Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

[andreie]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Jah ja ei... 4 aastat ülikooli ei garanteeri, et Sa saad elektroonikaprojektidega hakkamaga.

ülikool ei ole mingi imekool, kus ilmtingimata peab käima (üks mu tuttavatest läks pärast keemiateaduskonna lõpetamist bussijuhiks! ta oli lapsest saati unistanud bussijuhi ametist!). Ülikoolis käimise majanduslikku tasuvust saad arvestada kohe ja praegu - kalkulaator või excel, 5 minutit ja olemas.

KaruTEC-il on õigus selles, et matemaatika ja füüsika põhikursustesse ei tohiks lohakalt suhtuda. Kõige OLULISEM materjal. Kogu ülikoolikursusest on mul töös vaja läinud vaid 1% ja seda ka põhikursusest. Materjalid on tänastes oludes kõikidele kättesaadavad, nende omandamiseks ei pea ülikoolis käima.

[Mauro]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

tõesti puuduvad igal pool reaalsed vahendid praktikaks... nt hetkel KHK nägi mul elektroonika tund välja nii, et pool klassist ilmus kohale ja nendest kes kohal olid, paar tükki ehk midagi tegid / kuulasid... polnud ju lihtsalt midagi millega tegeleda... katkised vedelevad üksikud juhtmed kuskil pappkastides, igivanad ossid, mille korrasolekust ja kalibreerimisest/sättimisest polnud õppejõul endalgi aimu. õppejõud isiklikult on ka maha jäänud. Räägitakse ainult takistitest ja kondedest (no ehk mõnele kasulik), kuid selliste ruumide ja vahendite korral lihtsalt tuleb uni peale.

[Eggy]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Selles ongi probleem, et füüsika tunnis jääb 90% kaatsetest tegemata just seetõttu, et katseavhendeid ei ole või ei viitsita neid välja otsida. Katsevahendid on ka enamikul juhtudel paar korda vanemad kui õpilased klassis...Palja teooria peal huvi tekkimine võib kesiseks jääda. Mäleta kui oma esimese helivõimendi tööle sain. See oli siis kuskil 5. klassis...siis, kui läksin Viljandis tegutsevasse Raadioringi, kuhu tegelikult võeti alates seitsmendast klassist. Õnneks ei peljatud inimesi, kellel on tahtmist.

PS! Kui siin ka üks teema on raha teenimine oma oskuste pealt. Minul on seda raha tulnud nii elektroonika kui ka arvutite hoolduse pealt. Iseõpinud[lisaks 2-3aastat Raadioringi] on andnud piisava põhja, et tegeleda ka remondiga. Paranduses on olnud alates kellraadiost ja lõpetades autovõimendiga.

[KaruTEC]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Mina õppisin TTÜs "jõuelektroonikat". Õigeaegselt lõpetas meie kursuselt peale minu 1 inimene. Tema lõputöö oli põhjalik, korrektne aga vat teise instituudi juhendaja käe all tehtud. Kaitsmisel olid aga oma instituudi "professorid" kes teist instituuti ei sallinud. Lasti kogu töö põhja, aeti lolli juttu ja mõttetuid argumente. Kiusu pärast.
Kogu õppetöö jooksul oli meil 2 loengut elektroonikast - õppejõul oli targematki teha - ning mingi hädine loeng mikrokontratest. Eksamil sai üks klassitäis läbi ja teine ei saanud. Mina olin esimeses ja õppejõud oli "sõbralik" ehk läks klassist minema. Et siis kirjutage kõik asmi. Õpetatud polnud mitte halligi. Noh mina veidi oskasin ja panin teksti TAHVLI PEALE.
Mis point sellel ainel oli ?
Nii. Jõuelektroonikat luges Poola külalisõppejõud POOLA KEELES. Pidi olema vene keel aga noh jah.. Krt ma natuke ikka oskan vene keelt. Aga pidi nagu eestikeelne rühm olema ? Idiootsus.
Praktikat oli 0. Mingis aines pidi mingi käki kokku tinutama, keegi ei viitsinud midagi teha, mina sain tuhande krooni võrra rikkamaks.
Ei näinud kordagi türistori, mosfeti või igbt-d. Ainult loll möla sellest kui hea on sagedusmuundur. Sagedusmuunduri stende polnud veel valmis.
Lõpetajatest ei oska peale minu mitte keegi kopika eestki jõuelektroonikat. Ja ega minagi õigupoolest oska, ise üritan ennast täiendada.
Mõned on koguni nii kaugel et deklareerivad et üle 5 volti mitte üks samm Või siis ÄÄRMISEL juhul 12..

