Toiteplokk ACH-4E

[sebastian]

Asi selline, et leidsin vana Nokia2110 toiteploki-laadija. Torkasin kohe seina ja koormused külge. Ja oma üllatuseks leidsin, et tegu uskumatult soliidse asjaga.
Koormuseta pinge 11,91V ja 640mA koormusega 11,86 volti. Stabiliseerimine missugune! Lühisvool 800mA.
Trükkplaat näeb välja selline:



Aga nüüd küsimus targematele. Nimelt tahaks väljundpinget sujuvalt (või siis astmeliselt) reguleerida. Näiteks ulatuses 6...15V. Peaks see ju võimalik olema?

Ise saan nii palju aru, et tagasiside (galvaaniline isolatsioon) on lahendatud optroniga ja seda juhib üks (või mõlemad?) OP võim(ud) LM358D.
Ja rohkem ma aru ei saagi :unsure:

Ehk keegi juhendab, missugust takistit tuleks muuta pinge reguleerimiseks ja kui suures ulatuses oleks seda turvaline teha.
Veel üks parem pilt madalpinge-osast:



Tänud ette!

ps. üleval paremal need kolm suuremat joodet on optroni sisendid.
(tunnistan, et impulss-toiteplokkide kohalt olen suht võhik :P )

[digital]

selle pildiga pole just väga palju teha, sest komponentide, eriti just opvõimu, alt lähevad ka rajad läbi ja neid me pildi pealt ei mõõda.
Opvõimude väljundid lähevad üle dioodide kokku. Võimalik, et üks pool on voolupiiraja, teine pinge piiraja.
Niipalju, kui loogilise mõtlemisega sealt välja lugeda, on seal toide tehtud ühelt mähiselt plusstoide opvõimu jaoks(pisike diood, 15R takistid, 122=1200R takistid, stabilitron) ja miinustoide, mis on väljundiks(lüüdid jms kraam). Pinge mõõtmine peaks tugipinge(682=6800R, stabilitron) suhtes toimuma pingejaguris 5601=5600R, 560R, 8201=8022R.
Voolu mõõtmine peaks toimuma koormustakistil (üleval pool plaati kondede vahel), mõõteahelas pingejagur 472=4700R, 472, 1802=1800R,000.

Väljundpinge tõstmine võib olla kahtlane. Kuna sama vooluga on suurem võimsus, siis võib midagi endale liiga teha. Samuti võivad lüütide pinged vastu tulla ja ka mõne teise komponendi maksimaalsed pinged.
Pinge madaldamisega vast niikaua probleemi pole, kuni veel opvõimu tugipinge püsib stabiisena, st stabilitroni pingest ollakse üle. Muidu tuleks hakata kuskilt mujalt selle juhtahela enda toidet andma või teha see ümber madalamale toitepingele.

[felch]

Mina miskipärast pilte ei näe kuid tuli meelde et tihtipeale toimus väljundpinge võrdlemine reguleeritava stabilitroni TL431 peal. Selline TO92-korpuses transi moodi vidin. Tema ahelat harutades jõuad ehk ka kuhugi.
Mingi kavala kivi puhul skeemis see jutt ilmselt ei kehti...

[sebastian]

Proovisin skeemi maha joonistada:



Tundub mullegi, et üks pool LM358D-st toimib voolu piirajana.
R1 takistust suurendasin 27 oomi võrra ja lühisvool tõusis 1000mA peale.

Aga ikkagi ei saa normaalselt pinget muudetud. Kõiges ilmselt 'süüdi' Z1, mis (vist?) määrab etalonpinge 12,00 volti. Panin Z1-ga järjestikku 500-oomise poteka ja nii õnnestub küll väljundpinget muuta, kuid alla 10 voldi on reguleerimine väga ebalineaarne. Aga tundub, et olen õigel teel, sest pinget muutes max. vool jääb samaks e. siis voolu piiraja funkkab endiselt.
Võibolla läheb stabilitroni tööpunkt paigast ära e. vool liiga väikeseks?
Ka tuleb kõrgema pinge saamiseks teine stabikas panna?

