Kas probleem elektrivõrgus?

[KNs]

Probleem järgmine, et kodus Tartu maakonnas ei tööta mõned seadmed nii nagu linna elektrivõrgus. Üks asi APC 650 UPS, mis kodus läheb nii tuliseks, et käega põhja alt katsuda ei saa ja isegi põrandale jättis jälje. Teine asi hiljuti soetatud Philipsi beebivalvur millel sees 2 AAA akut millede laadimine kodus ei õnnestu. Lähevad samuti päris kuumaks, aga mingit voolu sisse võta, kuigi näitab seda. Kui panen tööjuures laadima, siis laevad ilusti täis ja UPS ei lähe ka kuumaks.

Kas on keegi tark kes oskab soovitada mida kontrollida või teha?

[vanemleitnant]

Kontrolli pinget, ega midagi muud eriti kontrollida polegi ...

[reuter]

pinge ilmselt madal. impulsstoited lähevad madala pinge juures kuumaks

[KNs]

Pinge kuskil 220-230 vahel kõigub, peaks olema normaalne? Alajaam kust vool tuleb ka alles mingi 3a tagasi pandi. Enne seda oli küll pingega probleem.

[kreeklane]

kuidas muud seadmed töötavad?

[KNs]

Igasugu muu elektroonika ja seadmed peale nende kahe töötavad ilusti. Samuti telefoni, kaamerate jne laadjad. Maja alarmil ka akutoide, mis toimib ilusti. Aga midagi peab olema mis osadele asjadele ei meeldi. Mis see võiks olla?

[GU50]

Kas mingit võimsat raadio-/telesaatjat lähedal pole? Tugev raadiosageduslik väli võib ajada halvasti kaitstud seadmed lolliks. Võiksid ossiga vaadata, mida sealt võrgust üldse tuleb.
Ütled, et voltmeetriga mõõtsid pinget. Kui täpne see voltmeeter on?

NB! Ettevaatust muidugi võrgupingega ümberkäimisel! Ossi korpus on tavaliselt ühendatud selle maa-juhtmega, võib jääda pinge alla. Ossi toiteks võib olla vajalik ka eraldustrafo.

[R.I.P]

Võimalik et toitevõrgus on häired sees (piisab sellest kui näiteks sama liini taga olevas ettevõttes kasutatakse võrgufiltrita veidi võimsamat sagedusmuundurit. Trafo ja dioodsillaga alalditele, elektrimootoritele, küttekehadele ja muudele lihtsamatele tarbijatele need suurt mõju ei avalda, ent impulsstoitekatele eriti ei meeldi samuti võib probleeme tekkida seadmetega, kus reguleeritakse pinge/voolu keskväärtust poolperioodist jupi äralõikamisega (näiteks osade pesumasinate mootorite kiirusregulaatorid, ja mõningad dimmerid) nimelt antud seadmed ootavad seda hetke, kui kahe poolperioodi vahel on pinge 0, seejärel oodatakse kindel aeg ja lükatakse tarbija välja, kuni poolperioodi lõpuni. Teised seadmed võrdlevad etteantud võrdluspinget poolperioodi pinge hetkeväärtusega, tuvastamaks õiget hetke poolperioodi äralõikamiseks. Kui neid nullist läbiminekuid ja suvalise väärtusega lühiajalisi pingeimpulsse häirete tõttu hulgim tekib, võivad eelpoolkirjeldatud seadmed ja impulsstoitekad hakata üpris suvalisi väljundpingeid tekitama.

[reiss]

Kui asi ikka huvi pakub siis on varaint et tellid võrgu analüüsi. Tasuta seda keegi kahjuks ei tee. Eesti Energia ei taha sellest mitte kuuldagi. Hind on väga laias vahemikus. Vist oli vahemikus 2000 - kuni 4000 EEK.
Pealt seda on pilt kindalt selge mis seal võrgus ringi kolab.
Võrgu analüsaator panakkse maja liitumiskilpi või peakilpi ja hoitakse teda seal vähemalt 24h. Tulemus on pärast paberil näha.

[KNs]

Ühtegi tugevat raadiosageduslikku välja küll ei tohiks olla. Lähim mobiili mast ka 5km kaugusel. Endal ossi pole, pinget mõõtsin mingi elektroonilise testriga, mis peaks sellega ilusti hakkama saama.
Samas meenub mulle nüüd seoses ühe vastusega, et ka pesumasin käitub pea igal pesukorral imelikult - jõnksutab ühe koha peal enne kui programmiga edasi läheb. Pidasin seda pigem mingit teist laadi tehniliseks probleemiks.Selle liini taga peale alajaama on üsna vähe tarbijaid, keda võib vist ühe käe sõrmedel üles lugeda. Nii et kui keegi neist kasutabki mingit sagedusmuundurit või asja, siis kuidas seda kindlaks teha?
Kas see võrgu analüüs tooks asjasse selgust ja kes on pädev seda Tartumaal tegema?

[fre]

Originally posted by reiss@Apr 3 2006, 17:19
Kui asi ikka huvi pakub siis on varaint et tellid võrgu analüüsi. Tasuta seda keegi kahjuks ei tee. Eesti Energia ei taha sellest mitte kuuldagi. Hind on väga laias vahemikus. Vist oli vahemikus 2000 - kuni 4000 EEK.
Pealt seda on pilt kindalt selge mis seal võrgus ringi kolab.
Võrgu analüsaator panakkse maja liitumiskilpi või peakilpi ja hoitakse teda seal vähemalt 24h. Tulemus on pärast paberil näha.

Pole kuulnud et pingeprobleemide korral EE oma kliendilt täiendavalt raha küsib,
vastupidi, sel juhul võib hoopis taotleda võrguteenuse odavamaks tegemist.
(kWh hind jaguneb elektrienergia hinnaks (arvel näeb lühendit "EN") ja võrguteenuse hinnaks (lühend "V")).
Klienditeeninduses peaks seletatama, missugune avaldus tuleb kirjutada, et analüüsi tegemiseks tullakse ja pannakse kliendi juurde pingelogerid (kolmefaasilise tarbimise puhul kolm tükki, ühefaasilise puhul üks) üheks nädalaks. Peale seda "tõmmatakse" pinge kohta kogutud info arvutisse ja analüüsitakse vastava programmiga, kas vastab täielikult võrgustandardile või ei vasta mingis osas... Minuteada on see tasuta, aga küsige üle...