Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Lennuki instrumendid arvutiekraanile

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Lennuki instrumendid arvutiekraanile

    Tervist

    Järgnev tekst võib olla segane, kuid on plaan asendada hästi töötavad mehhaanilised instrumendid veelgi paremini töötavate elektroonilistega lennukis. Tegelen nimelt purilennundusega ja seal on üsna levinud sellised ise-ehitatud elektroonilised täiendused. Ma tahaks teha midagi komplektsemat ja loodan selles osas elektroonikahuviliste abile.

    Kõigepealt, kuidas mehhanilised instrumendid töötavad. Kõige lihtsam asi on altimeeter. See on sisuliselt baromeeter, mis mõõdab rõhku. Mida kõrgem, seda väiksem on õhurõhk. Tegelikult on kõik instrumendid rõhu näidikud, kuid väikeste täiendustega. Kiirust mõõdetakse lennukiga pikkisuunalises torus oleva rõhu järgi. Vastu liikuv õhk surub sinna rõhu sisse. Teine viis kiiruse mõõtmiseks põhineb Bernoulli printsiibil, misjuhul toru on risti ja mõõdetakse õhu hõrenemist selles. Kolmas ja purilennu juures kõige olulisem näit on kõrguse varieerumine. Seda instrumenti nimetatakse variomeetriks ja see näitab, kui palju lennuk tõuseb või langeb. Näit on reeglina kuni 5m/s. See toimib jällegi rõhkude abil - mõõdetakse rõhu erinevust kinnises anumas (termoses) ja väljas. Õhuvool kinnisest anumast välja on piiratud ja kui toimub järsk kõrguse muutus, siis tekib ka rõhupotensiaal, mis jääb konstantseks, kui tõusukiirus on konstantne.

    Sellised lahendused on täiesti rahuldavad tavalise lennuki puhul. Purilennuki puhul otsitakse tõusvaid õhuvoole, mis on nii paarsada meetrit laiad ja jäädakse sinna tiirutama. Väga oluline on sellises spiraalilennus tõus täpselt tsentreerida, kuna mida lähemal südamikule, seda kiirem see on. Kuna piloteerimine sellistes oludes on väga pingeline, vaja on jälgida peakohal olevat pilve, mis tekib tõusva õhuvoolu tagajärjel, hoida lennuki kiirust, jälgida ümbrust jne. siis on väga raske lennata silm variomeetri peal. Pealegi mehhaanilisel variomeetril võib olla kuni paari sekundiline viivitus.

    Esimene elektrooniline täiustus, mida tehakse on hääl-variomeeter. Seal sees on tavaliselt õhuvoolu andur, mis mõõdab õhu voolamist kinnisesse anumasse või vastupidi. Kui õhk voolab välja, siis see piiksub häirivalt, kui sisse, siis talutavalt. Selle abil võib rahulikult jälgida ümbrust ja tsentreerida tõusu piiksumiste järgi. Tegelilult on aga variomeetri ehitus pisut keerulisem, kuna seda tuleb kompenseerida kiiruse järgi. Asi selles, et oluline on teada, kus õhk tõuseb, mitte aga kus lennuk. Kui lennukil kiirust vähendada, siis selle tagajärjel tekib kah kõrguse lisandumine. Seega, sellise lihtsama piiksutaja puhul peab kiirust hoidma jube konstantsena, et selle järgi orienteeruda.

    Järgmine täiustus on GPS tracking. Ka GPS logi abil näeb väga hästi, kus lennuk tõuseb või langeb. On programme pihuarvuti jaoks, mis oskavad seda ekraanile joonistada. Lennuki liikumisest jääb värviline jutt, mida kiiremini tõuseb, seda punasemat värvi, mida kiiremini kukub, seda sinisemat tooni. Sealjuures saab vastavate kalkulatsioonidega ka kiiruse järgi kompenseerida. Probleemiks on aga väga suur viivitus, mis tuleneb GPS omapärast.

