Maandus

[kaller]

Elan maal ja on oma maja, vool on ikka kehvapoolne, kõikumised ja ülepinge. suure tuulege taob traate kokku.
Sai väheke maja remontida ja vahetada välja kogu elektrisüsteem. Maja maandus sai keevitatud puurkaevu manteltoru külge.
Nüüd vahetas Eesti energia välja ka majja sisse tuleva elektriliini 20m, koos postiga, kuna vana post oli nii mäda ja ohtlik.
Kuna liin on vana ja vilets, siis põhimõtteliselt on null maandatud ainult minu maja juures, kus post vahetati(ainult väike traadijupp maa sees 20-30cm) Kogu liini pikkus u 800m, mina liini lõpus. Teistel postidel: pooltel neist maandus puudub üldse ja veerand neist on lihtsalt nulliga ühendamata.
Elektrik, kes voolu ühendas, ütles et maja maandus tuleb ühendada kilbis oleva nulliga (liini omaga) Kas see jutt vastab tõele? Ja kui see tõle vastab, kas siis põhimõtteliselt hakkab minu maja maandus, mis on ühendatud kaevuga, maandama tervet liini?

[tiit]

liini alumine traat on nii maandus kui 0 ja on alajaama juures kindlasti korralikult maandatud niiet naabrid ikka sinu kaevust elektrit ei võta
http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=23179
http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=20111
Loe need teemad läbi saad palju targemaks ja teinekord kasuta ise otsingut

[Tikk]

Originally posted by kaller@Mar 4 2006, 21:54
Elektrik, kes voolu ühendas, ütles et maja maandus tuleb ühendada kilbis oleva nulliga (liini omaga) Kas see jutt vastab tõele? Ja kui see tõle vastab, kas siis põhimõtteliselt hakkab minu maja maandus, mis on ühendatud kaevuga, maandama tervet liini?

Liitumiskilbis ühendatakse, jah, maja maandus kilbis oleva liini PEN juhiga. Juhul kui sinu maja juures olev maandus on hea ja kuskil liini teises otsas (näiteks alajaamas) peaks maandus ära kaduma või ebakvaliteetne olema, siis hakkab tõesti sinu maandus seda liini maandama. Ja see kusjuures ei pruugi üldse hea olla. Mu töökaaslasel põles kunagi analoogse situatsiooni tõttu maja maha...

[kaller]

Originally posted by tiit@Mar 4 2006, 22:27
liini alumine traat on nii maandus kui 0 ja on alajaama juures kindlasti korralikult maandatud

Meie liinil on see null hoopis kõige ülemine traat. Alajaama maanduse kohta ei oska midagi öelda Tegemist vana veneaegse alajaamaga. Kui äike liini lööb, siis on esimene traat kohe null mida tabab.

[felch]

Sellepärast ongi ülemine null et ei lööks liini. Toimib piksevardana.

[Heinar]

Kui kardad äikest(on mõned kohad kuhu põrutab tihedamini sisse kui mujale) , siis pidi olema midagi rikkevoolu kaitsme sarnast - pannakse majja suunduva liini ette.Kui äike peaks liini lööma, siis ühendatakse maja tagant ära, kehtib nii faasi- kui ka nulli juhtme kohta.Aga siis peaks see aparaat jääma maja ja liini maanduse vahele.

[marcor1]

See kilbis peaks olema teoreetiliselt kordusmaandus. Alajaamas peaks oma maandus olema. Kui kahtled siis ampertangid külge.
Ülepingekaitseks on tavaliselt eramajale kombineeritud B+C ülepingepiirik. Kui liini lõpus elad ja kodutehnika kallis siis kindlasti tasub investeeringut (~1500), idee on ülepinge puhul juhitakse pinge maha(maanduse kaudu). Maandus 25 ruuduse vasega õue.

[arvo]

On kellegi kogemus, kas see ülepingekaitse ikka tegelikult ka kaitseb. Mitte pole nii, et esimese äiksega kodutehnika õhtal ja 1500 ülepingekaitse peale ka maetud.

[jassa]

Originally posted by marcor1@Mar 5 2006, 19:08
kombineeritud B+C ülepingepiirik.....tasub investeeringut (~1500)

Kust saab B+C 1500 krooni eest?

