vaja oleks mingit abivahendit või ideed, et kuidas leida trükiraja teine ots paljukihilises trükiplaadis. trükiplaat läbi ei paista kuna sisaldab 1 või enam lauskihti, toide, maa jne. konkreedselt tegemist laptopi emaplaadiga.
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
-
-
Vs: radade otsimine paljukihilises trükiplaadis
kas testriga on väga hull mingit liini ajada ?
-
Vs: radade otsimine paljukihilises trükiplaadis
testriga suht lootusetu, kuna detailid kahel pool plaati ja läbiviik avaused mida on plaadil sadu on üle lakitud
enda mõttes käis läbi midagi sellist, et kui saaks teadaolevast raja otsast mingi testsignaali sisse ajada ja mingi detektori või sondiga otsiks mööda plaati et kus kandis on kuulda-näha .... aga kuidas seda teostada?!Comment
-
Vs: radade otsimine paljukihilises trükiplaadis
Millegipärast ei usu sellistesse lahendustesse. Suvalist testsignaali mina suvalises kohas plaati sisse küll ei laseks.Comment
-
Vs: radade otsimine paljukihilises trükiplaadis
seda minagi, et suvalist signaali ei laseks. aga ehk on mingine tööstuslik tester-lokaator välja mõeldud?! kuigi, kui ilma toiteta plaadile lasta ainult ühest punktist mingi ülimadala nivooga test-kontroll signaal sisse, mis ainult detektorile-sondile tuntav on, siis see ei tohiks ju plaadil olevaid komponente rikkuda ...Comment
-
Vs: radade otsimine paljukihilises trükiplaadis
X-ray või ultrahelimasin tuttavas elektroonikatehases
(mul veel kahjuks pole)Comment
-
Vs: radade otsimine paljukihilises trükiplaadis
x-kiired e röntgen võib kasulik olla, kuigi iseasi mis haiglad arvavad kui noored elektroonikud haiglates järjekorras on, plaadid näpus
Comment
-
Vs: radade otsimine paljukihilises trükiplaadis
BGA korpused ja mitmekihilised trükkplaadid on röntgendiagnostika ammu elektroonikasse toonud, seega haiglasse järjekorda pole mõtet minna.
Iseasi, kas vaev seda väärt on?
Kui on teada, mis rajaga tegu (mõni mälusiini rada või mingi juhtsignaal, JTAG, toiterajad vms.), siis teist otsa võib püüda leida ka intuitiivselt, s.t. teades kuhu see signaal peab minema. Nii vähendad uuritavate läbiviikude arvu. Jootemaski võib läbiviikudelt ettevaatlikult maha kraapida.
Halvem on lugu siis, kui kasutusel on keerulisemad läbiviigutehnoloogiad, mille puhul läbiviik ei läbi tingimata tervet plaati, vaid asub parajasti vajalike kihtide vahel (buried vias, blind vias).viimati muutis kasutaja jan; 11 m 2006, 00:55.Comment
-
Vs: radade otsimine paljukihilises trükiplaadis
võid seadme ehitada, kasutada 200Kz sagedust ja dedektorit, pinge on madal, nii testitakse tööstuses et jalad pole jootmata, pole vajagi puutuda seda pinni see kiirgab.Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.Comment
-
Vs: radade otsimine paljukihilises trükiplaadis
midagi sarnast mul endal ka mõttes mõlkus ... kas on kellelgi skeemi või kirjeldust kudas realiseerida?Esmalt postitatud murphy poolt
kui nüüd konkreedsest plaadist, siis tegemist on laptopiga, mis ei taha alati pilti näidata. kui klõbistada LCD nuppu, mis toimib kaane kinnipanekule, siis mingil hetkel võtab pildi ette. teadaolev trükiraja ots on üks kolmest mis lähevad LCD paneeli pistikusse ja reguleerivad ekraani heledust. kui pilt ees, siis on kontaktil ca 40kHz ristülik impulsid. pildi puudumisel on impulsid 3x väiksema nivooga ja ristkülik moonutatud. kui vajutada LCD lüliti nupule, siis kaovad impulsid sootuks. nüüd olekski vaja teada kuskohast need impulsid alguse saavad ja kuskaugelt moonutus sisse tuleb ... laptop Toshiba 520CDT/2.1Comment
-
Vs: radade otsimine paljukihilises trükiplaadis
On mitmesuguseid piuksuvaid testreid, aga neid on kehv kasutada trükkplaadil ühenduste otsimiseks!
Otste vahele jääv pinge on liialt kõrge (tavaliselt 1V ringis) aga transistori või
mikroskeemi sisendi/väljundi üleminek hakkab juba 0,7V juures toimima – tester piuksuma.
Võib muidugi oome tabloolt jälgida mis on aga väga tülikas ja väsitav.
Testri otsi saab ka omavahel vahetada ja niimoodi teise polaarsusega nende
aktiivelementide sisendeid väljundeid torkida, aga piuksub ikkagi ebatõenäoliselt valesti.
Ühenduste otsimiseks sai kunagist spetsiaalne abivahend tehtud, skeem kusagilt vene Radio ajakirjast vist.
Ehk teab keegi algallika(id)t?
http://www.hot.ee/abmen/rajapiuks10.jpg (pilt tehtud skanneriga)
10-oomisel takistusel on ainult mõned kümned millivoldid, nii väikese pinge juures ei reageeri enam
ükski aktiivelement. Ühe otsa ühendad mingi kivi jala külge ja teise otsa küljes oleva “harjaga” hakkadki
trükkplaati harjama kuin piuks(ud) käes!
Ütleks, et kõige mugavam ja kiirem ühenduste leidmise tehnoloogia!
Harja teed mingist kiudtraadist, mõnedes on traadikesed küllaltki vetruvad ja vastupidavad.
Neid kaanel olevaid takisteid olen kasutanud etalonidena piuksu läve paikakeeramisel.
Saab edukalt isegi mingi raja/ühenduse takistuse kindlaksmääramiseks kasutada.
Näiteks trükkplaati tinutatud trafo mähiste kindlakstegemiseks väga vajalik abivahend.
Oma kogemustest võin öelda, et pindmontaaziga mitmekihiliste trükkplaatide parandamisega
ei ole mõtet jännata kui skeemi ega paigutust pole!Comment
-
Vs: radade otsimine paljukihilises trükiplaadis
metall "harjastega" pintsel ja piiksutaja on hea mõte .... tänud
testri piiksu tundlikuse või pinge nivoo saab paika "reguleerida" testrijuhtmetega järjestiku ühendatud pooljuht siiretega.viimati muutis kasutaja ancpoiss; 17 m 2006, 16:22.Comment
Comment