Lennuki instrumendid arvutiekraanile

[andreie]

Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

Muide, kiikasin korraks www.digikey.com ja vähemalt ADXL202 on seal küll kõvasti odavam. Eestis müüb digikey-d ja RS-components'i edasi YEint.

Põmst. minu soovitus on võtta koha selline IO-kaart, millel on vajalik kogus vajaliku täpsusega analoogsisendeid pluss digital-io - võtab vähem arvuti porte ära, nagunii tahad sinna pärast veel mingit nänni külge panna. Näiteks.... esimene google "usb" "analog input" "daq" andis järgmise tulemuse: http://www.measurementcomputing.com/...413&pf_id=1572 tundub justkui rusikas silmaauku sobivat, v.a. ehk hind... nende "universal library" API tuleks muidugi enne ostmist üle vaadata, kas sobib kasutada.

Andurite andmelehtedel (datasheet) peaksid ühendamise näited olemas olema, midagi keerulist seal ei tohiks olla. Usun, et saad ka suures osas omal jõul hakkama, kui mingi konkreetne küsimus on, siis on lihtsam aidata.

Muide, progemise lihtsustamise koha pealt, ehk lihtsustab asja, kui jätta GPS-i ja kiirendusandurite lugemid ühildamata ja näidata neid lihtsalt eraldi - kõrgus(GPS) ja vertikaalkiirus(kiirendusandur) + kõrguse muut viimased 3 sekundi jooksul(kiirendusandur).

[lendurhenry]

Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

Nii. Olen nüüd vahepeal analüüsinud olukorda ja tuleb välja, et see SparkFun-i IMU ei ole just kõige parem. Seal on kasutatud 10bit D/A konverterit. Ise-enesest pole väga suur õnnetus, kuid konverter on 5V-ne, samas kui andur 3.3V. See tähendab, et DAC ulatust ei kasutata ära. Arvestades veel, et nii nurk-kiirused, kui ka kiirendused on kahe suunalised, siis jääb järgi ca 338 jaotist. Ok, isegi kui güro andur on siiski 5V peal, siis sellel 512 jaotist. Arvutasin välja, et puhtalt jämedast digitaliseerimisest tekkinud vea tõttu võib 10min jooksul eksida 180 kraadi. No ma ei saa aru, miks ei raatsitud panna 3,3V 16bit D/A muundurit?

Võtsin uuesti käsile mõtte asi ikka ise ehitada. Leidsin sellise muunduri:
ADS8344
Tekkisid mõningad küsimused:
1) Tal on serjal väljud. Kas see tähendab, et teda saab lihtsalt COM porti ühendada? Kui jah, siis kuidas ma paketi lõppu tähistan. Pärast saan COM pordist joru baite ja ei tea, milline neist millise anduri oma on.
2) Kui saab Com porti ühendada, siis saab kasutada COM to USB ühendust? Kas samalihtsalt saaks bluetooth külge pookida?
3) Kas selle diapasoon sõltub toitepingest? St. kui on 3.3V, siis sisend on kuni 3,5V (st. +0,2V) Ja kui on 5V toide, siis saab kõik bitid püsti 5,2V-ga?
4) Kui palju ma pean sinna trükiplaadil juurde leiutama. Mingi kvartsi ahel tuleb tekitada jne?
5) On see äkki millegi poolest kehv muundur?

Arutasin teemat teiste purilenduritega ja jõudsime järeldusele, et pneumaatikast ei saa üle ega ümber, kuna on vaja teada kiirust õhu suhtes. GPS annab ainult maa suhtes, kuid tuul võib sinu reaalset kiirust märkimisväärselt muuta (hea tuulega on isegi ühe koha peal õhus riputud vastu tuult). Kõik arvutused sõltuvad aga sellest. Seega tahaks kolm rõhuandurit süsteemi sisse tuua - kiirus, kõrgus ja libisemine. Lisaks siis kolm kiirendusandurit ja kolm güroskoopi ning kolm kompassi telge... ja ongi 8x multiplekser lõhki. Seega pean kahte COM porti kasutama ja kahte eraldi muundurit. Või teab keegi analoogilist 16 sisendiga A/D konverterit? Kolmandas pordis veel GPS. Kui siis arvuti peal asi toimib, siis võib mingi mikrokontrolleri peale mõelda, mis pisut arvutusi teeks ja kõik mõistlikul kujul ühte logitavasse protokolli kokku paneks.