    Kõige täiuslikum oleks mõõta kõiki neid rõhu komponente ja voolukiiruseid elektrooniiste anduritega ning kombineerida seda infot GPS lugemiga. Täiesti viivitustevabaks saaks näidud, kui appi võtta kiirendusandurid, proffid lendavadki rohkem sabatunde järgi. Tulemus tuleks kuvada siis mingile miniatuursele ekraanile. Ka häälvariomeetrit on võimalik softiga imiteerida.

    Minu puhul on probleemiks see, et viimase 10a jooksul olen suht vähe jootekolbi käes hodnud ja ei orienteeru enam elektroonikas kuigi hästi. Softi oskaks kirjutada küll. Vaja oleks siis ca 8 anduri näit saada arvutisse, soovitavalt läbi USB pordi:
    1. Üldine rõhk (16bit).
    2. Kiiruse poolt tekitatud rõhk (8bit)
    3. Õhuvool ja suund anuma ja väliskeskkonna vahel (8bit).
    3.,4.,5. Kiirendusandurid (8bit)
    6.,7. Güro andurid (pööramist mõõtvad andurid) (16bit)
    8. Õhuvool ja suund küljelt-küljele libisemise mõõtmiseks. (8bit)

    Bitid on antud soovitava täpsuse järgi, andurid ise, niipalju kui ma neid kataloogidest leidnud, on analoog väljundiga. Seega on vaja ilmselt ADC kombineerida ja kuidagi USB-ga liidestada. Oskab keegi pakkuda, millised jupid ja kuidas omavahel kombineerida?
    Henry

    #2
    Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

    Ma ei oska küll sind konkreetselt aidata,aga väikse vahemärkusena ütleksin,et kogu see sinu soovitud tehniline lahendus peab tulema võimalikult töökindel.Sellest töökindlusest sõltub (vist?) otseselt sinu enda elu.
    Vana helitehnika remont Pärnus

    Comment


      #3
      Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

      Ilmselt aitab sind edasi google "DAQ" "16-bit". Võrdlemisi kallis on, aga kui seda tõesti vaja on, siis ise tehes vaevalt et odavam tuleb. National Instruments on vana tootja.

      www.Olimex.com-i pakutavate mikrokontrollerkaartide seas on mitmeid, millel vajalik kogus analoogsisendeid ühel pool ja USB teisel pool (tõenäoliselt järjestikport). Kindlasti on midagi sarnast ka, mida ise progema ei pea. (USB ADC 4-channel vms.).

      GPS ei pea ilmtingimata aeglane olema, Garmini toodangust GPS-18 annab koordinaate välja 5 korda sekundis.
      If you think education is expensive, try ignorance.

      Comment


        #4
        Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

        Iseenesest väga huvitav projekt. Ja töökindlust tuleb ilmselt esmalt maal proovida ja siis lennu ajal aga lihtsalt võrreldes "päris" instrumentide näitudega. Ja alles lõpuks võib täiendust pimesi usaldama hakata.
        Kuna müütmistega pole erilist kiiret, saaks kasutada suhteliselt aeglaseid A/D muundureid (mitmed millisekundid). TEgelikult saaks hakkama ühe muundiga, millel on sisendite kommutaator. Nagunii saad GPSist alles iga sekundi tagant lugemi ja selle ajaga jõuab päris mitu mõõtmist teha.
        Kas on mõtet vedada lennuki pardale arvutit? Seal on ju iga gramm loetud! Äkki annaks asja teha mõne mikrokontrolleriga? Neile annaks samuti suuremad ekraanid külge riputada. Mälu on, nii et saab ka lennu logi teha.
        Puuteekraan oleks samuti vahva (iseasi, kas vajalik).
        Kui suur ekraan lennukis olema peaks? Et oleks mugav lugeda ja ei peaks prille otsima hakkama? Kas ta peaks olema värviline? Ja kontrast - ilmselt on kokpitis mingi varjuline nurgake, kuhu päike ei paista?
        Kuidas on lood voolutarbega, mis pinge ja kuivõrd on vool piiratud? Ilmselt on kasutausel mingid standartsed vooluallikad.
        Kas 16 bitti pole veidi liialdatud? Selliseid on piisavalt ( http://www.chipcatalog.com/Cat/278.htm ) aga nõuavad mõnevõrra terasemat skeemi.
        Rõhu andurid on nt MPX5xxx seerias olemas ja Tevalos müügil. Sisemiselt kompenseeritud ja kena toiteni ulatuva analoogväljundiga. Pruukisin selliseid
        ühes lennundusega tegeleva asutuse jaoks minevas projektis. Tõsi, A/D oli 10 -bitine (PIC18F452 sees).
        Hääle jutt viis mõttele kasutada kõnesüntesaatori kivi (ISDxxx). Salvestad vajalikud fraasid sisse ja muudkui kasutad. Ise pruukisin seda ühes pallimängus.
        /Felch@tahaks_lennata_aga_mitte_eriti_kõrgelt
        - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
        - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