HARIDUS ? TEADUS ? Ma sellest TTÜ teadusest parem ei räägi, oksele ajab.
Iga kuradi instituut teeb mida tahab ja mis meeldib - tahan õpetan progemist ja tahan "õpetan" mehhatroonikat, mis siis et instituudi nimi ja suundumus on hoopis teised. Hea lihtne on PICe ritta laduda - siin foorumis üks liige ärgu võtku isiklikult, tema teeb oma tööd ja tema kohta pole midagi halba öelda; palju raskem oleks ju jõuelektroonikaga tegeleda. Või noh tegeleme siis. Ostame mingi kuradi kolaka ja paneme laua peale, ise särame kõrval - NÄE, teadus, tehnika vaadake kusikud.

Oi blinn.. ma ei saa aru mis toimub..

Krt ja rahast rääkides:
klassitäie tööriistu ja muud kola saaks osta mingi õppejõu kahe kuu palgakulu eest. Riiulitäie raamatuid saaks assistendi ühe kuu palgakulu eest.
Aga selle asemel ostetakse kena mööblit ja videoprojektoreid ja uusi arvuteid.

[felch]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Mnjah. Paraku on KaruTECi kirjeldused paljus tõele vastavat. Ka meil õpetati alles 4. kursal protsessoreid ja alustati kenasti sellistest, mis juba tol ajal aegunud olid. Õppejõud lubas küsimusele: "kus neid kasutatakse" järgmisel korral vastata....
Aga..pole hullu. Ajad on vahepeal edasi läinud. Osad mahajäänud õppejõud on ametnikeks hakanud (too prosede lugeja kah), osad pensi peal. Laborid ja demoseadmed on mitu astet uuemad ja vingemad. Kas ka paremad, pole just väga kindel sest vana vene elektroonika töötas tihti paremini kui moodne hiinakas...
Elektroonika instituudi õppekavadest palju ei tea, eks nad ole veebis üleval. Nii vingeid osse, nagu neil, on vist Eestis ainult mõni üksik. Ja vähemasti uurimislabori vennad on väga asjalikud.
Kuna tänapäeval on elektroonika peaagu igas kohvikannus kasutusel, tegeletakse sellega ka Tipi muudes instituutides. Mehhanikutel on popp ala- mehhatroonika kus vistiti õpetatakse veidi ka kontrollereid. Näitusel sõitsid oma kaugjuhitava ATV-ga ringi. Kaamera ninas ja puha, hiljem pidi pildi töötlus ka tulema.
Füüsika laborid on samuti muutunud, eriti elektri praks. Täitsa tasub tulla vaatama ja vahest isegi õppima. Rakendusfüssi lõpetanud on kõik erialasele tööle saanud ja kuuldavasti rahul.
Intriige ja ärapanemist on kõikjal aga minu teada ei ole Tipp veel ühtegi diplomit müünud või kohtu korras kätte andnud. Seda ei saa öelda nii mõnegi teise kooli kohta.
Seega: vaatamata kõigele arvan, et ülikooli tasub õppima tulla. Ka TTÜ-sse.

[KaruTEC]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Minu kogemused on enamasti seotud selle uue külgeehitatud kuudiga.
Mis mulle veel "meeldib".

Iga instituut üritab esimesel võimalusel osta endale kalleid vigureid - ossid, AUTOMAATFREESPINGID, 3f analüsaatorid jne mis siis seisavad kusagil kapis. Selle asemel võiks ju TTÜs olla seadmelaenutus - instituudil on vaja ossi, laenutab sealt. Maksab renti. Laenutus hoolitseb selle eest, et oleks korras ja kalibreeritud. Ja võiks olla ka eksperimentaal. Mitte nii et ostetakse miljoni eest freespink ja keegi kasutada ei oska, vaid nii et on töökoda, kuskohast vajalikud detailid tellitakse. Osad instituudid teevad nii vähe asju, et selle freespingile kulutatud raha eest saaks 1000 aastat teenust osta.
Ühes nurgas vend taob meisliga plekitükki, teises nurgas freespink kogub tolmu. Ühes otsas leotatakse varbaid raudkloriidis, teises nurgas Proto kogub tolmu. Siinkohal pean muidugi mainima et ei ole veel ülikool minult ühtegi plaati tellinud, ju siis on odavam keemiaga solkida. Mis siis et paljud plaadid tuleksid minult odavamad kui fototoorik, murdunud puurid ja solgitud kraanikausid. Ma ei mõtle hetkel enda kasumi peale, mul on suuri kliente mujaltki.
Laud on arvuti on aga jootekolbi pole. Oss on, 3f analüsaator on aga tina ja kruvisid-mutreid pole. Remonditud töökoda on aga näpitsaid pole. jne.