Kui see ADC sobib siis on edasi asi suht lihtne. Vaja sobivad andurid leida ja sisendiga ühendada...
Henry

[felch]

Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

Muundil on datasheet: http://www.elfa.se/pdf/73/733/07338403.pdf
Seal öeldakse, et töötab 2,7V...5V. Sul on kindlasti vaja ka täpset 4,096V (?) tugipinge allikat.
Andmeleht määrab ka muundi mitmed täpsused. Ei ole lihtsalt 16 bitti ...
Ma teeks asja siiski mingi kontrolleriga, mis kõik andurid läbi küsitleb ja ehk isegi töötleb tulemusi. Vastuse saadab arvutile. Aga variante on muidugi mitmeid.
Serial interface ei tähenda COM-porti vaid lihtsalt järjestiksidet. Antud juhul pead muundile takti genereerima.

[lendurhenry]

Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

Ok. Lugesin ise kah seda PDF tähelepanelikumalt ja leidsin vastused enamikele küsimustele. Aga see serjal interface jäi segaseks ikka. Kas selle jaoks on olemas mingid spets kivid, mis sellega ühildub?

Mul ei ole mingeid kogemusi mikrokontrolleritega. Põhimõtteliselt tean, kuidas töötavad, kuid ise ehitanud ja programmeerinud neid ei ole. Tundub kuidagi palju vaeva ja vähe kasu nii lihtsa asja puhul, et andurite näidud arvutisse saada.
Henry

[felch]

Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

Siin lähevad arvamused lahku. Mikrokontrolleriga sab teha väga pindlikke ja(skeemiliselt) lihtsaid ning kergesti muudetavaid ja ökonoomseid seadmeid.Aga ma olen kontrolleri fänn ka, ära mu juttu puhta kullana võta...
Serial interface jaoks VIST ei ole spets kive. Igal juhul tuleb odavam ja ökonoomsem teha kontrolleriga. Anna spetsifikatsioon ja ma võin proovida. Või suvaline teine inimene siit foorumist. Nt. Digital, Andreie, Vtl, KaruTEC, Ronald jne
Sry, kui kõiki oskajaid ei taibanud mainida...

[lendurhenry]

Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

Huvitav, A/D konverteri specis mainiti, et see serial ühendus on ühilduv paljude teiste skeemidega...

Asi vist hakkab hoogu võtma. Kui juba kontrollerite fännid oma teenuseid pakuvad, siis on sõrm pihku pistetud, tuleb käes haarata. Et siis milline see tulemus välja näeb, trükiplaadil, tesboradil vms? Kui juba mikrokontrolleriga teha, siis tuleks sinna kõik vajalik koondada, et trükiplaat välja töötada. Arvutisse peaks jõudma informatsioon järgmiste näitude kohta:
1) Pneumaatiline kõrgus - mõõdetakse absoluutrõhu anduri abil (N. Motorola MPX5100AP).
2) Pneumaatiline kiirus - Mõõdetakse diferentsiaalrõhu anduri abil (N. Motorola MPX5100DP).
3) Külglibisemise kiirus - mõdetakse tundlikuma diferentsiaalrõhu anduri abil (N. Motorola MPX2010DP).
4) Suhteline õhuniiskus - näiteks pilvepiiri tuvatsamiseks (N. SMTHS 10) *
6) Vasak temperatuur - mingi kiire reaktsiooniga temperatuuriandur **
7) Parem temperatuur - mingi kiire reaktsiooniga temperatuuriandur **
8) Valgustugevus - mingi fotosensor, analüüsis kasulik, n. kas sattusid pilve varju. ***
9) Kiirendus pikkisuunas
10) kiirendus risti suunas
11) kiirendus vertiaalsuunas
12) Nurkkiirus ümber risttelje
13) Nurkkiirendus ümber pikkitejle
14) Nurkkiirnedus ümber vertikaalteje
15) Magnetväli pikkisuunas (N. KMZ 51)
16) Magnetväli risti suunas (N. KMZ 51)
17) Magnetväli vertikaalsuunas (N. KMZ 51)