        Comment


          #5
          Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

          Töökindlusele ei pea eriti rõhku panema, kuna lennunduses on raudne reegel, et instrumendid peavad olema sertifitseeritud. Seega originaalid jäävad armatuuri niikuinii. See, mida ma ehitan, see on mugavusvahend, mis tuleb lisaks.

          Eelmisel hooajal tegelesin asjaga põhjalikumalt ja siis sai soetatud videomonitor. Sobiva kontrastsuse ja selgusega monitori leidmine polnud lihtne. Taskukohast suurema pixlitihedusega asja ikka ei leidnud. Aga see ei olegi oluline. Läpakat kasutan seetõttu, et pilt on 3D graafikas. All on aerofotodest maakaart, õhus lennuki trajektoor. See annab hea pildi kus sa oled juba olnud ja kui hea tõus seal oli. Pihuarvuti puhul näitab sama programm pilti ainult pealtvaates ja 2D-na ning ilmakaarte, mitte lennu suunas. See on hea tõusu tsentreerimiseks, kui oled selles üksi. Kui seal on aga ka teisi lennukeid, siis on silmad nende jälgimisega hõivatud. Nüüd üritaks asja täiendada nii, et seal oleks näha ka hetkeline tõus, kuna nii 100km/h tõusu põrutades on vaja kiiresti reageerida, et sellest kinni haarata. Teine asi, mida tahaks saavutada on heliga teada anda kõigist parameetritest. Täpselt veel ei kujuta ette, kuid peab ilmselt kasutama erineva tooniga piiksusid kiiruse, tõusu või libisemise iseloomustamiseks. Piiksude sagedus või intensiivsus tähendab taset.

          Mis puutub GPS-i, siis sealt võidakse lugemeid võtta mitu korda sekundis, kuid see lugem on ajalises nihkes ja näitab positsiooni, mis oli mitu sekundit tagasi. Sellest saab mööda, kui sa tead oma kiirust, liikumise suunda ja spiraali kõverust. Siis saad arvutada vana positsiooni järgi ligikaudse uue positsiooni. Üsna täpselt saad seda arvutada, kui on teada selle aja sees toimunud kiirendused, ehk tõusu- ja liikumiskiiruste muutused. Ma täitsa imestan, et GPS seadmed pole veel kiirendus- ja güroanduritega kombineeritud. Lisaks kõigele on vaja lennukis teada ka kiirust õhu suhtes, selleks need rõhuandurid.

          Muidu kommutaatoriga ADC kasutamine on hea idee. Aga ikkagi, kuidas seda USB-ga võrgutada, see on minu jaoks tume maa.
          Henry

          Comment


            #6
            Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

            GPS-iteema jätkuks.

            Garmin GPS-18 ostmisel tuleb kindlasti jälgida, et tegemist oleks "5Hz" mudeliga. Seda müüakse ainult koos järjestikliidesega, USB liidesega variandid annavad ainult 1 kord sekundis välja. Paigaldamisel võib sõltuvalt asukohast olla vajalik kasutada GPS-i all umbes CD-suurust metallketast peegelduste varjena.