Mis nüüd diplomite müüki puutub, siis doktorikraadide jagamist peaks rektoraat küll põhjalikult uurima See on selline väike biznez mõnes instituudis.

[felch]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Niipalju märgiks veel, et elektroonikaga saab Tipis tegeleda peale põhikoha - elektroonika instituudi - ka nt. füüsikas. Lisaks muule saab natuke aimu sellest, mida päris mitmed robotexil esinejad vist ei arvesta - sedasama füüsikat. Et kui annad robotile käsu seisma jääda, siis tänu inertsile võib ta veel hulka maad edasi kimada jne.
Paar aastat tagasi tegi üks diplomand oma lõputööks gravimeetrilt info kogumise süsteemi, mis töötab siiamaani vahetpidamata ja tõrgeteta. Ka too kuulus maavärin Eestis, mida Delfi andmetel meil ei registreeritud (kuna kõik ametlikud jaamad olla parasjagu tuksis olnud !?), sai kenasti üles võetud. Diplomand oli muide naisterahvas!
Selle aasta lõpetaja töö oli samuti huvitav: kirikutes niiskuse kaugmõõtmise seade (mitu pisikest mõõtjat/datalogerit kes peakontrolleri käsul mõõtetulemused üle raadiolingi talle saadavad).

[digital]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Ise hetkel tipis magistris... On aineid, mis on väga harivad ja väärtuslikud... ja iga semester on paar sellist ainet, kus õppejõud kas a) ei jaga asjast mitte halligi ja kuna ta on ühe raamatu pähe õppinud sel alal, siis on ta oma arvates jõle tark ka või b) ta no kohe mitte mingit moodi ei suuda välja näidata, et ta midagi oskaks...


Näiteks... Meil oli väga põhjalik HDL kursus ja siis veel üks kursus sünteesitavast VHDL'ist... Kuigi laborites polnud just kõige uuem tarkvara, oli laboreid piisavalt, tuli üksjagu iseseisvalt lahendusi otsida, et selle tarkvara kapriisidega hakkama saada jne... Siis oli meil üks kursus, kus tuli praktilisi asju FPGA'del teha, näiteks PS2 klaviatuuriga koodlukk, kasutada ainult FPGA kiviga plaat... Ja siis tuli üks suur kursus, kus viimaseks laboriks tuli teha videomäng... kohe soft-core cpu, suuremal hulgal ise kirjutada lisaseadmete hw'd vhdl'is jne... Aga mitte kuskil ei olnud õpetatud protsessoreid, asmi oli ainult kaugelt näidatud, siinisid, adresseerimist jne jne madalal tasemel... väga tore teada, et ma pean panema ühe cpu, sellele mingi siini külge muu ise kirjutatud hw jne, kuid kui ikka pole nendest räägitud, siis vaevalt et ise seda teha osatakse... Ja siis läkski nii, et kogu kambast kahekesi tegime asja ära meie, kellel oli praktilist kogemust antud alaga, ülejäänutel jäigi tegemata.

Ehk siis... Kui õige ala valinud oled ja ise suudad kompenseerida ülikoolipoolsed puudujäägid, siis suuna saad kätte ja kindlasti motiveeritakse õppima ka. Ja need ained, mis on kõrge kvaliteediga, arendavad ikka väga hästi. Kuid keegi ei garanteeri et ülikooli lõpetamisel inimene tõesti asja oskab... ja kui ise ei oska erinevaid aineid kokku viia, siis sealt mingit haritust välja tõesti ei tule ka.

Et siis nagu peaks järgmine aasta magistri lõpetama, siiani pole lähedalt näidatud jootekolbi, assemblerit ega 8-bitist mikrokontrollerit... Jusiis pole vaja, kõrgema taseme asju osates peaks ka madalamat värki lennult jagama?

[Siiasinna15]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Asi hakkab nüüd väheke looma midagi juba
Aga selline asi, et üks kodanik väitis, et 90% vabast ajast datasheetide uurimine jms. Ma eeldan, et selline asi on ainult sellistel töötajatel, kellel mingid tõsisemad asjad käsil??Muidu nagu suht pointless, kui käid ja saad palka 8 tunni eest ja siis kodus palgata veel 4 tundi uurid ja puurid...Jah pidev õppimine juba peaaegu igal erialal, aga kas tõesti elektoronikas see arend veel sedavõrd kiirem, et peab kõvasti lisatööd tegema kodus??