* Tõusvad õhuvoolud kannavad niiskust maapinnalt ja pilve piiril see kondenseerub. Suhteline niiskus peaks üldse tõusus olema oluliselt suurem, kui väljas. Seda infot on huvitav logida ja hiljem analüüsida. Sellest saab teha mingi tajusüsteemi, mis oskab ennetavalt hoiatada näiteks järsku langevate õhuvoolude eest.
** Tõusvad õhuvoolud tekivad maapinnal ülesse soojenenud õhust, mis hakkab reeglina kusagil metsaveerel tuule abil liikuma lükatuna ülesse tõusma. See on üleval täiesti tunnetatav, kui ühe pilve alt teise alla lendad, siis hakkab vaatamata kütvale päikesele külm. Tõusus, eriti madalal hakkab palav. Kupli all kõigub temperatuur vähemalt 10 kraadi hoolimata tuulutusavade liigutamisest. Väljaspool on see veelgi trastilisem. Seega saab ka temperatuuriandureid mingi tajuvahendina kasutada. Vaja oleks kahte kiiresti reageerivat temperatuuriandurit. Otsisin parameetreid ja vähestele, millele see juurde oli märgitud, pakuti reageerimisajaks 40sek õhus. Seda on palju. Idee oleks selles, et panna temperatuuriandurid tiiva otstesse. Kui ühe tiiva otsa poolel hakkab temperatuur kiiremini tõusma, kui teisel, siis on selge, et tõusev õhuvool jääb sinnapoole. Muidu käib selle tajumine nii, et hoitakse juhist hästi õrnalt, kahe sõrmega ja tunnetatakse, kust poolt õhk elerone kangutab. See õhuvoolu erinevus on nii väike, et lennukit ta veel ei kalluta, kuid juhtpindu suudab natuke mõjutada. Tegelikult oleks parem lahendus, kui saaks tiiva otstesse eraldi akudega jullad kinnitada ja need kas IR abil või siis sinihamba abil inffi saadaksid. Tiiva seest juhtmeid vedada ei pruugi olla võimalik. Vahel pannakse ka tiiva otstesse kaameraid, mis on kabiini poole suunatud. Üsna ülbe oleks, kui saaks need seadmed kokku ehitada.
*** Tõusukompuuter saab hinnata pilve suurust ja pilvede tihedust. Samas ka muud ilmaolustikku puutuvat. Plaan on teha andmebaas, kuhu koguda lennulogisid ja analüüsida neid erinevate ilmaolustike kaupa.

Kui on vaja 16 peale mahutamiseks mingi sensor välja jätta, siis fotosensor. Kui rohkem, siis ka temperatuuriandurid. Need tuleb ilmselt niikuinii põhi D/A konverterist sõltumatult lahendada.

Muidugi GPS NIMEA logimine tuleb juurde (GPS-ET301). Kui saaks sellise logeri/lennukompuutri, siis oleks ideaalne. Puudu on ainult raadioside salvestus ja taasesitus ning kaamerad. Kui sellega saaks ühildada lennuki erinevatesse osadesse paigutatavaid kaameraid, siis oleks eriti super.

Mingi lihtsam grafiline LCD võiks olla kontrolleri poolt juhitav. Mõõteriistade näidu kuvamiseks. Näiteks selline. Hea oleks, kui selliseid saaks mitu külge ühendada ja valida, millisele ekraanile millise istrumendi näit kuvada. Siit saab ettekujutuse, milliseid variatsoone saab digidisplay peal näidata.