            Mida paremad algandmed, seda parem tulemus. GPS-id, mis mitu sekundit ajast maas, on kiviaeg. Mul käivad süvendaja peal kaks GPS-18-t, koordinaadid jookseb läbi kahe arvuti, ühe wifi ja kolme programmi ning koguviivitus jääb toiteahela lõpus oleva kopamehe jaoks alla sekundi. Mis on muidugi sitt aeg, võiks parem olla, kuid kõiki häid asju ei saagi ühekorraga.

            P.S. tuleb ka kasutada uusimat firmware-t ja konfiguratsioonis kõik võimalused, mida parasjagu ei kasutata (diff. rezhiim jne.) maha keerata.
            viimati muutis kasutaja andreie; 01 m 2006, 17:16.
            If you think education is expensive, try ignorance.

            Comment


              #7
              Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

              GPSile USB külge keevitamiseks on vist lihtsaim lahendus kivi FT232. Maksab umbes 200 raha ja saab tellida TArtust. Ise olen seda kasutanud. Ilsmelt saab pruukida ka tavalist COM -> USB konverterit.
              ADCga on nii, et arvatavasti läheb vaja mingit mikrokontrollerit, mis kiviga suhtleb ja siis tulemuse edastab. Talle võib külge keevitada sama COM-> USB konverteri (või FT232 kivi).
              - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
              - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

              Comment


                #8
                Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

                Njah. Seni olen kasutanud Altina USB GPS moodulit. See teeb korduvtuvastuse küll iga 0,1s tagant, kuid inffi edastab iga sekundi tagant. Tegelikult see pole mingi ime. Asi selles, et asukohta tuvastatakse arva-ja-kontrolli meetodil. Niikaua, kui sa ei tee midagi ootamatut, liigud ühtlase kiirusega konkreetses suunas, siis pole raske eelmise lugemi põhjal ära arvata, kus oled. Kui aga oled suunda muutnud või kiirust vähendanud, siis peab GPS välja nuputama, mis sa tegid. Iga satt saadab välja 1ms kestvusega pakette kindla mürakoodiga. See mürakoodi pakett on igal satil unikaalne ja tehtud selline, et selle liitmisel inverteeritud paketiga on signaali energia seda nõrgem, mida täpsemalt need paketid kattuvad. Sedasi üritab siis vastuvõtja neid pakette max 1ms ajasusega edasi-tagasi nihutada, kuni asi jälle klapib. 0,1ms jooksul jõuab ta seda 100 korda teha ja kontrollida. 1s jooksul tuhat korda. Muidugi saab selliselt eksida 300km kaupa sati suunas, kuna niipalju lähemal on samal hetkel pakett sama ajastusega. Taastuvastuse puhul ei ole see probleem, nii kiiresti ei liigu niikuinii ükski objekt, kuid käivitamise teeb see aeglasemaks, kuna on vaja laadida lisainffi.

                See selleks. Eelmine suvi mõtlesin kah, et kirjutan programmi, mis GPS järgi häälvariomeetrit emuleerib. Isegi oli plaan seda teha NOKIA 5140-ga, millel GPS peal. Aga ei Altina ega NOKIA polnud vertikaalsuunas piisavalt täpsed ja kiired. Vaja oleks tuvastada tõusu, mis on pool meetrit sekundis ja seda tõesti vähemalt 5x sekundis. See tähendab, et iga lugemi järel peaks tuvastatav muutus olema 10cm. Sellist vertikaaltäpsust oleks mistahes GPS-lt raske nõuda. Samas horisontaalkiiruse täpsuseks pakutakse vabalt 0,05m/s. Mul see täpne kõrgus ei olegi niivõrd oluline, kui kõrguse muutumise kiirus. Seda ma pean ikkagi kahe lugemi järgi arvutama ja ega seda vast sisemiseltki teisiti tehta. Ja selles osas tekivad viivitused.

