väike DC/AC või AC/AC inverter

[Fritz]

Tere !

Vaja reguleerida väikese võimsusega (kuni 15W) ühefaasilise (kondega) 220V AC mootori kiirust sujuvalt (võib ka astmeliselt aga siis peaks astmeid "piisavalt" olema).
Soovitav sisendpinge võiks olla DC 24V, aga sobib ka AC 220V.
Väljundsagedus peaks olema reguleeridav minimaalselt 25-100Hz.
Sageduse reguleerimine võib olla mingi välise potega näiteks.

Netist leidsin ainult alates 120W invertereid, aga oleks võimalikult väikeseid mõõtmeid vaja. Ka EMI filter ei pea sisseehitatud olema. Tevalo poe omad kah ei suutnud aidata.
Ideaalne oleks ilma korpuseta trükiplaat-lahendus, mille siis koos muu stuffiga ühte karpi saaks sokutada.

Kui keegi teab, kus sellist vidinat pakutakse, siis andke teada. See vihje võib olla ka lihtsalt link mõnele väljamaisele kataloogile, kus kirjeldet seade sees.
Tänud.

[moi]

Tavalist ühefasilist kondensaatoriga asünkroonmootorit eriti reguleerida ei saa toite pinge sageduse muutmisega, kui just pole vaja ainult tühikäigul ringi ajada.
Türistoriga võib proovida aga kindlasti ei saa siis 2 korda suuremat kiirust kui nominaalis (50Hz ilmselt), ainult nominaalist alla on võimalik.

[martinj]

Originally posted by moi@Dec 14 2005, 16:43
Tavalist ühefasilist kondensaatoriga asünkroonmootorit eriti reguleerida ei saa toite pinge sageduse muutmisega, kui just pole vaja ainult tühikäigul ringi ajada.

Minuteada just sagedusega reguleeritaksegi.

[moi]

Saab jah sagedusega kui on 3-faasiline kondensaatorita mootor aga mitte ühefaasilisega, vahemalt mitte normaalse koormuse all.

[martinj]

Originally posted by moi@Dec 14 2005, 19:24
Saab jah sagedusega kui on 3-faasiline kondensaatorita mootor aga mitte ühefaasilisega, vahemalt mitte normaalse koormuse all.

Saab ka ühefaasilist.
Pöörlemissagedus on toitesagedusega võrdelises sõltuvuses.
Vist oli magnetvälja pöörlemiskiiruse valem p/minutis 60*f/n , kus n on mootori pooluspaaride arv.
Või seleta mulle populaarteaduslikult, miks ei saa.

Muide ühefaasine mootor on tegelikult kahefaasiline, kus teine faas tehakse konde või induktoriga.

[fre]

Kunagine katse ühe 400Hz mootoriga.
400Hz korral oli sobivaim faasinihke kondensaator 1µF, sama mootor vajas 50Hz jaoks aga juba 12µF mahtuvust parimaks töötamiseks.

P.S. See inglise keelest "induktor" on hilisema aja kehv tõlge, eestikeelses kirjanduses on alati ikka drossel olnud.

[martinj]

Originally posted by fre@Dec 14 2005, 19:37


P.S. See inglise keelest "induktor" on hilisema aja kehv tõlge, eestikeelses kirjanduses on alati ikka drossel olnud.

OT.

Nojah, seda küll.
Samas, mida nimetada siis drosseliks ja mida nimetada pooliks.
Võiks siis rääkida kõrgsagedusvõimendi sisenddrosselist .

Pakun, et induktor on asja üldisem mõiste (ei pääse me laenudest).

Siiamaani ise seostanud sõnaga drossel väga suure induktiivsusega raudsüdamikuga pooli.

[andreie]

Ühesõnaga, odavam on mootor asendada.

[fre]

Originally posted by martinj@Dec 14 2005, 19:57
Samas, mida nimetada siis drosseliks ja mida nimetada pooliks... ... (ei pääse me laenudest).