Sai kaalutud ka WiMax-iga arvestamist. Paari aasta pärast pidi Eesti selle leviga kaetud olema. Idee oleksi siis see, et käib piden infovahetus lennuki ja maaga, et purilendurid näeks, kus keegi asub ja kust teised tõuse on leidnud. Praegu aetakse seda rida rutiinselt raadioside abil, kuid sedasi saab ainult nii 10% vajalikust infost edasi anda.

Ühesõnaga, vaja siis kõigi näitude jaoks leida sobivad andurid, koostada mingi programmiga skeem ja trükiplaadi joonis ning protodüüp valmis teha. Loodan teie abile mikroprotsessorite osas. Hea oleks, kui see ka mõned kalkulatsoonid teeks ja iseseisvalt töötaks panna. Kogu süsteem võiks töötada bluetooth abil, et selle saaks juhtmevabalt purjekasse peita ja saaks kasutada nii läpakat, kui ka pihuarvutit (kuidas keegi).
Hendrik

[felch]

Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

Wifi kaudu ma läbi kontrolleri sidet võtta ei oska. Kõik muu on täiesti tehtav.
See A/D muundi sobib muidugi paljude skeemidega aga enamasti ei sobi kivid otse COM-porti. Tähendab, saab ka nii aga siis peab PC soft porti natuke teistmoodi juhtima, kui tavaliselt. Kasutame ära kviteerimissignaalide otsad jaTX/RX jäävad lahti. Akende all on pordi otse juhtimisega igavene jama sest on Bill ei taha seda hästi lubada. Muundi andmelehe (http://www.elfa.se/pdf/73/733/07338403.pdf) lk.10 on juhtimist natuke kirjeldatud. Näed küll, et see pole COM-side.
Mis toide purjeka pardal saada on? JA ekraanist - kas ta tiba pisike ei ole?
Kui kiire on "kiire reaktsiooniga" termoandur? DS1820 kulutab mõõtmiseks peaaegu sekundi aga termistori puhul läheb vaid muundi muundamise aeg kirja. Siis aga peab kalibreerima...

[lendurhenry]

Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

Termo andurid jätaks siis praegu esialgu mängust välja. Termistoride kohta tean niipalju, et niisketes oludes kipuvad nad tuksi minema, kuid tundub et need on ainumõeldavad oma reaktsiooniaja tõttu. Asi selles, et kui lendad kerges tõusus, siis otsus keerata ühele või teisele poole tõusu tsentrit otsima võib maksta üle 100m kõrgust. Kui vähegi kusagilt inffi tuleb, siis see otsus tuleb teha väga kiiresti. Kuigi sekund viivitust pole veel väga hull, nii 20m mööda panekut ainult.
Kuulsin teiste lendurite käest, et analoogiline temperatuurianduritega süsteem on isegi ehitatud ja tootmises olnud, kuid millegipärast toodetakse nüüd ainult lihtsustatud varianti, mis nõustab ainult GPS ja sinu eksimuste abil.

See kontroller peaks olema ehitatud nii, et tulevikus oleks võimalik kas bluetooth vms. RF side abil andureid juurde lisada. Eriline huvi oleks näiteks kaamerate vastu. Aga sellest hiljem.

Muidu siia juurde selline huvitav fakt, et kaal ei ole purilennuki juures probleem, nagu ekslikult arvatakse. Osadel võistluspurjekatel on isegi ballast-paagid tiibades. Raskem purilennuk muutub kiiremaks. St. mida kergem lennuk, seda aeglasemalt ta suudab lennata, kuid tema lennuomadused halvenevad kiiruse tõustes. Kiirust on aga vaja selleks, et langevates õhuvooludes võimalikult vähe aega veeta ja võimalikult vähe kõrgust kaotada.