                Antud süsteemi täiustamiseks oleks vaja kasutusele võtta kiirendusandurid. Siis võib seda GPS luigemit saada ka kasvõi 10sek tagant. Kui kiirendust piisavalt tihedalt ja täpselt mõõta, siis tead igal ajahetkel oma kiirust ja saad positsiooni koguaeg ümber arvutada. Kui nüüd täpsemalt vaadata, siis on vaja g andurit kolmes suunas ja ka güro ehk pööranguandurit kolme telje ümer. Viimast on vaja ka selleks, et süsteem teaks, kus suunas on maa, et seda display peale kuvada. See oleks esimene ja suht lihtne samm. Ainus probleem, et need andurid on krdi kallid et neid nii pihuga osta:
                CRS03/04 - 3x4118EEK
                või
                ADXRS 150/300 3x1994EEK (ei ole aru saanud, mille poolest kehvem)
                lisaks
                ADXL 202 2x736EEK (kuna kahe teljeline, siis üks telg jääb kattuma)

                Güro puhul saab ühe telje pealt kokku hoida, kui panna kaks kiirendusandurit võimalikult kaugele. Näiteks üks ninasse, teine sabasse. Nii saab ära kasutada asjaolu, et need kiirendusandurid kaheteljelised. Ainult et täpsus peab olema vähemalt 16bit. Tiibadesse ei saa g andureid panna, kuna need painduvad liiga palju. Kokku kulub siis minimaalselt 5,5kEEK anduritele.

                Teine variant oleks mõõta asju klassikaliselt. Ainuke probleem, et ei leia piisavalt tundlikke õhuvoolu mõõtjaid. Kui keegi äkki viitsib välja arvutada, et kui palju õhku voolab nii liitrisest anumast välja, kui see tõuseb 10cm? Selleks, et seda mõõta, peaks kanal olema nii 1mm läbimõõduga ja siis liiguks õhk selles kah paar mm. Täpseim õhuvoolumõõtja, mida mina olen leidnud on 0,2l/min max. Kui seda õnnestuks 16bit täpsusega mõõta, siis ehk saaks soovitud täpsuse. Ainus probleem, et voolu suunda ei näita:
                AWM3x00 - 1700EEK.
                Kõrguse mõõtmiseks sobiliku anduri leidmisega olen kah hädas. Igal juhul on vaja AP (absolute pressure) sensorit, mis mõõdab vaakumi suhtes. Ilmselt midagi sellest seeriast:
                MPX5100AP - 692EEK
                Samast seeriast saab ka kiiruse mõõtmiseks midagi. See peab olema differential sensor, mis mõõdab rõhku kahe otsa vahel. Kabiini rõhk ei ole päris sama, mis väljas, seetõttu on kiiruse mõõtmiseks eraldi staatika toru, milles oleva rõhu järgi seda mõõdetakse. samast torust mõõdetakse ka kõrguse rõhku.
                MPX5100DP - 554EEK
                Lisaks kuulub mõõteriistade juurde ka libisemise näidik, kuid see ei ole nii oluline. Libisemine tähendab kerget külg ees lendamist ja see on ohtlik piiripealsetes oludes lendamisel. Lihtsalt kere tekitab ühe tiiva peale keeriseid ja see võib hakata varisema. Seetõttu on hea, kui miskit piiksuks. Samas pole seda eriti vaja, kui üks oma lisatud hi-tech mõõteriist on töökorras - lõngajupp kupli peal. Kui teibiga kinnitatud lõngajupp on otse, siis lendad kah otse. Selle elektrooniliseks ajamine nõuaks veel ühte diferentsiaalrõhu mõõtjat, kuna mõõdetakse rõhkude erinevust külgedel. See erinevus on väga väike, mistõttu andur peab olema väga tundlik. Põhimõtteliselt on võimalik asendada see kallis õhuvoolumõõtja tundliku rõhuanduriga. Siis peab lihtsalt anum kergelt lekkima, et rõhkude erinevus oleks ainult niikaua, kui toimub kõrguse muutus. Siis jääb ära ka nuputamine, kuidas õhuvoolu suunda määrata.