Suurem pinge pole probleem, kondekad võib vabalt teised panna.

Muidu vaeva tasub näha. Need vanad laadijad-toiteplokid päris odavad ja paremad igal juhul, kui mingid stabiliseerimata hiina wall cube-d .

EDIT: Lahendus leitud. Voolu määrab R1 ja väljundpinge määrab R2. Muutes viimast piirides 18,41kΩ...7,45kΩ muutub pinge väljundis 6...15V.
Üle 15 voldi ei saa eriti minna, sest liigselt kuumenevad R3 ja R4...ilmselt selleks ongi originaalis mitu takistit jadamisi pandud, et jaotada neile langev võimsus, eriti R3, mis peab taluma suurt pingelangu, kuigi vool suht väike (5...9mA).
Väikesed radikad (alumiiniumplaadid) kõrgepingeahela transile ja dioodile BYW26 ning 1,1A voolu on vabalt kasutada!

Minu poolt case closed

[pic]

Vs: Toiteplokk ACH-4E

Keegi mind sama mod'i ACP-12E-le tegemist oskaks juhendada?
Seal ma op-võimu ei näe, on ainult üks "G180" ja "6BN" transistor.

[sebastian]

Vs: Toiteplokk ACH-4E

Pead vist proovima sekundaar(madalpinge-)ahela kuidagi maha joonistada, siis võiks midagi aretada.
See G180 ei ole lihtsalt transistor, juba tähis IC2 näitab seda.

[murphy]

Vs: Toiteplokk ACH-4E

niisiis, seal optroni ees on muudetava pingega stabikas, kui pole siis saad ise panna, kui lyhistad optroni jalad kõrgepinge ahelas peax toiteka väljundpinge 0 olema, arvesta ka dioodi pingega, 12V stabikaga saad kuskil 13,2V. Nende opakatega tehakse voolupiiramine. Kui seda ei vaja siis jäta ära, aga jh kui lyhis siis käib pauk. Sisuliselt poiteka põhimõte selles et kui pinge saavutatud siis lylitab toitekas enast välja. kui koormuse mõjul pinge langeb siis optron avaneb jälle ja pinge tõuseb kuni optronit läbib jälle vool.

[felch]

Vs: Toiteplokk ACH-4E

Tee ise kodutöö ära - joonsta skeem maha ning riputa üles. Siis oskame soovitada. Pildilt paistab üsna lihtne skeem kah...

[pic]

Vs: Toiteplokk ACH-4E

Ei taha mul kuidagi see skeemijoonistamine välja tulla Järg läheb pidevalt segi ja see hall mögin PBC enda peal takistab detailide identifitseerimist. See G160 pole vist tõespoolest ainult transistor, pigem nagu opvõim/PWM kontroller. Sellele veel datasheeti pole leidnud...

[sebastian]

Vs: Toiteplokk ACH-4E

Alguses pane paberile trükkplaati tagant (radade poolt) vaadates ja 3...4 korda suuremana. Ühesõnaga just nii nagu detailide ühendusi näed. Pärast lisad skeemi ka need detailid, mis trükkplaadi teisel poolel. Tuleb küll esialgu suht "ebaloogiline" skeem, aga hiljem juba liigutad oma joonisel detailid nii, et oleks ka mingi loogika, tuginedes mingile el.trafo skeemile. Mul oli suureks abiks Switchmode Power Supply Handbook .pdf kujul.
Näiteks: kui transistori emitterilt läheb mingi takk maha, siis pole vaja seda nii keeruliselt joonistada, nagu seda trükkplaadil näed, vaid lihtsalt takk ja maanduse märk.
Möginat võid üritada lahti kangutada. Õnneks on see ainult trükkplaadi ühel poolel...pole karta, et mingi pisike komponent lahti tuleks. Kõige nõmedam (minu meelest) on trafo mähiste maha joonistamine...lahti jootmata ei tea kunagi, mis kuhu läheb. Age antud skeemi juures pole see ka eriti oluline.