Küll on aga probleem mahutamisega. Õppelennukile saab suurema voolutarbe puhul ka suuremad akud peale panna ning pisut lisa-aparatuuri mahutada. Toitepinge sõltub suuresti raadiosaatjast. Reeglina 12V, kuid üksikutel ka 24V. Lend võib kesta meie oludes kuni 12h, akud võib selle ajaga tihedamal rääkimisel kuivale tõmmata kah. Seega voolutarbega eriti priisata ei ole, võimalusel tuleks igale seadmele oma aku paigaldada. Läänes on isegi üsna populaarseks kujunenud päikesepatareid, mida kasutatakse instrumentide toitmiseks.

Mahutamise probleemid tingivad ka väiksesemõõtmelised LCD-d. Pihuarvuti suurune on optimaalne. Värvide rohkus pole primaarne, oluline on näha kujutist kõigis valgustingimustes. Tavalist LCD-d, tihti ka pihuarvutit, ei näe, kui päike peale paistab. Kui aus olla, siis armatuuris pole eriti ruumi isegi selle pisikese LCD paigaldamiseks. Neid armatuure on isegi klaasplastist uusi tehtud, et instrumente ümber paigutada. Ilmselt seda teed tuleb ka antud kontrolleri puhul minna. Tahaks saavutada seda, et süsteem oleks statsionaarne ja isesesivalt toimiv, logiks lendu, näitaks olulist infot, kuid lisaks on võimalik kaasa võtta siis kas pihuarvuti või läpakas eraldi videomonitoriga.

Hakkasin ise kah kontrollereid uurima ja esimeseks avastuseks oli selline asi:
http://www.jennic.com/products/produ...tID=0000000013
http://www.sparkfun.com/datasheets/W...v-Brochure.pdf

See on aga hinnalt üüratult kallis ja sisaldas ainult 2 A/D muundurit per saatja.
Samas, sellised jubinad on palju taskukohasemad:
http://www.sparkfun.com/commerce/pro...roducts_id=715
http://www.sparkfun.com/commerce/pro...roducts_id=691
Sellel on saatja nodel mingi digi sisend, kas see äkki ühildub selle A/D muunduriga?

Soovitage mingeid häid linke mikrokontrollerite kohta. Mida eelistada? Hea oleks, kui oleks mingi kit, millel oleks display, flash mälu, eraldi SD kaarti liides, bluetooth ühenduse loomise võimalus ja hulgim analoog sisendeid. Või mida selle kokkupanekuks vaja läheb.
Henry

[lendurhenry]

Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

Aaa, veel. Kaameratest pisut. Kõik vist on näinud ilusaid pilte spiraalis lendavast purilennukist maa taustal, mis on võetud tiiva pealt. Näiteks see. Et siis oleks kasulik ehitada sellise voolundajaga julla (winglet) tiiva otsa, millel on klaasist aken kabiini poole. Samas on välja pakutud ka ideed, et vaja oleks stereoskoopilist pilti kaugemal asuvast pilvest, et selle arengut ja kaugust paremini hinnata. Selleks oleks vaja tiiva otstesse panna kaks ette vaatavat kaamerat. Huvitava pildi saab ka sabast etepoole võttes. Kabiinist lainurgaga piloodi lõust on kah üks levinud vaatenurk. Kokku on võimalik üks 8 kaamerat ära paigutada ja ükski ei tundu ülearune

Tegelikult sellest fantaasia valda kippuvast mõttekäigust koorub välja kaks põhi-ideed:
1. Video CCD-d ei ole piisavad, vaja oleks digikaamera laadseid fikseeritud fookusega asju, mis üle RF (n. bluetooth või wifi) pilte arvutisse saadaksid. Selline tehnoloogia on aga täiesti puudu. Minuarust oleks see näiteks turvamisel ülioluline talletada kõrgresulutsiooniga pilte, kui kaadris miskit liigub. Aga pakutakse ainult vieo-lahendusi.
2. Käsitletava süsteemiga komplektis võiks olla statsionaarne kaamera, mis on suunatud maa poole. Aerofotode tegemiseks. Kuna pardal on GPS, kiirendus ja güroandurid, siis peaks igal hetkel võetud pildi puhul selle tegemise suund olema määratav. Tarkvara-analüüsiga saab isegi 3D reljeefi määrata, kui samast objektist on pildid mitmes suunas. Nii päevast-päeva purilennutsooni kammides moodustub üsnagi arvestatav ja aktuaalne aerofoto pinnalaotus. Seda saab kasutada nii navigeerimisel, kui hilisemal lennu simuleerimisel arvutiekraanil. Praegu kasutame selleks üle 10a vanu aerofotosid.

