Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

[smartman]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Sellise punktisummaga on raske ülikoolis olla. Ma soovitaks sulle minna VÜKK arvutiteenindajaks keskkooli baasil. VÜKK www.vykk.vil.ee võttis sel aastal prioriteediks lõuna-eesti kutsekoolidest hakata eelisarendama mehhatroonikat . Olin praeguseni seal õpetaja ning sisustasin seal enamvähem rahuldava elektroonikaklassi, kus oleks sul väga hea eksperimente teha ja aega viita. Olemas on AVR jaoks STK500, oss PCS500, funktsioonigeneraator PCG10, kogu erinevaid komponente, tööriistu, söövitusvahendeid ja muid seadmeid(toiteplokid, testrid, ..).

Samas on käimas konkurss elektroonika, elektrotehnika, programmeerimise, automaatika jne ainete õpetaja kohale. Palk on üsna rahuldav, pikk suvepuhkus, õppelaenu kustutamine, ametikorteri võimalus, korralikud investeeringurahad jne. Sellele kohale on olnud huvilisi aga kui kellelegi pakub veel huvi siis kindlasti võtke ühendust kas minuga või siis otse direktori Tarmo Loodusega.

[Eggy]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Vaidleks sellele vastu. Parem minna Tartu Kutsehariduskeskusse, sest Viljandi Ühendatud kutsekooli tase on ikka...hmm...kuidas ma seda nüüd kirjeldaks? Ütleme nii, et üle poole minu tutvusringkonna lubas mind maha lüüa, kui ma sinna õppima lähen.

[Katse_klaas]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Sellise punktisummaga on raske ülikoolis olla. Ma soovitaks sulle minna VÜKK arvutiteenindajaks keskkooli baasil

Hmm... ega ma vist ei hakka jah üritama, sest kui ikka mul pea matet ei jaga (piisavalt), pole ka mõtet hakata üritama, sest kui juhuslikult mingi ime läbi ka sisse peaks saama, arvatavasti seal kaua ei püsi. vaadates kasutaja Ronaldi poolt postitatud mat. analüüsi õpikut, tõusid ihukarvad püsti . Ma kardan et sellest küll ma läbi ei näriks... Arvutiteenindajaks ka ei tahaks õppida, ma olen põhimõtteliselt It-meheks õppimise vastu . Rohkem kisub mind ikkagi Raua tase- Konded, transid, FET-id ja nende ühendamine vaskradadega . Ja ka AVR, PIC progemine, automaatika jms. jama...

[Siiasinna15]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Kurdan oma mure ka ära ja tahaks mingit tagasisidet ka võiamlusel
Samuti gümnaasium läbi ja raske valik. Arvatavasti tahan minna TTü'sse, aga raske valida õiget eriala. Samuti näiteks lugesin eelnevaid postitusi, kus elektoronik kulutab 90% vabast ajast. Ok asuna sja juurde. Eksamitest niipalju, et mate 87, füsa 95, sai käidud siis targemate inimestega rääkimas ja kõrvu jäi selline asi. Elektroonikas heale järele jõuda(ehk hakata normaalset palka teenima) olevat tunduvalt raskem kui näiteks informaatikas(täpsemalt pean silmas progemist). Näiteks todi, et progeja peale lõpetamist saab tööle, koolitatakse asutuses, aga kui elektroonik tahab tööle minna, peab ta enam-vähem 100% valdama koolis käsitletut ning palgatase on tunduvalt madalam. Siiki on võimalus ennast "üles töötada", aga see on tunduvalt raskem kui informaatikas, mehhatroonikas.
Endal on aga tõsine soov õppida elektroonikat just, aga samas peas juba mõtted, et kui ikka normaalselt ära ei suuda tulevikus elada, siis milleks.
Sooviks selle alaga tegelevate inimeste arvamusi minul räägitust.

[ronald]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Jah. Mulle paistab ka asi nii et tööturg elektroonikas on väga nigel, kui võrrelda tarkvara arendamise ja selle juurde kuuluvaga.
Enamvähem progejaks võid õppida ka kodus ja tööd päris edukalt saada juba keskkoolis käies ja aastaga jõuda päris tugevate palganumbriteni.
Kodus elektroonika vallas kompetentsi pole eriti kerge saavutada, tööle tahetakse tugevaid spetsialiste või musta töö tegijaid(monteerijaks/testijaks/midagi labast). Ehk siis kõvasti haridust ja tööd ennem kui kuskile jõuad.