[marcor1]

lisasin hinna sulgudesse ja "~" märgiga kuna ei tegele müügiga, see oli vist hind sooduka ja km-ita. Igaljuhul on jaekaubandus abiks.

[arvo]

Jämedalt võttes B+C piirikud kolmele faasile 5000 umbes. D piirik, mis siis kõige kehvem kuskil 2000.
Kuid kui kellegi on kogemus, kas asi ka reaalselt toimib, siis oleks huvitatud sellest infost.

[KaruTEC]

Seda kogemust ei saagi eriti olla. Nimelt ei ole ainuke oht otsene sisselöök, vaid konduktiivselt levivad kergemat sorti tapjaäpud. Neid saaks registreerida mõõteriistadega, mida kellelgi kodus pole.

Minul on õhk-kaabelliin suure lageda platsi peal ja pole midagi juhtunud 2 aasta jooksul. Minu kaitseaparatuur oli vist 7-8k, täpselt ei mäleta.

[orav]

Veelkord sellest puurkaevust saadavast maandusest. Oled Sa seda kaa mõõtnud?
Arvatavalt on see liiga hea. Ühenda see PEN juhtmega ja mõõda ampertangidega voolu. Kogemus on , et vanades alajaamades on maandustakistus 4-10 oomi. Puurkaevul 1 oomi ringis(oletus). Et vältida liigseid voolusid PEN juhtmes ja maja kilbis vii puurkaevust maandus kaa õhuliini posti, kust Sinu toitekaabel alguse saab.

[reiss]

Maanduse probleem on täiesti aktuaalne ja asjaga tasub kindlasti tegeleda. Eriti nüüd kus kevad tulemas ja oodata ka äikest. Nagu aru saan on õhuliin ehitatud "vanakooli" paljasjuhtmetega ning remondi käigus vahetati ainult mõni kandepost.
Mina alustaks seda ristiretke sellest et otsiks isiklikult üles oma võrgupiirkonna meistri (just selline ongi ametinimetus). Kurdaks mainitud asjamehele oma mure ja küsiks et ehk nad on nõus midagi tegema. Ideaalis peaks ta siis kontrollima üle alajaam maanduse ning tegema korraliku maanduspunti vähemalt viimase liinimasti juurde ( on olemas spetsiaalsed vardad mis taotakse maasse (eeldame et pinnas seda võimaldab). Maandusvarraste paigaldamine ise suht lihtne töö - vaja ainult haamrit ja rammu. Võid ka pakkuda et teed seda ise - hind ei tohiks tappa ja ikkagi sinu oma liin ning maja.
Teiseks tooks ma "maanduspunkti" - see kus su kaevu maandus ja liini maandus kokku saavad - oma elektrikilbist välja. On olemas spetsiaalsed potensiaaliühtlustuslatid (tuntuim OBO Betterman). Nüüd kui midagi liinist tuleb ei satu see "kärakas" su kilpi vaid läbi PotÜhLati maasse.
Liigpinge piirikud - on kindlasti abiks kuid nende eelduseks on et peab olema koht kuhu see liigpinge maha laadida ehk teisisõnu korralik MAA.
Õhuliini puhul on kindalsti vaja nii B kui ka C klassi piirikut. On olemas ka kombi seadmed B+C. Ei ole maailmaekspert nende aparaatide alal kuid usun et kui paned eraldi seadmed on tulemus ka tiba parem. Samas ka kombi seade toimib. Erladi tükkidena on kallim. Pead arvestama B piirik 1 tk 1200 - 1600 EEK. C piirik 4 poolust ca 1600 - 2300 EEK. Kombi oli vist midagi 3500- 4500 EEK. Juhul kui omad majas mingit eriti peent või armast aparatuuri siis võiksid mõelda ka D klassi piirikule. Kindlasti ei aita kui paned ainult D või C.
Eri piirikud töötavad eri diapasoonis. Laias laastus B piirik kaitseb vanajumala viha eest C kaitseb Jaotusvõrgu kingituste eest ning D piirik kaitseb juhuslike äpude eest. Tootjatest võiks esile tõsta Moellerit või jälle OBO
Kokkuvõtteks võiks öelda et probleem on olemas ja mina sinu asemel teeks kindlasti midagi. Hävinud elektroonika või põlenud maja on kindalsti kallim kui see asjaajamine ning lisainvesteering elektrisüsteemi.