                Ühesõnaga, klassikalise lahenduse puhul on võimalik läbi ajada alla 4kEEK. Ideaalis peaks ära kasutama kõik võimalused, tuleb asi täpsem ja töökindlam, kuna mingi anduri välja langemisel veavad teised ikka süsteemi välja. Kasutada saaks ka magnetandureid, et digitaalset kompassi tekitada, kuid see on kõige väiksema prioriteediga:
                KMZ 51

                Tekkis idee siiski ära kasutada USB BORARD-i. Tollel on küll ainult 2 8bit analoog sisendit, kuid äkki annab ära kasutada 8 digi väljundit kommuteerimiseks. Kõige lihtsamal juhul piisaks ilmselt anduri väljundi dioodiga varustamisest ja boardi digi väljundit toitepingena kasutamisest. Vähemalt rõhuandurite puhul peaks see teostatav olema, kuna need reageerivad kiiresti ja on 5v toitega. Kui ma ei eksi, siis õhuvoolu anduris köetakse midagi ja see tahab püsivat toidet. Kiirendusandurite puhul on lood veelgi segasemad, sinna tuleb juba mingi lülitus vahele panna. Vaja on keskmist kiirendust alates eelmisest lugemist. Kui lugeda välja hetke kiirendus, siis vibratsiooni puhul ei pruugi kiirendust olla, kuigi andur selle välja mõõdab...

                Paha ei teeks muidugi ka kiirema GPS soetamine. Hea, kui leiaks sellise jubina, kus on juba GPS, güro- ja kiirendusandurid sees. Rõhuandur on päris paljudel käsi GPS seadmetel kõrguse täpsustamiseks. Kompass kah. Aga USB või sinihammas oleks abiks.
                Henry

                Comment


                  #9
                  Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

                  Esmalt postitatud lendurhenry poolt
                  Tekkis idee siiski ära kasutada USB BORARD-i. Tollel on küll ainult 2 8bit analoog sisendit, kuid äkki annab ära kasutada 8 digi väljundit kommuteerimiseks.
                  Oot, mille kommuteerimiseks? Sisendeid ei maksaks, parem on kasutada vastava sisendite arvuga A/D-d. Ja 16-bitilist muundit sa kah niiviisi ei saa.

                  Esmalt postitatud lendurhenry poolt
                  Kõige lihtsamal juhul piisaks ilmselt anduri väljundi dioodiga varustamisest ja boardi digi väljundit toitepingena kasutamisest.
                  Otse digiväljundiga ei sobi mõõteskeemi toita. Esiteks pole pinge piisvalat kõrge ja teiseks ei kannata lihtloogika (see seal väljundis ilmselt on) eriti koormamist. Loomulikult saab puhverastmed vahele teha aga milleks? Plaadil ja USB-s on 5V toide olemas ja ei saa aru, miks teda peaks kusagilt maha lülitama (voolu kokku hoiuks ehk?). Peale selle võtab tööreziimi minek natuke aega.
                  Esmalt postitatud lendurhenry poolt
                  Kui ma ei eksi, siis õhuvoolu anduris köetakse midagi ja see tahab püsivat toidet.
                  Neis vist mõõdetakse mingi köetud elemendi jahtumist õhuvoolu toimel. Ei tasuks tõesti sisse/välja klõpsida.
                  Esmalt postitatud lendurhenry poolt
                  Kiirendusandurite puhul on lood veelgi segasemad, sinna tuleb juba mingi lülitus vahele panna. Vaja on keskmist kiirendust alates eelmisest lugemist. Kui lugeda välja hetke kiirendus, siis vibratsiooni puhul ei pruugi kiirendust olla, kuigi andur selle välja mõõdab...
                  Üks pisike kontroller saaks hakkama Võib muidugi USBiks teisendada aga sul jääb sellise tempoga porte puudu...
                  - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                  - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                  Comment


                    #10
                    Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

                    Vaata nänni lehelt www.sparkfun.com seal gyrod suht odavad võrreldes tevalos pakutavaga.
                    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                    Comment


                      #11
                      Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

                      No kogu probleem ongi selles, kudas asi teha arvutile söödavaks. Hoopis teisejärguline probleem on sobivate andurite leidmine.