Õpin sLim'ga samal kursusel elektroonikat. Elektroonikaga kogemust juba mingi 8-9 aastasest saadik ja mõneks asjaks pean ennast juba võimeliseks(analoogelektroonikast tean ühtteist, aga kogemust pole, olen teinud trikke mikrokontrolleritega ja digitaalelektroonikaga päris edukalt, PCB'd disaininud ja veel midagi). Tahtsin suveks erialast tööd saada. Esimene pakkumine oli ühte tehasesse testijaks/parandajaks, mis oli enamvähem liinitöö ja elektroonikaga polnud seal midagi pistmist. Lausa häbiväärne et selline kuulutus tipis üleval on. Paar varianti olid veel, aga need olid veidi üle mõistuse mulle. Nüüd maandusin ühe koha peal, iseenesest asjalik firma aga minu panus esialgu paistab et piirdub seal siiski ainult prototüüpide kokkujootmisega Kui keegi oleks sama noorelt progemisega alustanud, oleks ta ikka väga kõva tegija juba. Progeda oskan ka, aga tõmbab rohkem ikkagi riistvara ja selle lähedane asi.

Üks väga suur probleem on see, et meil puudub kaasaegne emakeelne elektroonikakirjandus!!! Nõuka ajal ikka tehti raamatuid, mis olid kõigile arusaadavad ja millest sai midagi kokku panna ja põhimõtteid ka õpitud. Nüüd on need raamatud aegunud ja uusi, millest noorem põlvkond oma teadmisi ammutaks, pole. Peab ära ootama kuni osatakse gümnaasiumi lõpu poole piisavalt hästi inglise keelt, et netist millestki aru saada.

[KaruTEC]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Siin on paljudel väga huvitav arusaam elust ja tööturust. Ma paneks siia paar päris kindlat väidet.

1. TTÜ lõpetamine ja head hinded ei tähenda absoluutselt seda et inimene eriala ka valdab
2. "Tean, aga kogemust pole" tähendab tegelikult "ei oska".
3. Programmeerimine eeldab väga pikka kogemust ja iseõppimist, TTÜ läbijooksmine seda ei anna. Muidugi on praegu progejatest puudus, kuid tööturg ongi ebastabiilne.
4. Töötada saab ikka ainult erialal mis meeldib. See kehtib eriti elektroonika puhul. Kui ikka oled elektroonikafänn, siis saab ka tööd.
5. Veelkord: keskmine TTÜ lõpetaja sobibki ainult liinitööliseks ja selleks ka halvasti. TTÜ on lihtsalt läbini mäda.
6. Töö on privileeg mitte inimõigus. Seega mingist "solvumisest" ja "häbiväärsetest" kuulutustest rääkimine on täielik diletantlus.
7. Emakeelset elektroonikakirjandust EI OLE ja EI TULE. Paarisaja inimese jaoks ei ole mingit mõtet tõlkeid teha. Igasugu õpikuid võib teha kuid need on päris elektrooniku jaoks paras lauajala alla panna. No näiteks üllitis trükkplaatide disainist kellegi kodanik Lehtla poolt - sorri vaan, milleks ??
Aga kes keelab lugeda ingliskeelset kirjandust ? Muidugi tuleb seda osta oma raha eest, sest TTÜ ei pea vajalikuks uuemat kirjandust (uuem kui 1990) oma raamatukokku soetada. Minu allikas - raamatukogude elektrooniline koondkataloog.
8. Veel TTÜ sõimamist: enamus erialaõppejõude on ajast maha jäänud ja rääkivad pidevalt rahapuudusest. Mis on tegelikult vabandus mittearenemiseks.
9. Ma panin siia ning CV online-i mõni aeg tagasi kuulutuse kus otsisin projektimeeskonna liikmeid üpris keerulisse arendusprojekti. Mitu inimest TTÜst näole andis ? Mitu inimest siit foorumist ?
"Ma otsisin aga ei leidnud" või "keegi ei paku" on ikka masiivne BULLSHIT. Igalpool pakutakse kompetentsele elektroonikule tööd. Ma rõhutan KOMPETENTSELE mitte diletantidele. Ja õppida tuleb ise mitte loota et tööandja koolitab. Kurat ma maksan riigile maksu ja see peab mingit TTÜd üleval aga nonäed, ise pead veel koolitama ka ....
Süsteem on mäda, juurikast ladvani. Need kes praegu TTÜs käivad, neile ainult üks soovitus: õppige baasained korralikult selgeks - füss, matt ja seda ESIMESEL ja TEISEL kursusel, mitte kusagil lõpus. Erialaaineid õppige omal käel. Aega on ju sitaks, loenguid on nii vähe, ei pea pärast ainult õlut lakkuma.