Veel teemavälist, mis aga siiski vajab täiendavat selgitamist...
Nime määrab põhiliselt otstarve, skeemis olemata asjale niisama peale vaadates ei tarvitsegi mõnikord vahet olla. Poolidest (pikemalt öeldes - induktiivpoolidest) räägime siis kui need on võnkeringides, sagedusfiltrites... Muidugi nimetatakse poolideks teises mõttes ka trafode või drosselite mähiseid koos (pooli)alustega...
'Drossel' on ka võõrsõna (ei pääse me laenudest), saksa keeles 'drosseln' - tõkestama. Samuti induktiivpool, aga kasutatakse voolu piiramiseks, stabiliseerimiseks või ka reguleerimiseks, elektri- või raadiohäirete tõkestamiseks (toiteahela drossel)... Võib mõnikord isegi südamikuta ("õhkdrossel") olla. Drosseli induktiivsuse täpne väärtus pole tavaliselt kuigi oluline, seda ei häälestata (siiski esineb reguleeritavaid drosseleid, näiteks keevitusaparaadil). Päris eestikeelsena on drosselit ka paispooliks nimetatud, aga seda loetakse nüüd vananenud nimetuseks.
Induktorina (ladina keelest - tekitaja) on tuntud näiteks seesama vanast telefoniaparaadist (induktortelefonist) välja võetud vändaga vahelduvvoolugeneraator (mida kokkutulekul väntasime) või ka sarnane vändaga generaator megeri seest. Mõnes vanemas kooli füüsikalaboris võib veel ka sädeinduktorit kohata...

[KaruTEC]

Minu definitsioon

drossel - märgatavat alaliskomponenti omava voolu silumiseks. Olulisemad omadused on maksimumvool ja induktiivsus, südamik on päris tugevalt ergutatud kuid südamikuskaod on suhtelised väikesed tänu vahelduvvoolukomponendi väiksusele

pool, induktiivsus - täpne induktiivsus, võnkeringides jms.

[moi]

Originally posted by martinj@Dec 14 2005, 19:34
Muide ühefaasine mootor on tegelikult kahefaasiline, kus teine faas tehakse konde või induktoriga.

Seda muidugi aga teine faas ei pea mitte olema lihtsalt tehtud kondega vaid pinge faasi nurk peab ka sobivalt muudetud olema.
Ehk sama mida fre kirjutas: koos sageduse muutmisega tuleb muuta ka kondekat et mootor normaalselt töötaks. Tühikäigul võib ju ringi käia ka kondet muutmata aga koormust eriti ei talu.

[fre]

Originally posted by moi@Dec 15 2005, 17:52
...aga teine faas ei pea mitte olema lihtsalt tehtud kondega vaid pinge faasi nurk peab ka sobivalt muudetud olema.

Siit tekkis mõte, et sellise mootori kiiruse muutmiseks võiks ehitada kahefaasilise väljundiga muudetava sagedusega generaatori. Siis polekski faasinihkekondensaatorit vaja.
Kindla faasinihke tagaks mingi loogikaskeem (loendur-deshifraator). Arvan et sobiv faasinurk võikski konstantseks jääda, ilmselt sõltub see eeskätt mootori konstruktsioonist. Skeemi eesotsas oleva taktgeneraatori sagedust reguleerides muutuks mootori kiirus laiades piirides, ilma et peaks kondensaatoreid vahetama samal ajal...
Kui otsida, ehk leiaks netiavarustes juba sobiva skeemi... Kolmefaasilisi kindlasti on, kui siis mõnda sellist natuke kohandada olemasoleva mootoriga...

[urmo]

Originally posted by fre@Dec 15 2005, 20:54
Siit tekkis mõte, et sellise mootori kiiruse muutmiseks võiks ehitada kahefaasilise väljundiga muudetava sagedusega generaatori.

Ehk siis stereo võimendi + generaator + veel midagi, aga mitte faasinurk ei peaks olema konstantne, vaid ikka sõltuma sagedusest.

[fre]

Stereovõimendit oleks ehk liigne luksus panna mootori toiteks, sinna piisaks palju lihtsamast skeemist... Mingi lõppastme näide oleks kasvõi ajakirjas "Radio" nr. 2 / 2000, lk. 35, kindlasti leidub taolisi mujalgi...
Kolmefaasilistel skeemidel on faasinurk pidevalt 120° (sõltumata sagedusest), võib-olla sellele mootorile sobiks mingi 90° pidev faasinihe? Sellise saaks lihtsalt kahe loendusrezhiimis trigeri või muu loenduri (jagur 4-ga) abil tekitada...

[elukaz]

Originally posted by martinj@Dec 14 2005, 19:34
Muide ühefaasine mootor on tegelikult kahefaasiline, kus teine faas tehakse konde või induktoriga.

Kas mitte "ühefaasine mootor on tegelikult kolmefaasiline, kus kolmas faas tehakse konde või induktoriga."
Ehk 2 juhet=üks faas ja 3 juhet=kolm faasi kus algsed kaks juhet on 180° ja konde laseb nende vahele veel ühe.