorda tekitab ka suured kollektorvoolu muutused. Vot see ongi siis see tekst ja mis ma ka ennem kirjutasin, ainult et oma sõnadega. Ühesõnaga kuhu siis see toitepinge ühendatakse ja äkki oskab keegi natuke seletada?

[digital]

Teeks niimoodi, et kirjutaks transistorist järeltulevatele põlvedele kollektiivselt ühe peatüki siia:
http://wiki.tevalo.ee/

[Pooljuht]

Vastuseks 15. novembril tehtud postitusele.

Kõigepealt niisugune täpsustus. Järgnevas tuleb juttu transistori kollektori-emitteri vahelisest takistusest. Sellega ei ole mõeldud pooljuhtmaterjali enda takistust, vaid hoopis transistori näivat takistust skeemi töös CE-suunal. Kahjuks ei julge öelda, kas terminoloogiliselt on õige seda näivtakistuseks nimetada. Ära on jäetud ka siirete teooria jms.

Vaatleme transistori tööpõhimõtet hoopis kirjeldatud .pdf materjali joonise 6.24 põhjal. Seal on reaalne skeem lülitirežiimi kohta.

Kui baasivool on võrdne nulliga, on transistor suletud ehk kollektori ning emitteri vaheline takistus ideaaljuhul lõpmatult suur. Hakkame baasivoolu suurendama. Transistor avaneb ehk kollektori ning emitteri vaheline takistus väheneb. Alguses ebalineaarselt, siis tükk aega lineaarselt baasivooluga ning veidi enne küllastust jälle ebalineaarselt. Küllastuseks nimetatakse olukorda, kus baasivoolu suurenemisel kollektorit ning emitterit läbiv vool enam praktiliselt ei muutu.
Nüüd tuleb vaatluse alla võtta kollektori ning kollektortakisti vahel oleva punkti potentsiaal. Kui transistor on suletud, on see lähedane toitepingele, transistori avanemisel pidevalt väheneb ning küllastuses jõuab suhteliselt nullpotentsiaali lähedale (nullpotentsiaaliks loeme antud juhul toiteallika miinusklemmi). Kui see tundub arusaamatu, tuleb abiks võtta kahest takistist koosneva pingejaguri skeem, kus üks takistitest on konstantse väärtusega kollektortakisti ning teisele, mis kujutab transistori, anda erinevaid väärtusi lõpmatusest nullini. Lülituse ühe omadusena märgime ära selle, et küllastusse (või ka suletud olekusse viimiseks) on vaja suhteliselt väikest baasivoolu muutust.

Järgmiseks vaatleme võimendusrežiimi. Ega olulist vahet muud ei olegi, kui et emitteriahelasse on lisatud veel üks takisti, mis kollektorit ning emitterit läbiva voolu suurenemisel kergitab emitteri potentsiaali. Baasivool ise tekib baasi ning emitteri vahelise pinge tõttu. Seetõttu kasvab baasivool aeglasemalt kui ilma emittertakistita ning baasivoolu põhjustav baasipinge võib muutuda suuremas ulatuses (negatiivne tagasiside). Transistori on raskem küllastusse või suletud olekusse viia.
Anname baasile mingi eelpinge (näiteks pingejaguri vms abil). Kollektorit ning emitterit läbib mingi kindel jõudevool, kollektori ning kollektortakisti vahel on mingi kindel potentsiaal. Suurendame baasipinget. Baasivool kasvab, mis põhjustab ka kollektorivoolu kasvu ning eelkirjeldatu põhjal ka kollektori potentsiaali vähenemise. Viimane väheneb rohkem kui baasipinge suureneb. Vastupidine protsess toimub baasipinge vähendamisel. Kollektoripinge järgib baasipinget, kuid vastupidises suunas (jättes alaliskomponendi arvestamata&#33 ning suuremas ulatuses.

Seega võib piltlikult öelda, et baasivool läheb läbi emitteri "maha", aga selle tulemusena tekib kollektoriahelas "uus vool", mis kannab sama, kuid tugevamat signaali.