Natuke nalja

[felch]

Originally posted by Elukaz@Apr 16 2006, 12:50
See on siiski seda tüüpi juhtum mis allub valemile P=I²R ehk sarnane vooluringis olevale kehvale kontaktile mis juhtimise asemel kuumeneb.

Ma pole ETA-s kunagi tugev olnud aga eks parandage kui viga näete.
Kondekas on muundile nagu koormus kuigi reaktiivne. Teda läbiv kõrgsagedusvool kuumutab teda, nagu mingit aktiivkoormustki. Mida väiksem on "koormuse" takistus, seda vähem eraldub tal võimust (soojusena). Madala ESR-iga kondede puhul eraldub võimsust vähem kuna esr (effective serial resistance ?) väiksem.
Tavakondede efektiivne takistus on muundite töösagedusel pagana suur ja seepärast nad käituvad (rohkem) koormusena kui silujana... ja viskavad varsti vitsad pealt.
Muundikivide datasheetides on tihti soovitus kasutada mitut kondet ühe suurema mahtuvusega isendi asemel. Kuigi kondede tüüp oleks sama - päris keerukas wärk siis.

[elukaz]

Originally posted by moi+Apr 16 2006, 22:04--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (moi &#064; Apr 16 2006, 22:04)</td></tr><tr><td id='QUOTE'><!--QuoteBegin-Elukaz@Apr 16 2006, 12:50
See on siiski seda tüüpi juhtum mis allub valemile P=I²R ehk sarnane vooluringis olevale kehvale kontaktile mis juhtimise asemel kuumeneb.

Ega arvuti toitelpokk pole vooluallikas vaid pingeallikas ja filter kondekas ei ole koormusega jadamisi nagu kehv kontakt vaid ikka paraleelis ja kehtib antud juhul ikka P=U*U/R.[/b][/quote]
Equivalent Series Resistance ehk kondeka põhimõttelises skeemis asub ideaalse kondiga jadamisi veel aktiivtakistus (väljaviikude, fooliumi, krt teab veel mille takistus). Suur mahtuvus tähendab suurt impulssvoolu ja selle voolu poolt köetakse sedasama takistust. Seega mida väiksem ESR ja mida väiksem mahtuvus, seda vähem asi soojeneb.

[moi]

Sa ei taha ikka aru saada.
Nendes sageduse piirides, millega on tegu arvuti toiteplokki pulsatsiooni puhul, on mahtuvuse reaktiivtakistus sisuliselt null ja arvestada tuleb ainult aktiivse ERS-iga, mis on kormusega paralleelis ja millel eralduvat soojusvõimsust arvestatakse P=U*U/R. Mida suurem ERS seda väiksem soojuseraldus, muidugi seda väiksem ka impulssvool ja kehvem pinge silumine.
Takistit köetakse küll volu poolt aga selle voolu määrab sisuliselt ainult seesama takistus ise ning (pulsatsiooni)pinge. Takistuse muutmisel vool muutub, mitte nii nagu sinu pakutud variandis, et vool on konstantne, ükskõik milliseks takistus muutub.

Tulemus on põhimõtteliselt sama ka siis, kui sa võtaksid arvese enne kondekat olevate filtri elementide takistused, muunduri/trafo väljundtakistuse ning koormuse takistuse.

[raivo]

moi wrote

Sa ei taha ikka aru saada.
Nendes sageduse piirides, millega on tegu arvuti toiteplokki pulsatsiooni puhul, on mahtuvuse reaktiivtakistus sisuliselt null ja arvestada tuleb ainult aktiivse ERS-iga, mis on kormusega paralleelis ja millel eralduvat soojusvõimsust arvestatakse P=U*U/R. Mida suurem ERS seda väiksem soojuseraldus, muidugi seda väiksem ka impulssvool ja kehvem pinge silumine.
Takistit köetakse küll volu poolt aga selle voolu määrab sisuliselt ainult seesama takistus ise ning (pulsatsiooni)pinge. Takistuse muutmisel vool muutub, mitte nii nagu sinu pakutud variandis, et vool on konstantne, ükskõik milliseks takistus muutub.

Tulemus on põhimõtteliselt sama ka siis, kui sa võtaksid arvese enne kondekat olevate filtri elementide takistused, muunduri/trafo väljundtakistuse ning koormuse takistuse.

mingi hilinenud aprillinali vöi?
tasuks kasvöi netti uurida , kui see mida koolis räägiti ( vöi polegi käidud ?) usaldusväärsena ei tundu; esimene link google "esr resistance" päringule:
http://octopus.freeyellow.com/esr.html
toiteplokis kirjeldab kondeka käitumist vörrand : dU * C = I* dt
dU - pingemuutus C-l , I - tarbitav vöi laadiv vool dt - aeg.
mölemad vörrandi pooled J- dzaulides.
see peaks 10.klassi fyysika olema.

[moi]

Originally posted by raivo@Apr 17 2006, 12:06
toiteplokis kirjeldab kondeka käitumist vörrand : dU * C = I* dt
dU - pingemuutus C-l , I - tarbitav vöi laadiv vool dt - aeg.

aga kui dU=U*sin(2Pi*f(t))?

Sa oled takistuse ära unustanud ning ka selle, et ei laeta/tühjendata kondekat toiteplokis mitte konstantse vooluga.

[jassa]

Originally posted by moi@Apr 17 2006, 11:28
Sa ei taha ikka aru saada.......

Takistit köetakse küll volu poolt aga selle voolu määrab sisuliselt ainult seesama takistus ise ning (pulsatsiooni)pinge.

