Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Mina kujutan võimendi sageduskarakteristikut ette niimoodi:
ühel teljel sagedus (Hz), teisel teljel võimendus (dB)
Konkreetse sageduse (antud juhul 1kHz) juures konkreetne
võimendus - 1 punkt
Mina kujutan võimendi sageduskarakteristikut ette niimoodi:
ühel teljel sagedus (Hz), teisel teljel võimendus (dB)
Konkreetse sageduse (antud juhul 1kHz) juures konkreetne
võimendus - 1 punkt
Karakteristikut ühe punktiga mõõta tõesti ei saa. Olgu , saame teada, et võimendus on 1kHz juures 20 korda (sisendiga võrreldes) . Aga kuhu me selle punkti paneme ?
Jah, me saame võtta selle näiteks 0 detsibelliks, mille suhtes me ülejäänud sagedustel ülekannet mõõdame ja siis läbi jagame.
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Karakteristikut ühe punktiga mõõta tõesti ei saa. Olgu , saame teada, et võimendus on 1kHz juures 20 korda (sisendiga võrreldes) . Aga kuhu me selle punkti paneme ?
Punkti paneme paberile ja see on osa sageduskarakteristikust (joon ju koosneb punktidest). Kui siis jumal annab meile 2kHz, saame järgmise punkti jne. jne.
Võimendus on suhteline suurus, sagedus ju seda pole.
Punkti paneme paberile ja see on osa sageduskarakteristikust (joon ju koosneb punktidest). Kui siis jumal annab meile 2kHz, saame järgmise punkti jne. jne.
Võimendus on suhteline suurus, sagedus ju seda pole.
Sellist tarbetut ja rumalat juttu võib ajada ainult selline inimene. kellel pole asjast mingit aimu ega arusaamist.Otsi mõni raamat ja enne, kui hakkad rumalusi kirja panema tee asi enesele selgeks, mis on üldse sageduskarakteristika ja selle mõõtmine võimendustraktides. Oma totaalset lollust pole mõtet siin avaldada. Jumal ei anna midagi, mees peab ikka ise asja kallal olema ja enesele selgeks tegema kuidas protsessid toimivad ja mis asi see sageduskarakteristka üldse on. 2 KHz ja eelnevad ning järgnevad sagedused võetakse helisagedus generaatorist, ´mitte aga jumala armust ja db saad voltmeetri näidust. Ära seda enam küsi kas on alalisvool või vahelduvvool.
Edu õpingutes!!!
Sõna SUHTELINE Jah, tõepoolest kuidas võtta: kolm karva peas on vähe, kolm karva supi sees on palju!
viimati muutis kasutaja humax; 15 July 2006, 15:15.
Selles on pointi küll, et ühe punkti saab. Võimendust võib ju mõõta dB-des ja andes sisendisse 0dB, saame punkti joonest, ntx 28 dB.
AGA, karakteristik kui selline peaks sisaldama joont mitte punkti.
Ja lõikaks selle lõpu uueks teemaks, topic hakkab kaduma.
Sellist tarbetut ja rumalat juttu võib ajada ainult selline inimene. kellel pole asjast mingit aimu ega arusaamist.Otsi mõni raamat ja enne, kui hakkad rumalusi kirja panema tee asi enesele selgeks, mis on üldse sageduskarakteristika ja selle mõõtmine võimendustraktides. Oma totaalset lollust pole mõtet siin avaldada. Jumal ei anna midagi, mees peab ikka ise asja kallal olema ja enesele selgeks tegema kuidas protsessid toimivad ja mis asi see sageduskarakteristka üldse on. 2 KHz ja eelnevad ning järgnevad sagedused võetakse helisagedus generaatorist, ´mitte aga jumala armust ja db saad voltmeetri näidust. Ära seda enam küsi kas on alalisvool või vahelduvvool.
Tänan põhjaliku hinnangu eest! Kui sa aru ei saanud, mida öelda tahtsin, siis on see kommunikatsioonihäire aga mitte minu totaalne lollus ja selliseid probleeme lahendatakse teisiti.
To Elukaz:Loomulikult tähendab sageduskarakteristik joont aga joon koosneb punktidest ja üks punkt on ju osa karakteristikust.
Ära ennast veel lollimaks tee. Me saame väga hästi aru mida sa öelda tahtsid ja kuna sul ei ole õigus siis korrigeerisime. Võta teadmiseks ja ela edasi.
Mitmest punktist koosneb joon ? Lõpmatusest. Mitme punktiga saab defineerida joone ? Kahega.
Üks punkt moodustab 0 osa sirgjoonest ja selle abil ei saa defineerida ÜHTEGI joont.
Elukaz: niiviisi me saame jah võimenduse aga mitte sageduskarakteristiku. Pealegi sinu näites kasutame juba kahte punkti.
Andes võimendi sisendisse mingi sagedusega pinge, saame mingi amplituudiga väljundpinge. Ka selle näidu saab panna paberile (või arvutisse). Jagades väljundpinge sisendpingega, saame võimenduse antud sagedusel. See ei ole sageduskarakteristik aga on üks punkt sellest. Sageduskarakteristikut on kombeks esitada nii, et y-teljel on detsibellid (logaritmiline skaala, suhtühikud) aga graafiku konstrueerimise aluseks on ikkagi võimendi väljundpinge migil sagedusel.
Sageduskarakteristiku määratlus: http://en.wikipedia.org/wiki/Frequency_response
- Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
- Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!
Tänan põhjaliku hinnangu eest! Kui sa aru ei saanud, mida öelda tahtsin, siis on see kommunikatsioonihäire aga mitte minu totaalne lollus ja selliseid probleeme lahendatakse teisiti.
To Elukaz:Loomulikult tähendab sageduskarakteristik joont aga joon koosneb punktidest ja üks punkt on ju osa karakteristikust.
Kindlasti ei oleks minu vastus olnud nii terav ja tõrjuv, kui Sa poleks hakanud tõestama midagi ebamäärast,mitmed inimesed püüavad selgitada kuidas asi on ,aga ei. Lihtne ja loogiline kui ei tea siis, küsi ja kindlasti saad vastuse. See pole vabandus, vaid selgitus.Sageduskarakteristika mõõtmistega ja muutmistega olen ma tegelenud väga pikka aega, nii madalsageduse kui ka kõrgsageduse valdkonnas. Mis parata, elukutse ohver. Siin foorumis on mitmeid inimesi, kes on raadiotehnikast ja elektroonikast möödakäinud ja seda jama käega katsunud väga pikka aega ja aastaid,õppimisest rääkimata, nendele on väga raske midagi ebamäärast tõestama hakata. Küsida konkreetselt ja selgelt võib alati!
viimati muutis kasutaja humax; 16 July 2006, 10:38.
See teiste lolliks tembeldamine näitab ainult ennast vastavast küljest.
Foorum on koht argumenteeritud vaidlemiseks ja loodetavasti ka tõsi selle käigus selgub, kes aru on tahtnud saada on juba saanud ja kes tahab vaielda see vaidlema jääbki.
Mu arust jassa midagi otseselt puusse ple pannud.
Comment