Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

kondekalt tulev pinge

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    kondekalt tulev pinge

    Tervist!

    On siis selline skeemike:


    huvitaks selline asi, et mis on see pinge, mis tuleb kondekalt LED-le, et tahaks seda valemit.

    Et kui 60Hz juures on 0.47uF kondeka reaktiivtakistus umbes 5600 oomi ja seal on veel 1k takistis vahel, seega vooluringis olev vool on umbes I=120/6600=18mA, mis on piisav LED põlema panemiseks, aga tahaks teada kui palju se pinge on mis tuleb kondekalt LED-i peale, sest kuna kondekas ei ole selle T=1/60=16,6ms (ja see vel omakorda 2-ga jagada, kuna siinuse ühe poolperioodi jooksul laeti kondekas ehks siis periood on 8,8ms) jooksul täielikult sisendsiinuse amplituudväärtuseni laetud, siis ei saa sealt tulev pinge olla üle 120 V. Simuleerisin seda skeemi, siis näitas, et kondekalt tulev pinge oli umbes 22V, aga mingit valemit ei leidnud netist selle kohta, kuidas seda pinget ikka välja arvutada...

    napos

    #2
    kondensaatorilt ei tule pinget.kondensaatorile jääb pingelang mis sõltub LED-i läbivast voolust.

    Comment


      #3
      sul on vaja teada LED-ile sobiv pinge,ja teda läbivat voolu.selle järgi saad pingelangu,mis peab kondensaatorile jääma.seejärel saad vastavalt ohmi seadusele takistuse.
      vajaliku mahtuvuse saad nii:
      1 jagatud( pii korda vooluvõrgu sagedus korda arvestatud takistus)
      (loodan et on arusaadav,valemi jaoks ei leidnud kõiki sobilike klahve)

      ikkagi valesti,peab ikkagi kuidagi valemi kirjutama

      Comment


        #4
        no ei ole selliseid klahve.
        niisiis valem sõnadega:2pii korrutada vooluvõrgu sagedusega ja veelkord korrutada eelnevalt arvutatud takistusega.seejärel võtta pöördarv.
        tulemus tuleb faradites.

        Comment


          #5
          Originally posted by kreeklane@Apr 15 2006, 13:56
          ikkagi valesti,peab ikkagi kuidagi valemi kirjutama
          C=1/2πfx
          C-mahtuvus
          f-sagedus
          x-mahtuvustakistus
          π-pii

          Comment


            #6
            Tegelikult, kui asja vastu on veidi sügavam huvi, võiks lähemalt uurida mõnest sobivast õpikust peatükki pealkirjaga "Mahtuvus vahelduvvooluringis", "Mahtuvuslik reaktiivtakistus" või midagi taolist.
            Selgub, et kondensaator avaldab vahelduvvoolule näilist takistust ja see omakorda on sõltuvuses tema mahtuvusest ja ka sagedusest. Toodud vastavad valemid selle kohta, praktikas on vast sobivam kasutada teisendatud valemit
            Xc = 159000 / fC,
            kus Xc on oomides, f - hertsides ja C - mikrofaradites.
            Näiteks 1µF kondensaatoril on 10Hz puhul mahtuvustakistus 16kΩ, 50Hz puhul 3,2kΩ, 1kHz puhul aga juba 160Ω.
            Seal skeemis kus võrgupinge 120V, tuleks meie võrgupingele ümber tehes jadakondensaator umbes kaks korda väiksema mahtuvusega võtta, selle lubatud tööpinge aga peaks olema vähemalt 350V. Takisti seal ahelas leevendab järske voolutõukeid, mida kondensaator võib põhjustada näiteks sisselülitamisel (vihjeks - siis pole tegemist enam sinusoidi sujuva kaarega).

            Samamoodi võib vaadelda igasuguseid sidestuskondensaatoreid võimendusastmete vahel ja valida sobivaid nominaalväärtusi.
            Loodan, et suutsin äratada huvi asja täpsemalt uurida...
            Elektroonika töötab suitsu baasil.
            Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
            Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

            Comment


              #7
              Ma olen juba informeeritud reaktiivtakistuste arvutamistega, aga asi mis mind segadusse ajab seisneb selles:

              skeem

              nagu näete siis kui vaadata ostsilloskoobil kondekast järgnevat siinust, siis on näha, et see on umbes 22V, et kas see on see pinge mis jääb dioodile D1 peale? Kuna antud LED avatud režiimis võtab 1,9V ja 20mA, siis kondekas võtab enda peale 120-1,9V? Või kuna seal on takistis 1k, mis võtab endale 120V-st 20mA juures 20V, siis kondekal on 120-1,9-20V ?

              Comment


                #8
                Oss mõõdab pinget maa suhtes ilmselt.Seega pingelangu, mis tekib LED-il ja 1k takistil.

                Comment


                  #9
                  Sellise skeemiga näeme ekraanil pingelangu, mis tekib 1kΩ takistil ja dioodidel. Ehk siis 120V miinus kondensaatorile jääv pingelang. Ostsilloskoop näitab "tipust tipuni", sellest effektiivväärtuse saame arvutades.

                  Praktikas on valgusdioodi (ingl. lüh. LED) süütamiseks kõige olulisem teada LED-ile lubatud voolutugevust. Kui kasutatava pingeallika pinge on (harilikult ongi) LED-ile jäävast pingelangust mitu korda suurem, võib lihtarvutuses selle paar volti ka arvestamata jätta. LED-iga jadamisi ühendatav takisti (samuti ka kondensaatori mahtuvustakistus) peavad siis voolu piirama (nüüd juba tavaline Ohmi seadus) lubatud või sellest väiksema vooluni.
                  Elektroonika töötab suitsu baasil.
                  Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                  Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                  Comment


                    #10
                    praktilises elus pole kunagi vajadust olnud siinust vaadata,nii et kurat teda teab.
                    kiire arvutus annab aga vajalikuks mahtuvuseks 0,45
                    sellist kondensaatorit pole,seega läheb 0,47
                    skeemis on mahutavus sama.aga siinuse kohta on vist mingit põhjalikumat teooriat tarvis.

                    kui keegi tahab asja praktiliselt kasutada,siis see on väga lihtne moodus trafo asendamiseks.aga sobib ainult nendesse seadmetesse kus on väike voolutarve.reegel on selline-mida suurem on koormusvool,seda suurem on ka mahutuvus.sellepärast.
                    ja niimoodi tohib kasutada ainult seadmetes, kus keegi kättpidi ligi ei pääse.
                    kunagi sai niimoodi tehtud kellale patarei asemel toiteplokk.tuli väga lihtne ja odav.

                    Comment


                      #11
                      Ei mäleta enam allikat kuid väideti, et üle 40 mA koormusvoolu puhul tuleb mõttekam kasutada trafot.
                      Skeemi sisselülitamisel tekkiv konde laadumise vooluimpulss võib järgneva elektroonika kuu peale saata...
                      - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                      - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                      Comment

                      Working...
                      X