Kui sa takisti või takistuse all mõtled kondensaatori ESR, siis sa küll ise aru ei saa, kus see ESR aseskeemis asub.ESR on aseskeemis järjestikku ideaalse kondensaatoriga ja seda läbib laadimis- ja tühjendusvool.Nii, et tsiteeritud väide on vale.

[elukaz]

Vahest toob selgust üks suvaline valik tevalo pakutavast: http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...=&#33;67-207-67 kus ESR on 50 millioomi. Kui selline takistus oleks kondega kuidagi muud moodi kui jadamisi, käiks pauk.

[moi]

Ma pole oma arust kuskil kirjutanud, et kondeka ERS ei ole jadamisi mahtuvusega. Lihtsalt piisvalt kõrgel sagedusel on mahtuvuse reaktiivtakistus sisuliselt null ning selle kõrge sageduse jaoks on ERS paralleelis koormusega.

[moi]

Originally posted by jassa+Apr 17 2006, 13:24--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (jassa &#064; Apr 17 2006, 13:24)</td></tr><tr><td id='QUOTE'><!--QuoteBegin-moi@Apr 17 2006, 11:28
Sa ei taha ikka aru saada.......

Takistit köetakse küll volu poolt aga selle voolu määrab sisuliselt ainult seesama takistus ise ning (pulsatsiooni)pinge.

Nii, et tsiteeritud väide on vale.[/b][/quote]
Kui paned "(pulsatsiooni)pinge" asemele kõrge sagedusega vahelduvpinge saad ehk aru, mida ma mõtlesin.

[jassa]

Originally posted by moi@Apr 17 2006, 11:28
Mida suurem ERS seda väiksem soojuseraldus,

Küsimus selline:Kas low-ESR kondensaatoreid toodetakse selleks, et elektroonikaseadmeid kütta?

[andreie]

Originally posted by raivo@Apr 17 2006, 12:06
toiteplokis kirjeldab kondeka käitumist vörrand : dU * C = I* dt
dU - pingemuutus C-l , I - tarbitav vöi laadiv vool dt - aeg.
mölemad vörrandi pooled J- dzaulides.

Väike täpsustus: mõlemad pooled on siiski kulonites, laenug mõõtühik.

Silumisrezhiimis töötades kondekat laetakse ja tühjendatakse vaheldumisi.

Tühjenemisvool on praktiliselt konstantne, kui just pole eesmärgiks teha suure pulsatsiooniga toiteallikat. Sel ajal on kaovõimsus kondekal P = ESR * I^2 = ESR * (U/R)^2, kus U ja R on toiteallika väljundpinge ja tarbija takistus (if there is such thing).

Selleks, et kondeka pinge laadimis-tühjenemistsükli lõpuks oleks sama, mis alustades, peab laadimise ajal samapalju laengut kondensaatorisse sisse pumpama kui palju tühjenemise ajal sealt välja läks, ehk C*&#092;int I(t)dt peab nii laadimise kui ka tühjenemise ajal olema vastasmärgiga võrdsed.

Laadimisvool on funktsioon toiteallika ehitusest. Kaovõimsuse valem on üldjuhul keeruline integraal, mis võib olla näiteks kujul P = &#092;int_{t_0}^{t_1} I(t)^2 * ESR * dt, kus t_0 on laadimise algusaeg, t_1 lõppaeg, I(t) on laadimisvool, mille kuju pole teada.

Ei vaja vist tõestamist, et kondekal hajub laadimise ajal kõige vähem võimsust siis, kui laadimisvool on konstant.

Millest on omakorda lihtne järeldada, et kaovõimsus kondekal on parimal juhul kujul P = k * ESR * I^2, kus k on 1-le lähedane konstant ja I on tarbimisvool.

Kui mööda panin, palun parandada...

[raivo]

aga kui dU=U*sin(2Pi*f(t))?

Sa oled takistuse ära unustanud ning ka selle, et ei laeta/tühjendata kondekat toiteplokis mitte konstantse vooluga.

koolivalem dU = I*dt/C käib ideaalse kondensaatori kohta.
tavalise 50Hz trafoga alaldi arvutuse jaoks sobib see täiesti.
vöib arvutada et pulsatsioon 10 000uF kondel jääb 1A koormuse juures
alla 1V ( siinused appi vötta siis kusagile 0,7V juurde).
körgsageduse juhul lisandub esr, ning pinge kondensaatoril :
dU = (I*dt)/ C +- I*r(esr)
+ laadimisel
ja - tyhjendamisel
kusjuures pead arvutama nii tyhjendustsykli kui laadimistsykli jaoks.
seega pulsatsioon koosneb 2 komponendist - mahtuvuslikust ja esr-st.
suvalises impulsplokkide raamatus on köik vajalik kirjas.

[moi]

Originally posted by andreie@Apr 17 2006, 14:48
Millest on omakorda lihtne järeldada, et kaovõimsus kondekal on parimal juhul kujul P = k * ESR * I^2, kus k on 1-le lähedane konstant ja I on tarbimisvool.

Kuidas muutub kondeka vool I, kui muutub kondeka ERS?

[andreie]

Ei muutugi. I on toiteplokist tarbitav vool.

[moi]

Originally posted by andreie@Apr 17 2006, 16:52
Ei muutugi. I on toiteplokist tarbitav vool.

Hakka või ramatust näpuga integraale taga ajama aga ei saanud aru, kuidas ainult toitepolki voolu kaudu saab toite filtri kondeka kaovõimsust arvutada, tarbijast midagi teadmata.