Näiteid võib leida SeeYou lehelt.
Henry

[murphy]

Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

niisiis, Serial muundureid ei saa kindlalt com porti yhendada, puudub start ja stop bitt. Võin loovutada mõned kivid sulle selleks otstarbeks- AD9814 (SMD), AD7578 (DIP), ADC10664 (SMD), AD28MSP02 (SMD) .Viimaseid ainult 2 , teisi ikka 4-5tk, sulgudes taga siis korpuse tüüp. Softi osa pole ka keeruline võin selles abistada kui asi on pascali keeles. Töötan nimelt selle keelega pea iga päev.
Kaamera osas siis niipalju et olen katsetanud digika kaamera kiviga OV2610 ja yhe 12" LCD-ga ja asi töötas paralel yhenduses. Video kyll aeglane a pildi tegemiseks kõlbab.
Vaata seal sparkfun lehel on 1Mb/s RF transiver mooduleid kh, kui see display data nyyd 74HC164, 74HC165 kividega sealt läbi lasta siis peax teorias asi töötama.

[lendurhenry]

Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

Murphy, need pakutavad kivid on arvuti COM portiga ühilduvad A/D konverterid? Kui ma ei eksi, siis nende seas pole ühtegi 16x16bit muundurit? Põhimõtteliselt mul on vaja kuni 16 andurit arvutile või programmeeritavale kontrollerile loetavaks teha, osad neist eeldavad suurt täpsust.

Kuidas aga suhtuda sellisesse boardi:
http://www.sparkfun.com/commerce/pro...roducts_id=711
Skeemi järgi tundub seal olevat 16 D/A konverterit protsessoris. Osade peal küll mingil põhjusel termistor ja potekas, kuid need saab lahti ühendada. Saaks kõik andurid sama plaadi peale joota. Ja olekski nagu kogu moos?

Veel huvitavaid USB Development Boarde:
http://www.sparkfun.com/commerce/pro...roducts_id=470
http://www.sparkfun.com/commerce/pro...roducts_id=774
http://www.sparkfun.com/commerce/pro...roducts_id=666
http://www.sparkfun.com/commerce/pro...roducts_id=476
http://www.sparkfun.com/commerce/pro...roducts_id=546
http://www.sparkfun.com/commerce/pro...roducts_id=744
Neil pole aga piisavalt konvertereid, kui üldse.

Muidu, kui keegi teab paremaid prototüüpimise plaate või oskab ADS8344 mingi kontrolleriga ühendada, siis oleks tänulik.
Henry

[murphy]

Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

Need pole yhilduvad, kas saaksid oma messengeri saata privas kui see eksisteerib. ja on olemas muxsid vist oli 4051 kõige lihtsam- sellega saad niipalju kanaleid kui vaja on sest kui sul 16 kanalit siis ega 16x 16 A/D ei mõõda sul neid korraga, vaid järjest, ja viimane oli 16 bitti delta-sigma muundur, ok ok samas korpuses oli ka vastupidist tegev asi aga seda ei pea kasutama. Ja miks mitte 14bitti. Seal mõni oli väga kiire, video muundur, alldatasheet.com -is on kõik datasheedid ka olemas.Ja see et com pordiga ei sobi on kõige väiksem kyssa, selle lahendaks ma PIC16F628-ga umbes tunniga koos testimisega.