[Siiasinna15]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Nõustun KaruTEC'iga 90% ulatuses. Siis tekib tunne, et milleks elektroonikat TTÜ's õppida, kui sellest kasu pole. Lähen parem õpin logistikat või progemist ja vabal ajal tegelen elektoronikaga. Samas pole see ju õige, masendav, et ei saa normaalset kaasaegset tehnikat koolis käppida ja tundub, et isegi KAASA MÕELDES ja iseendale õppides pole suurt lootust pärast kooli kohe tööle saada omale erialale, mitte aga liinile.

[felch]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Jah, nii ta on. Kooli lõpetamine ei anna suurt midagi kui asi ennast ei huvita. Mina lõpetasin 1989.a. ja ka siis polnud olukord just palju parem. Enamus elektroonikaloengute sisust oli igav sest asi omal käel selge. Kooli lõpus oli piisavalt neid, kellel kolb käes ei püsinud.
Siis öeldi, et elektroonika lõpetanu ei peagi ilmtingimata joota oskama, tal on lihtsalt laiem silmaring jne. Koolitati tegelikult mingeid keskastme juhte või pagan teab keda. Rühmakaaslased on igatahes kõik kõrgematel kohtadel aga skeemi disainijaid peaaegu pole... Vist on praegune seis sama nadi. Põhiasjad (nagu mat. ja füss) on muutunud peaaegu jutustavateks aineteks.
- Tööstuskoolid on vaat et isegi asjalikumad. Võrumaa ühe kooli lõpetanu projekteeris lõputööna CNC-pingi. Elektroonika ja soft. Reaalne töötav makett oli ka ja töötas küll.
- Mingi iva selles silmaringi jutus ikkagi oli ja nt. analoogelektroonika loengud olid päris asjalikud.
- Emakeelset kirjandust samuti ei olnud, tuli lugeda vene keeles. Nüüd on inglise keel.
- KaruTECil on õigus ka selles mõttes et tõsiseid elektroonikuid on vähe. Töölt ja ka mujalt jääb mulje, et pigem püütakse lihtsalt läbi ajada, valmis asjad lapitakse legodena kokku uueks tooteks ja käib küll. Tulemus .. on kiiresti turul ja ega polegi mõeldud, et ta midagi uuenduslikku kujutama peaks. Nagunii ostad paari kuu pärast uue mudeli. Seesama Võru diplomand ei joonistanud iga mootori juurde Pentiumi ja soft polnud teps mitt Basicus kuigi nii oleks lihtsamini läbi saanud!
- Aga elektroonik ei teki niisama tühja koha pealt ja ainult huvist. Kusagil peab reaalselt õppida ja harjutada saama. Tööstus tahab juba valmis spetsi kuid tundub, et jääb varsti päris ilma kui ei taha venda ise aidata.
- Igasugune praktika on kasulik, ka liini ääres jootmine. Mitmed foorumi teemad on sellised: mul on mingi X-plaat, kus oleks vaja paar SMD detaili ümber joota. Kes teeks? Pisikese oskuse korral saaks ju ise hakkama. Ja alati annab leida midgi põnevamat.Kunagises Kalinini tehases (Koplis kusagil asus) praktikal olles tegelesin (salamahti) huvitava asajaga - remontisin sealset testaparatuuri. Skeemi ja muu alaseid kogemusi tuli mühinal, isegi üht arvutit sai torkida. Aruande kirjutamine läks küll üle noatera sest tegelikult pidime huvituma tsehhi juhtimisest ja pooljuhtide tootmisest...mis üldse korda ei läinud.

