täisperioodalaldi vs dioodsild

[reuter]

olemas endal vene päritolu toiteplokk, mis peaks töötama laadijana.
sees on asjal päris viisaks trafo. südamik on 120mm paks 160mm lai ja 140mm kõrge. keskmise sambani ei ulatanud, aga eeldusel, et äärmised sambad on poole õhemad, siis kesksamba ristlõige peaks olema 120*40mm. mingi trafoproge andis sellisele max võimsuseks 2300+W. ilmselt siiski asi 2kW ei ületa
sellel on sekundaaris 2 mähist ja otsa neile pandud 2 suurt radikaga dioodi - täisperioodalaldi. plaanis oleks kasutada seda isendit 48V akukomplekti laadijana, aga probleemiks saab sel juhul alaldamine. 2 mähist jadas ja sinna otsa kuidagi täisperioodalaldit ei rakenda. sellest siis ka küsimus: miks kasutatakse täisperioodalaldit silla asemel? väiksem pingelang ei oma 24V juures ju erilist tähtsust. minu meelest läheb täisperioodalaldiga mõlemal mähisel ju üks poolperiood kaduma. kui mõlemad sekundaarmähised suudaksid kogu trafo võimsuse ära kasutada, siis oleks asi põhjendatud: kumbki mähis teeb pool ajast tööd ja samas teine puhkab. enamasti ei ole ju trafo aknad nii suure varuga, et topeltvõimsuse jagu mähist peale mahub.
saaks muidugi ka nii teha, et ühe poolperioodiga laeks 24V jagu ja teise poolega teist 24V osa. eeldades, et mõlemad poolperioodid on võrdsed peaks laadimistasakaal püsima. või peaks säilitama 24V süsteemi ja siis laadimise ajaks 24V komplektid paralleelima? 24V komplektid on olnud eelnevalt eraldi kasutuses, seega nad ei pruugi täiesti võrdsed olla
oleks väga tore, kui keegi seletaks natuke tagamaid. mul on ka teine samasugune plokk saadaval, aga selle dioode ei tahaks käiku lasta, sest siis pole selle väljundisse enam miskit panna.

[fik]

Vahe küsimus ?
Kust sellist programmi saada mis arvutab trafo mõõtmete järgi selle võimsuse. Äkki saad lingi anda

Aitäh

[kreeklane]

tähendab siin on pisike viga terminites.sildalaldi on ka täisperioodalaldi.
õigem oleks siis küsida vastastaktalaldi vs sildalaldi.
vastastaktalaldi plussiks on see,et dioode läheb poole vähem ja seega pingelang dioodidel poole väiksem.ja seega soovitav kasutada suuremate voolude korral.
miinuseks see et keerdude arv trafol peab olema poole suurem

[reuter]

leidsin siit foorumist otsides kalkulaatori

[reuter]

sel juhul peab olema sekundaarmähist kahe võimsuse jagu, et kogu ressurss ära kasutada
kuidas peaks siiski neid akusid laadima panema?

[KaruTEC]

Keskväljavõttega trafol on kaks korda rohkem sekundaarkeerde, kuid mähise ristlõige on selle eest 1.41 korda väiksema ristlõikega. Niisiis vase ökonoomia on kehvem. Samas hoiab kokku 2 dioodi pingelangu. Kui sul on 2kVA trafo 24V, siis sekundaarvool on u. 80A ja kahe dioodi pingelang tekitaks lisakao 80W ja rohkemgi. Seega keskvv. omal kohal.
Kui tahad kõrgemat pinget, siis pane mähised jadamisi ja kasuta täissilda. Boonus on see et sekundaaris on väike kadu, kuna mähise ristlõige on üledimensioneeritud.
Ühesõnaga 4 dioodi ja asi mutt.

Btw. keskväljavõttega alaldil teeb tõesti üks mähis poole ajast tööd, KUID seda ikkagi 100% vooluga. Ehk siis mitte I/2 vaid sqrt(Iruut/2). Seega u. 70% väljundvoolust.

[tcumen]

Originally posted by reuter@May 29 2006, 16:59
leidsin siit foorumist otsides kalkulaatori

Minu meelest see programm ei arvesta südamiku materjali parameetreid, mis aga vene trafode puhul väga oluline. Võid võimsusega mööda panna. Kindlam oleks tootja andmed välja kaevata.

[reuter]

kui ta suudab teha kuni 70% tööst, siis ma ikkagi katsetaks äkki kannatab panna kumbki poolperiood eraldi 24V komplekti laadima panna. mul pole hetkel nii suuri dioode lihtsalt sinna juurde panna. ausalt ega neid ei kipuks eriti ostma ka minema.
kui teise toite kätte saan, siis akki võtan selle küljest. võimendile neist kahest dioodist niikuinii ei piisa