[murphy]

Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

PS. sul vaja ainult yhte controllerit. See käib kõik andurid läbi ja saadab tulemuse arvutisse.

[murphy]

Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

imu on siis gyro+kiirenduse andur vist. kyrol pole ju bittide arv tähtis ja kiirenduse mõõtjal ongi selleks PWM väljund, millest annab lihtsalt niipalju bitte kätte saada kui tahad, loenduri ja vähese loogikaga, v siis otsi controlleri muunduri loendurisse.

[lendurhenry]

Vs: Lennuki instrumendid arvutiekraanile

14bitti on täiesti piisav, kuid 10bitine jääb kitsaks. Pöörde, ehk güro anduri puhul on täpsus just ülioluline. Seal läheb üks bitt juba suuna peale kaduma. 10bitiga sai arvutatud, et sammu suurusest tuleneva vea tõttu võib eksida kuni 180 kraadi 10min jooksul. Ise-enesest see ei ole suur probleem, kui saaks asendit pidevalt kalibreerida kompassi abil või muul viisil. Parim variant, kui güro andurid suudaksid hoida nii pool tundi suunda mõne kraadise eksimusega. Ilmselt selle 10min viga ei tule kah nii suur, see on halvim variant, mille tõenäosus on nulli lähedane. Aga kraad minutis eksida on suht reaalne. 14bit puhul oleks eksimus 16x väiksem.

Eesti oludes muul viisil üle 3km tõusta ei ole võimalik, kui pilve sees lennates. Reeglina on pilve piir üldse nii 2km kõrgusel. Ilma kunstliku horisondita ei ole võimalik lennuki üle kontrolli säilitada. Taju on nii sassis, et kui pilvest välja põrutad, siis esmapilgul tundub, et maakera on vahepeal viltu vajunud. Sellist pingelist lendu võib ette tulla kuni 20min ja tõusta saab kuni 4-5km kõrgusele. Edasi läheb hapniku varustust tarvis. See on nüüd asja tehniline pool, tegevuse lubatavus on hoopis omaette teema.
Tegelikult seda oriendatsiooni IMU pole mul vaja pilves lennuks, vaid rohkem selleks, et oleks võimalik määratleda vertikaalsuunalist kiirendust. See on võimalik ainult siis, kui süsteem teab, milline suund on maa suhtes vertikaalne.

Kui asi teha kontrolleriga, siis ideaaljuhul peaks sinna söötma programmi, mis oskab kalkuleerida hetke asukoha, liikumiskiiruse, suuna ja kiirenduse. Peab arvestama sellega, et liikumine võib kulgeda ka mööda ringjoont st. suuna info juurde käib kõveruse raadius ja tsentri suund. Lisaks peab teadma tuule kiirust ja suunda antud punktis. Sellist infot peaks olema võimeline logima SD kaartile ja/või saatma läbi bluetoothi läpakasse või pihuarvutisse. Selleks on vaja töödelda GPS-st tulevat NIMEA infot ja kõigist anduritest tulevat inffi, sh. pneumaatiline kiirus, ehk kiirus õhu suhtes. Kui kontroller on ühendatud veel fotokaga, siis peaks ta ise oskama otsuseid teha, millal on vaja pilti teha st. ta teab, et kaamera on hetkel suunatud ala peale, mis pole pinnalaotuses aerofotodega kaetud. Sellisel juhul salvestatakse pilt SD kaardile ja pannakse selle faili nimi logisse antud kordinaatide ja asendi juurde.
Lihtsamal juhul tegeleb kontroller ainult sellega, et andurite näite edastada ja ülejäänud kalkulatsioonid teeb siis pihuarvuti või läpakas.

Pole kunagi mikrokontrollereid progenud, ei ole üldse kindel, et see sellise asjaga hakkama saab. Pisut suurema arvuti jaoks oskan sellist koodi kirjutada küll (sh. pihuarvutid). Kui kontrollerit on võimalik pascalis progeda, siis see ei oleks kah probleem.
Henry