                      Vaatasin, et rõhuanduritel oli toitepinge 5V ja sisemine ehitus tundus mitte eriti koormav. Kusagil oli isegi öeldud, et sobib digitaal-lülitustega kokku. Miks muidu selline toitepinge? Samapalju annab ta ka väljundisse ja see kõik klappis boardi parameetritega. Ainult et jah, 8bit on pisut vähe. Akki annab mingi lihtsa lülitusega 2x8bit-st teha 16bit ADC? Maha lülitamise idee oligi see, et saab softiga juhtida, millist andurit parasjagu mõõdad.

                      Tean, et üks hääl-variomeeter on meil põlve otsas tehtud. Ei leia praegu skeemi ülesse, kuid seal peaks olema kaks termistori, millede vahel on kütte keha. Kumb rohkem sooja saab, sinnapoole liigub õhk. Tundub, et õhuvoolu andur ise ehitada tuleb lihtsam, kui sobivat toodet otsida.

                      Väike link ka profesionaalse tehnika peale. Sellest saate ettekujutuse, kuidas võiks tulemus välja näha. Seal on suht suur display paigutatud armatuuri keskele, originaalnäidikud on kah äärtes olemas. Kogu kupatus peaks maksma midagi 25kEEK kanti.
                      Ma kasutan pisikest 5''LCD video monitori, läpakat ja USB GPS ja see lahendus ei olegi väga palju odavam.

                      Samas, kiirendusanduritega ja elektrooniliste gürodega lennukompuutrit ei ole minuteada keegi veel teinud. Kui see idee heaks osutub, siis saaks võibolla mõelda ka tootmise peale.
                      Henry

                      Comment


                        #12
                        Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

                        Murphi, tänud vihje eest. Täpselt see, mida vaja:
                        http://www.sparkfun.com/commerce/pro...roducts_id=411
                        Töötab üle buetoothi ja puha. Ainult et hind on ikkagi suht soolane - üle 5kEEK. Siiski piisavalt soodne, et mitte hakata ise aretama.

                        Henry

                        Comment


                          #13
                          Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

                          Rõhuanduri (ja ka muude) toide tuleb filtreerida et häireid vähendada. Otse mingi loogikalülituse pealt toites võib väljundpinge toite taktis kõikuma hakata.
                          Kokkusobivus digiskeemidega tähendab seda, et väljundit kõlbab otse A/D muundile sööta.
                          2*8bit ei võrdu kuidagi 16 bitti! Peale selle on 16 bitti üsna suur täpsus ja igasugused parameetrite (toide jne) kõikumised moonutavad tulemust päris palju.
                          - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                          - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                          Comment


                            #14
                            Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

                            Natuke panin mööda. See itaalias tootetav varustus (siin olemas ka inglise keelne leht) maksab ca 60kEEK, nagu ütleb hinnakiri. 25kEEK maksab ainult see logger. Ja samas, seal ei ole midagi erilist. On küll güro andurid, kompass ja GPS ning klassikalised pneumaatilised andurid. Ma olen täiesti kindel, et eestlased suudaksid konkurentsi pakkuda küll. Leidlikud, nagu me oleme

                            Lähipäevil tellin selle güro komplekti ilmselt ära. Kui ei leiuta viisi, kuidas ise odavamalt kokku panna. Edasi oleks vaja mõelda välja midagi analoogilist ka rõhuanduritega, mis soovitavalt läbi sinihamba inffi edastab. Miks mitte buetooth kompass? Buetooth GPS seadmeid on juba hulgi saada. Siis vaja kirjutada soft pihuarvuti ja läpaka jaoks, mis seda kõike kasutada oskaks...

                            Ühesõnaga, kui on elektroonikahuvilisi, kes viiciks kaasa mõelda, siis positiivse tulemuse puhul on parimale preemialend minu poolt. 3-4 km kõrgusel pilve seest välja popsata on elu parim elamus...
                            Henry

                            Comment


                              #15
                              Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

                              Sinihamba mooduleid müüakse: http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_sto...rtnr=73-006-26
                              Selle külge peaks siis aretama midagi, mis loeb andureid ja saadab infi edasi. Näiteks mikrokontroller.
                              - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                              - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                              Comment

                              Working...
                              X