Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Palju ampreid, vähe volte

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Palju ampreid, vähe volte

    Tere,
    mure toiteplokiga.
    2,5-10V ja 50A, alalisvool. Galvaanika jaoks.

    Kuidas sellist saada või kust leida, reguleeritav volt ja palju ampreid?

    v

    #2
    Kõige lihtsam: autotrafo-alaldustrafo- šotkydioodid 2tk - galvaanika. Amper-ja voltmeerter on kaa viisakas panna.

    Comment


      #3
      kas alaldustrafona saab kasutada akulaadijat (olemas 24V/12V 30A)?

      skeem oleks järmine:
      autotrafo-akulaadija-galvaanika

      kui autotrafolt hakata muutma pinget, siis kuidas muutub akulaadijast välja tulev pinge? kas akulaadijas ei teki ülepinget? (pole just trafode hingeeluga nii kursis)

      Comment


        #4
        Pinge langeb ja ülepinge tekkimiseks ei näe erilist põhjust (v.a siis kui otsad lühistada ja lahti lasta - just lahti laskmise hetkel; galvaanikas võib vist koormus olla lühise lähedane?). Iseasi kuskohast piisavalt võimast autotrfot leida. 9A-sed on haruldased.
        - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
        - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

        Comment


          #5
          on veel mingeid (soodsaid) võimalusi hulga amprite ja väheste reguleeritavate voltide saamiseks?
          50A on miinimum soov, aga mida rohkem, seda uhkem

          kuidas suurte amprite puhul dioodi küsimus lahendada, need hirmus kobakateks lähevad, tüki hind astronoomiline?

          Comment


            #6
            Üks varasem teema:
            http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=18398
            Seal juhatasin ühe hea vanema raamatu juurde, ehk juba tuttav?
            Elektroonika töötab suitsu baasil.
            Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
            Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

            Comment


              #7
              tänan lingi eest, kuid paraku midagi huvitavat ei leidnud. seal peamiselt räägitud elektrokeemiast kui keemilisest protsessist. kõrgeamprilisest (vähemalt 50A) vooluallikast seal juttu pole.
              raamatu osas - koduraamatukogus üle 3000 lehekülje teaduslikku monograafiat selle teema kohta.

              minu peamine probleem on kõrgeampriline vooluallikas, reguleeritava voldiga 2,5-10. leidub selliseid kuni 30A, mitte 50A ja enam.
              tööstustes on kasutusel alates 20000A. pinge reguleerimine 0-9 V.
              kuidas saada sellist vahepealset varianti taskukohase hinnaga.

              keevitus on amprite osas sobiv, kuid voldid on liiga kõrged (40+), ning alalisvoolu keevitustel läheb hind lakke.

              Comment


                #8
                Mingi keevitustrafo äkki?
                Vana helitehnika remont Pärnus

                Comment


                  #9
                  Nii suure voolu juure oleks vist mingi sujuva reguleerimise 'aretamine' veidi mõttetu. Võimalik muidugi on, näiteks selle baasil: http://www.mitedu.freeserve.co.uk/Ci...er/1230psu.htm
                  reguleerivaks elemendiks LM317 või LM350 ja lisades veel mõned võimsustransid.
                  Aga neid transse tuleb siis ka piisavalt jahutada, radikas kujuneks nii suureks (õnneks küll võimsustransside kollektorid ühendatud, seega võib nad otse ühisele radikale kinnitada), et sellega võiks lausa tuba kütta. Ühesõnaga kaod mõttetult suured.
                  Switching Mode toiteplokk sellisele voolule läheks vist iseehitajale liiga keeruliseks.
                  Kõige lihtsam on kasutada võimast trafot ja selle sekundaarmähiselt teha väljavõtted näiteks iga 1V tagant. Alaldusdioodid on niikuinii vajalikud ja kahest usutavasti piisab. Seejärel lihtne aga võimas lüliti.

                  Comment


                    #10
                    Autotrafo+pinget madaldav suurendatud puistega trafo + keskväljavõttega alaldi Schottky dioodidel. Peaksid tegema kolmefaasilise, kuna väljundis silukondekad ei ole soovitatavad, pigem väike siludrossel.
                    Eelarve kujuneks arvatavalt 4-6k.

                    Comment


                      #11
                      kasutad suurt akulaadijat, harutad sekundaari maha ja kerid pärast tagasi, tehes soovitud pingete tagant väljavõtted. neid siis kommuteerid mõne tõsise lülitiga. 0,5V tihedusega väljavõtetega ja korraliku pöörd(ketas)lülitga saavutad midagi potensiomeetri sarnast.
                      Start jääb väikseks, kuigi hetkelist(30sek) on sellel väidetavalt lubatud 80A. mul on üks suur trafokolakas olemas, kui huvi ja tahtmist selle ümbermähkimiseks on, siis võib miskit kokku leppida. selle suuruse järgi peaks see võimaldama 12V juures ka üle 100A madalamatel pingetel siis rohkem, kui ristlõikega ei koonerda
                      Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                      Comment


                        #12
                        dioodid küll nii kalliks ei lähe-edukalt saab kasutada B-200 v.m.s. elukat, trafona ka just keevitustrafo ei pea olema.Iseasi on muidugi trafo ümbertegemiseks kuluva aja hind...

                        Comment


                          #13
                          Ma võin mingi summa eest pingeregulaatori ehitada. A kui ise hakkama saad siis see on impulsregulaator, naq toitekas ja toiteallikana võid jh keevitust kasutada, 110A 55V väljakas maksab tevalos 26 eeka. neid 4 siis üks PWM kivi ja mõned takid/konded ning on sul olemas regulaator mis väljundpinget hoiab sisendpinge siis ei tohiks yletada transide max pinget. PS muundur ei küta sooja palju, kasutegur 100% lähedal. muide kui tahad hoopis voolu reguleerida siis saab väikse muudatusega skeemis seda teha.
                          Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                          1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                          2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                          Comment


                            #14
                            alaldix võid kasutada ju mõne keneka silda, ma võin anda 95A sildasid küll 3 faasi a ei pea ühte kasutama.
                            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                            Comment


                              #15
                              hetkel olemas kaks skeemi:
                              1. autotrafot, alaldustrafo, alaldusdioodid.
                              2. aladustrafo, pingeregulaator ja alaldusdioodid

                              millist variant valida. vool ei pea olema väga stabiilne, drosselid ja konded pole olulised. oluline on suhteliselt sujuv pingereguleeritavus

                              kodus olemas vahelduvvoolu keevitus (tühikäik 45-48V), max 140A.

                              millist võimalust aretama hakata - pingeregulaatori või autotrafoga?

                              milliseid aladusdioode?
                              siin oli juttu korra B-200 ja geneka omad. milline võimsam, töökindlam ....

                              Comment

                              Working...
                              X