[Siiasinna15]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Ja räägitakse, et lõpueksamid on need rasked asjad. Ei palju raskem on see, et mida õppida.
Samas kui TTÜ's elektroonikat ei saa, kus siis veel?
Kas ei peaks see mitte olema nii, et TTÜ's õppides õpid endale ja saad nn. baasi alla, et on ülevaade komponentidest ja nende põilistest tunnustest ja peale bakat või magistrit spetsialiseerud kindlale alale ja siis tuleb ise ennast sellega kurssi viia ning alles seejärel tööle. On see reaalne?

[ronald]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Nagu siin juba mainitud. Kurssi pead ennast ise viima ja mida varem seda parem.

[Katse_klaas]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

No krt, tulebki siis välja et siis elektroonikuks polegi mõtet õppida, saad vblolla liini peale või natuke kõrgemale, eks tulebki siis progejaks hakata ning elektroonika jääks lihtsalt hobiks.


Ps. Aga üks variant oleks oma firma luua ja sinna liinile TTÜ lõpetajaid palgata / No offence!

[ronald]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Ära arva et kui progejaks õpid, tehakse siis ka sulle kõik selgeks. Enamus pead ikka ise õppima või tuleb kogemustega.

Elektroonikaalased raamatud oleksid vajalikud just järelkasvule, kes pole võõrkeeltes veel nii pädevaid, et välismaist kirjandust lugeda. Ja kui nüüd mõelda mis maksab inglise keelne kirjandus, siis see on koolijütsi(põhi- või keskkooli) jaoks päris palju.
Tarkade meeste jaoks pole tõesti mõtet spetsiifilisi asju tõlkida. Vaja on midagi noortele, et neis tekiks huvi asja vastu. Nooremal põlvkonnal pole lihtne kohe inglise keelsest ja insenerile mõeldud raamatust alustada.

Liinitööl ja liinitööl on ka vahe. Pakkumise juures, mida mina "häbiväärseks" nimetasin, ei näinud mina erilist õppimise ja arenemise võimalust. Või aega, et töö kõrvalt seda teha.
Praeguse töö juures leian et õpin siiski suht palju ja mind üritatakse igal sammul targemaks teha. Eks loodetakse tulevikus asjalikku järelkasvu saada. Kui selliseid asutusi vaid rohkem oleks.

Nagu öeldud siin juba mitu korda. Igalpool tahetakse spetsialisti, aga algajal pole kuskil spetsialistiks võimalik saada. Kodus kõike päris õppida ei saa.

[Katse_klaas]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Ära arva et kui progejaks õpid, tehakse siis ka sulle kõik selgeks. Enamus pead ikka ise õppima või tuleb kogemustega.

Ega ma ei arvagi seda, ega ma ka siiamaani vaikselt elektroonikat ikka omal käel õppinud, keegi pole seda mulle õpetanud.

[smartman]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Kutsekooli loomulikult ei saa võrrelda ülikooliga ehk tase on lihtsalt nõrgem. Siiski on VÜKK tase tehnoloogia alal üsna tugev võrreldes teiste kutsekoolidega ning seetõttu ka hakatakse siin selle baasi peal mehhatroonikat edasi eelisarendama nagu leppisid kokku Lõuna-Eesti kutsekoolide juhid. Kui juhtub, et ma siia edasi jään siis siit koolist läheb kindlasti ka võistkond robotex 2006-le. Võibolla ka ilma minuta, oleneb sellest, milline õpetaja asemele võetakse.
Katseklaasile pakkusin selle võimaluse välja kuna siin kooli on olemas VÕIMALUS ja VAHENDID, et elektroonikaga tegeleda ka iseseisvalt. Koju igaüks kõiki asju omale osta ei jõua. Kui ise mees olla siis 2 aasta jooksul võib siin saada päris palju elektroonikast teada.

[Siiasinna15]

Vs: Järelkasv on kesine! Võtame midagi ette.

Kas sisuliselt võib seda pidada siis faktiks, et 4 aastat ülikooli+omahuvi ja mõtisklus/katsetus erinevate asjade kallal ei suuda teha elektroonikuks normaalset inimest?
Tegelikult ju suht jabur, et näiteks normaalselt saad tööle ja teenid rohkem kui tavaline ehitaja alles siis, kui oled üle 30....