Tervist
Järgnev tekst võib olla segane, kuid on plaan asendada hästi töötavad mehhaanilised instrumendid veelgi paremini töötavate elektroonilistega lennukis. Tegelen nimelt purilennundusega ja seal on üsna levinud sellised ise-ehitatud elektroonilised täiendused. Ma tahaks teha midagi komplektsemat ja loodan selles osas elektroonikahuviliste abile.
Kõigepealt, kuidas mehhanilised instrumendid töötavad. Kõige lihtsam asi on altimeeter. See on sisuliselt baromeeter, mis mõõdab rõhku. Mida kõrgem, seda väiksem on õhurõhk. Tegelikult on kõik instrumendid rõhu näidikud, kuid väikeste täiendustega. Kiirust mõõdetakse lennukiga pikkisuunalises torus oleva rõhu järgi. Vastu liikuv õhk surub sinna rõhu sisse. Teine viis kiiruse mõõtmiseks põhineb Bernoulli printsiibil, misjuhul toru on risti ja mõõdetakse õhu hõrenemist selles. Kolmas ja purilennu juures kõige olulisem näit on kõrguse varieerumine. Seda instrumenti nimetatakse variomeetriks ja see näitab, kui palju lennuk tõuseb või langeb. Näit on reeglina kuni 5m/s. See toimib jällegi rõhkude abil - mõõdetakse rõhu erinevust kinnises anumas (termoses) ja väljas. Õhuvool kinnisest anumast välja on piiratud ja kui toimub järsk kõrguse muutus, siis tekib ka rõhupotensiaal, mis jääb konstantseks, kui tõusukiirus on konstantne.
Sellised lahendused on täiesti rahuldavad tavalise lennuki puhul. Purilennuki puhul otsitakse tõusvaid õhuvoole, mis on nii paarsada meetrit laiad ja jäädakse sinna tiirutama. Väga oluline on sellises spiraalilennus tõus täpselt tsentreerida, kuna mida lähemal südamikule, seda kiirem see on. Kuna piloteerimine sellistes oludes on väga pingeline, vaja on jälgida peakohal olevat pilve, mis tekib tõusva õhuvoolu tagajärjel, hoida lennuki kiirust, jälgida ümbrust jne. siis on väga raske lennata silm variomeetri peal. Pealegi mehhaanilisel variomeetril võib olla kuni paari sekundiline viivitus.
Esimene elektrooniline täiustus, mida tehakse on hääl-variomeeter. Seal sees on tavaliselt õhuvoolu andur, mis mõõdab õhu voolamist kinnisesse anumasse või vastupidi. Kui õhk voolab välja, siis see piiksub häirivalt, kui sisse, siis talutavalt. Selle abil võib rahulikult jälgida ümbrust ja tsentreerida tõusu piiksumiste järgi. Tegelilult on aga variomeetri ehitus pisut keerulisem, kuna seda tuleb kompenseerida kiiruse järgi. Asi selles, et oluline on teada, kus õhk tõuseb, mitte aga kus lennuk. Kui lennukil kiirust vähendada, siis selle tagajärjel tekib kah kõrguse lisandumine. Seega, sellise lihtsama piiksutaja puhul peab kiirust hoidma jube konstantsena, et selle järgi orienteeruda.
Järgmine täiustus on GPS tracking. Ka GPS logi abil näeb väga hästi, kus lennuk tõuseb või langeb. On programme pihuarvuti jaoks, mis oskavad seda ekraanile joonistada. Lennuki liikumisest jääb värviline jutt, mida kiiremini tõuseb, seda punasemat värvi, mida kiiremini kukub, seda sinisemat tooni. Sealjuures saab vastavate kalkulatsioonidega ka kiiruse järgi kompenseerida. Probleemiks on aga väga suur viivitus, mis tuleneb GPS omapärast.
Kõige täiuslikum oleks mõõta kõiki neid rõhu komponente ja voolukiiruseid elektrooniiste anduritega ning kombineerida seda infot GPS lugemiga. Täiesti viivitustevabaks saaks näidud, kui appi võtta kiirendusandurid, proffid lendavadki rohkem sabatunde järgi. Tulemus tuleks kuvada siis mingile miniatuursele ekraanile. Ka häälvariomeetrit on võimalik softiga imiteerida.
Minu puhul on probleemiks see, et viimase 10a jooksul olen suht vähe jootekolbi käes hodnud ja ei orienteeru enam elektroonikas kuigi hästi. Softi oskaks kirjutada küll. Vaja oleks siis ca 8 anduri näit saada arvutisse, soovitavalt läbi USB pordi:
1. Üldine rõhk (16bit).
2. Kiiruse poolt tekitatud rõhk (8bit)
3. Õhuvool ja suund anuma ja väliskeskkonna vahel (8bit).
3.,4.,5. Kiirendusandurid (8bit)
6.,7. Güro andurid (pööramist mõõtvad andurid) (16bit)
8. Õhuvool ja suund küljelt-küljele libisemise mõõtmiseks. (8bit)
Bitid on antud soovitava täpsuse järgi, andurid ise, niipalju kui ma neid kataloogidest leidnud, on analoog väljundiga. Seega on vaja ilmselt ADC kombineerida ja kuidagi USB-ga liidestada. Oskab keegi pakkuda, millised jupid ja kuidas omavahel kombineerida?