[felch]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Eks õlu joomiseks peab kah aega jätma kuid vähemasti mina teen ka kodus skeeme edasi. Kuna elektroonika on hobi ka, siis ei kurda. Asja juurde kuulub datasheetide uurimine. Mitte et muudkui loed neid aga just niipalju kui parajasti vaja on. Ja kui märkad mingit huvitavat kivi, siis uurid teda puhtalt huvi pärast. Siis teinekord tead, et säärane olemas ja kas teda saaks mõnes skeemis rakendada.
Päris nii ka ei saa, et kui vile käib, kukub jootekolb käest ja paned putku. Nii võivad igat masti ametnikud teha või nt. monteerijad vooluliini ääres. Elektroonik võiks end pidevalt täiendada. Kui inimesel on huvi elektroonika vastu, ei teki sellest üldse küsimust.

Õppekavade mööda olemist ei olnud vist ainult keskkoolis, seal lihtsalt ained ei eeldanud teiste tundmist. Nõme jah, kui peab 1. kursa füssa praksis osatuletisi võtma ja hiljem 2. kursal seletatakse, mis need on ja kuidas arvutada... Huvitaval kombel said kõik hakkama!

[martinj]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Ei saa mitte vaiki olla..

HARIDUS ? TEADUS ? Ma sellest TTÜ teadusest parem ei räägi, oksele ajab.

nuujahh...

Hea lihtne on PICe ritta laduda - siin foorumis üks liige ärgu võtku isiklikult, tema teeb oma tööd ja tema kohta pole midagi halba öelda; palju raskem oleks ju jõuelektroonikaga tegeleda.

Mis siis veel. Vägev plaaditäis k155 seeria loogikakive või ?
Paraku on see juba nii, et ilma kontrolleriteta me ei pääse, olgu mis eriala tahes, kasvõi jõuelektroonika.

Või noh tegeleme siis. Ostame mingi kuradi kolaka ja paneme laua peale, ise särame kõrval - NÄE, teadus, tehnika vaadake kusikud.

Vähemalt minuteada on enamus kolakaid ikka ise väljatöötatud

Oi blinn.. ma ei saa aru mis toimub..

Krt ja rahast rääkides:
klassitäie tööriistu ja muud kola saaks osta mingi õppejõu kahe kuu palgakulu eest. Riiulitäie raamatuid saaks assistendi ühe kuu palgakulu eest.
Aga selle asemel ostetakse kena mööblit ja videoprojektoreid ja uusi arvuteid.

Tead kah, kui palju maksavad korralikud asjad ?
TTÜ Assistendi kuupalga eest riiulitäit korralike raamatuid küll ei saa.
40 km kaugusel TTÜst pangalaenuga korteri ehk saab...

[martinj]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Laud on arvuti on aga jootekolbi pole. Oss on, 3f analüsaator on aga tina ja kruvisid-mutreid pole. Remonditud töökoda on aga näpitsaid pole. jne.

Kahjuks pole enam võimalust teha oma töölauast pilti, sest see seoses kolimisega nii lagedaks läinud.Mõned siin teemas kirutajad on tunnistajateks .kusjuures nii mõnegi teise kolleegi töölaud on samasugune kui mitte jubedam

Mis nüüd diplomite müüki puutub, siis doktorikraadide jagamist peaks rektoraat küll põhjalikult uurima See on selline väike biznez mõnes instituudis.

[/quote]
Ehk loetled need instituudid kah siis ? , ostaks kohe kraadi, saaks lihtsamalt .
Vastasel korral on tegemist otsese laimuga.
Ahjaa, muide ka mind on üritatud ära osta...

Martin@andis avalduse mõni aeg tagasi doktoriõppesse.

[martinj]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Et siis nagu peaks järgmine aasta magistri lõpetama, siiani pole lähedalt näidatud jootekolbi, assemblerit ega 8-bitist mikrokontrollerit... Jusiis pole vaja, kõrgema taseme asju osates peaks ka madalamat värki lennult jagama?

Sellega on sihuke lugu..
Asi selles, et EI TOHI rahvast jootekolvi lähedale lasta. Võtavad veel valest otsast kinni ja siis juhendaja süüdi. Oleme ( mina+ veidi vingem kolleeg) seda juttu ajanud ja rääkinud ja veel seda kah, et tundengile tuleb särtsu anda . Kasvõi ühe käe sõrmede vahele. Vastasel korral ei saagi tunnetust kätte.
Euronõuded, mis teha....


Aga jah. tulge ikka tippi õppima ja õppige, mitte lootke, et asi jääb ise külge ja ehk kuidagi saab tehtud.
Ja kui te midagi ei tea, küsige julgesti ,ka teemaväliselt. Enamus õppejõude seletab suurema heameelega. Tuleb vaid küsimuses aus olla, mitte küsida stiilis "Andke valem, mille järgi see kõik käib".


Edit: kolm postitust sai ,ühe tehemine oleks liiga tülikas olnud..

[felch]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Martinj-ga täiesti nõus! Sellesama ülbiku ajast ja arust õppejõu palga eest ei saa isegi Brežnevi kogutud teoseid, rääkimata vähegi arvestatavat ossist. Minu laual on ligi 100k maksev oss, mida ma elu sees endale ei ostaks. Kasutan agarasti. Eripraksi tudengid saaavad ka pruukida kui isu on.
Seletuste ja nõuannetega on nii et ka õppejõud ei ole lollid. Tudengi lohakus hakkab kohe silma. Ette valmistamata tegelasi on küllaga, ühendavad ampermeetri juhtmed toitebloki väljundiga ja: ee....kas see number peabki kriipse näitama we? Asjalikkudele küsimustele vastatakse alati ja hea meelega. OK, mõned õppejõud ei pruugi just kõige uuemat tehnikat tunda (tudengitel on, muide, kah seadmete manuaalid laual!) aga nad tulevad siis meie juurde küsima ja alati on lahendus leitud. Selgitused samuti. Ja mõne seadme maha põletamist katsetuste käigus ei panda ka pahaks kui tõesti tegemist eksitusega. Rumalad ja loodrid ... leiavad koha mujal, nt. kinnisvaraäris
Tulge aga julgesti kõrgkooli ( ka Tippi) ! Asjalikud inimesed saavad alati edasi.

[KaruTEC]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Ma kitsendan kogu oma eelmise jutu TTÜ energeetikamajale. Sorri, martinj kui sa alusetult pihta said. Doktoriostmist ma pikemalt ei seleta, liiga terav teema. Aga kui huvi on, siis martinj sa uuri energeetikamaja doktoritööde teemasid. Siis saad ehk aru mida ma silmas pean.

Minule igaljuhul tehti selgeks - küll hoopis teistel alustel - et doktori saamiseks pean endale aineid juurde võtma ja APde eest maksma. Ja need AP d mida ma selle eest saan on RÄMPS. Poolte ainete õppejõud, mis on doktoriõppe teatmikus on TTÜst _lahkunud_. Kunagi tegin magistrit siis kah ei toimunud MITTE ÜHTEGI erialaloengut, jätsin pooleli.

Aga hindadest: ma tean täpselt kui palju miski maksab. Liigagi täpselt. Ja ma tean ka seda kui palju assistendid, teadurid ja proffessorid palka saavad. Ja kui ma ei leia TTÜ raamatukogust MITTE ÜHTEGI raamatut jõuelektroonikast ja ma ostan need endale ise - keskmiselt 1k tükk - siis ajab ikka sülitama küll. Ja kui teadurid ostavad oma raha eest juppe laboritööde tegemiseks - suurusjärk 200 krooni ning samal ajal ostetakse "presentatsioonide" tegemiseks 80k videoprojektor no siis kisub käsi kabuuri järele.

Nii.. kontrollerid.. vajalik asi aga nt. jõuelektroonikas ei saa vist ainult sellega piirduda ?

Oi blin. Oleks pidanud kohe alguses sihtmärki täpsustama, muidu siin mõned said vist alusetult pihta. Sorri.

Ei saa veel lõpetada.. kolaka jutt oli tingitud olukorrast kus nn. teadusmessil särasid energeetikud jõumuunduri kõrval, mis oli Semikroni standarttoode. Jüri Mõis võib endale kah sellise osta, on ta siis teadlane või ? Viimasel teadusmessil oli jõuelektroonikutel väljas 1 PIC baasil kontrollerplaat... Ja siis õppemakett-dioodsild. Viimane on muidugi kena aga MIKS SEE TEHTI AASTAL 2006 mitte 1990 ? Mille abil vahepeal õpetati ? Vastus: ei õpetatudki.