Henry
Järgnev tekst võib olla segane, kuid on plaan asendada hästi töötavad mehhaanilised instrumendid veelgi paremini töötavate elektroonilistega lennukis. Tegelen nimelt purilennundusega ja seal on üsna levinud sellised ise-ehitatud elektroonilised täiendused. Ma tahaks teha midagi komplektsemat ja loodan selles osas elektroonikahuviliste abile.
Kõigepealt, kuidas mehhanilised instrumendid töötavad. Kõige lihtsam asi on altimeeter. See on sisuliselt baromeeter, mis mõõdab rõhku. Mida kõrgem, seda väiksem on õhurõhk. Tegelikult on kõik instrumendid rõhu näidikud, kuid väikeste täiendustega. Kiirust mõõdetakse lennukiga pikkisuunalises torus oleva rõhu järgi. Vastu liikuv õhk surub sinna rõhu sisse. Teine viis kiiruse mõõtmiseks põhineb Bernoulli printsiibil, misjuhul toru on risti ja mõõdetakse õhu hõrenemist selles. Kolmas ja purilennu juures kõige olulisem näit on kõrguse varieerumine. Seda instrumenti nimetatakse variomeetriks ja see näitab, kui palju lennuk tõuseb või langeb. Näit on reeglina kuni 5m/s. See toimib jällegi rõhkude abil - mõõdetakse rõhu erinevust kinnises anumas (termoses) ja väljas. Õhuvool kinnisest anumast välja on piiratud ja kui toimub järsk kõrguse muutus, siis tekib ka rõhupotensiaal, mis jääb konstantseks, kui tõusukiirus on konstantne.
Sellised lahendused on täiesti rahuldavad tavalise lennuki puhul. Purilennuki puhul otsitakse tõusvaid õhuvoole, mis on nii paarsada meetrit laiad ja jäädakse sinna tiirutama. Väga oluline on sellises spiraalilennus tõus täpselt tsentreerida, kuna mida lähemal südamikule, seda kiirem see on. Kuna piloteerimine sellistes oludes on väga pingeline, vaja on jälgida peakohal olevat pilve, mis tekib tõusva õhuvoolu tagajärjel, hoida lennuki kiirust, jälgida ümbrust jne. siis on väga raske lennata silm variomeetri peal. Pealegi mehhaanilisel variomeetril võib olla kuni paari sekundiline viivitus.
Esimene elektrooniline täiustus, mida tehakse on hääl-variomeeter. Seal sees on tavaliselt õhuvoolu andur, mis mõõdab õhu voolamist kinnisesse anumasse või vastupidi. Kui õhk voolab välja, siis see piiksub häirivalt, kui sisse, siis talutavalt. Selle abil võib rahulikult jälgida ümbrust ja tsentreerida tõusu piiksumiste järgi. Tegelilult on aga variomeetri ehitus pisut keerulisem, kuna seda tuleb kompenseerida kiiruse järgi. Asi selles, et oluline on teada, kus õhk tõuseb, mitte aga kus lennuk. Kui lennukil kiirust vähendada, siis selle tagajärjel tekib kah kõrguse lisandumine. Seega, sellise lihtsama piiksutaja puhul peab kiirust hoidma jube konstantsena, et selle järgi orienteeruda.
Järgmine täiustus on GPS tracking. Ka GPS logi abil näeb väga hästi, kus lennuk tõuseb või langeb. On programme pihuarvuti jaoks, mis oskavad seda ekraanile joonistada. Lennuki liikumisest jääb värviline jutt, mida kiiremini tõuseb, seda punasemat värvi, mida kiiremini kukub, seda sinisemat tooni. Sealjuures saab vastavate kalkulatsioonidega ka kiiruse järgi kompenseerida. Probleemiks on aga väga suur viivitus, mis tuleneb GPS omapärast.
Kõige täiuslikum oleks mõõta kõiki neid rõhu komponente ja voolukiiruseid elektrooniiste anduritega ning kombineerida seda infot GPS lugemiga. Täiesti viivitustevabaks saaks näidud, kui appi võtta kiirendusandurid, proffid lendavadki rohkem sabatunde järgi. Tulemus tuleks kuvada siis mingile miniatuursele ekraanile. Ka häälvariomeetrit on võimalik softiga imiteerida.
Minu puhul on probleemiks see, et viimase 10a jooksul olen suht vähe jootekolbi käes hodnud ja ei orienteeru enam elektroonikas kuigi hästi. Softi oskaks kirjutada küll. Vaja oleks siis ca 8 anduri näit saada arvutisse, soovitavalt läbi USB pordi:
1. Üldine rõhk (16bit).
2. Kiiruse poolt tekitatud rõhk (8bit)
3. Õhuvool ja suund anuma ja väliskeskkonna vahel (8bit).
3.,4.,5. Kiirendusandurid (8bit)
6.,7. Güro andurid (pööramist mõõtvad andurid) (16bit)
8. Õhuvool ja suund küljelt-küljele libisemise mõõtmiseks. (8bit)
Bitid on antud soovitava täpsuse järgi, andurid ise, niipalju kui ma neid kataloogidest leidnud, on analoog väljundiga. Seega on vaja ilmselt ADC kombineerida ja kuidagi USB-ga liidestada. Oskab keegi pakkuda, millised jupid ja kuidas omavahel kombineerida?
Henry
Comment