Mis detail see olla võiks?

[daddo]

... pannakse hõõglambi ette, et selle eluiga pikem oleks. Lapsepõlvest on meeles, et isa lisas midagi koridori valgustile selle vahele, sest seal kippusid need pirnid eriti ruttu läbi põlema. Näiliselt oleks see nagu sagedust muutnud, sest pirn siis kuidagi sädeles... Ja kui nüüd valesti ei mäleta, siis ehk ka undas.
Välimuselt oli see nõukogude aegne detail minumeelest selline alumiiniumist / roostevabast ning üks ots joodetav ja teine oli mutriga... või sama kujuga ja mõlemad otsad joodetavad... ei mäleta täpsemalt enam...

Oskate öelda detaili nimetuse ja viidata ehk sobivale, mis täidaks täpselt sama ülesannet, mida eelpool kirjeldatud?

Isalt kahjuks pole enam võimalust küsida.

[vaiko]

Vs: Mis detail see olla võiks?

Tegemist tavalise alaldusdioodiga, mis talub võrgupinget ja lambi voolu, näit. 1N4007 või vene D226B. Laseb lampi ainult ühe poolperioodi - siit ka heleduse ja "sageduse" muutumine. Olen isegi kasutanud, aga valguse värelemine ärritab. Trepikotta ehk sobob.

[otsija]

Vs: Mis detail see olla võiks?

Tegemist tavalise alaldusdioodiga, mis talub võrgupinget ja lambi voolu, näit. 1N4007 või vene D226B. Laseb lampi ainult ühe poolperioodi - siit ka heleduse ja "sageduse" muutumine. Olen isegi kasutanud, aga valguse värelemine ärritab. Trepikotta ehk sobob.

Hmm mul tekkis kord üks saatanlik mõte kas voolumõõtla(elektriarvesti) siis ka ringi ketrama hakkab,kui ainult üht poolperioodi kasutada Et kui kõik ülejäänud lisaseadmed tagant ühendada ja ntx veekeetja läbi dioodi järele panna ja siis äkki ei mõõdaks ...Vähemalt veneaegsed.Ega vahelduvvoolu mootor küll aint yhe poolperioodiga tööta.Ei tea elektriarvesti ehitust,aga kahtlen selles tegelikult(vaevalt seal midagi vahelduvvoolumootori laadset).A juhul,kui siiski imekombel(veneaegne kettaga)toimib,siis keegi võiks mulle vaikselt sosistada

[urmo]

Vs: Mis detail see olla võiks?

Küll voolumõõtja juba kõik kokku loeb, olge rahulikud
Ei ole see lollitamine nii lihtne midagi.

Aga teemasse: kui mahub, võib proovida 2 pirni järjest ühendada, või siis 2 paralleeli, aga kumbki läbi oma dioodi (teine teises suunas) et ei väreleks.

[Padasonic]

Vs: Mis detail see olla võiks?

Oli minulgi selline asi kunagi seina peal. Kahe klahviga lüliti. Kummalgi paralleelis Д229Е. Ühe lüliti klõpsamisel põles poole heledusega, kaks korraga - täistuled. 100W pirniga enam eriti ei värisenud.
Aga enam ma sellist asja ei kasuta, sest ühel ilusal suvisel päeval hiilis äikesepilv märkamatult pea kohale ja kohe lajatas - sadakond meetrit eemale posti. Naabrimehe kilbi korpus oli peale seda veel küllaltki pruugitav. Sisu läks peale väljaraiumist vahetusse. Minul läks laes tuli põlema ja enam ära ei kustunud - lüliti muutis ainult heledust. Kuna olin hõivatud sabade seinast väljatirimisega - äkki paneb järgmise paugu otse kümnesse, siis ei pööranud lülitile rohkem tähelepanu. Mõne aja pärast hakkas kusagilt kärsahaisu tulema. Nuuskides jõudsin sellesama lülitini, millesse oli ilus auguke sulanud. Sealt paistis siniseks tõmbunud diood. Hiljem testriga mõõtes oli dioodi takistuseks mõlemat pidi paarsada oomi. Poleks ma juhtunud kogemata kodus olema, oleks ehk isegi maja lüliti ümbert ära põlenud.
Vat siuke lugu juhtus ühe dioodidega lülitiga.

[daddo]

Vs: Mis detail see olla võiks?

Tegemist tavalise alaldusdioodiga, mis talub võrgupinget ja lambi voolu, näit. 1N4007 või vene D226B. Laseb lampi ainult ühe poolperioodi - siit ka heleduse ja "sageduse" muutumine. Olen isegi kasutanud, aga valguse värelemine ärritab. Trepikotta ehk sobob.

Aga kui nüüd kaks dioodi paralleelselt teinetesisest vastupidise suunaga 1 lambi ette panna... Loogiliselt peaks siis üks üht, teine teist poolperioodi läbi laskma ja värelemist mitte esinema?

[bloody-orc]

Vs: Mis detail see olla võiks?

minu teadmiste põhjal tekkib siis lihtsalt lühis ja maja põleb maha...

[fre]

Vs: Mis detail see olla võiks?

Aga kui nüüd kaks dioodi paralleelselt teinetesisest vastupidise suunaga 1 lambi ette panna... Loogiliselt peaks siis üks üht, teine teist poolperioodi läbi laskma ja värelemist mitte esinema?

Siis kaotab asi mõtte...
Lamp hakkab põlema siis täisheledusega, alla 1V ainult jääb siis dioodidele pingelangu.

[daddo]

Vs: Mis detail see olla võiks?

Aga mis valemi järgi leida, milliste andmetega diood on kõige sobilikum?

Nagu aru saan, on dioodide juures kirjas pinge ja voolutugevus. Kas nendega on nii, et "peab nende piiridesse jääma" või on asi natuke keerulisem?

Ehk siis, näiteks: 100W-ne pirn 220V. Kuidas leida sobivaima dioodi andmed?

Tänud ette!

[Werewolf]

Vs: Mis detail see olla võiks?

Kaks parameetrit sinna dioodi valimisel: vastupinge ja pärivool.

[daddo]

Vs: Mis detail see olla võiks?

Kaks parameetrit sinna dioodi valimisel: vastupinge ja pärivool.

Ja need on oma olemuselt mis?
Ehk kuidas ma praktikas need arvutada saan? Korrektsest nimetusest iseenesest jääb mul antudhetkel väheks... kahjuks.

[felch]

Vs: Mis detail see olla võiks?

Neid ei arvutata, need on vastavate komponentide (dioodid?) omadused. Vastavalt sinu skeemile valid siis dioodid. 220V ahelas võiksid dioodid kannatada vähemalt pinge tippväärtuse (220* juurikas 2-st)+ pisike varu. 400V on mõistlik väärtus. See ongi max. vastupinge.
Max. pärivool on see, mis läbib koormust tööpingel. Sa tead koormuse võimsust (nt. 100W). On selline valem: P=U*I. Siit saabki voolu. On kasulik valida komponent, mille max. vool on tiba suurem arvutatust. Vene jubinatel oli sisemine varu priske aga moodsatel hoitakse igal sammul kokku ja seepärast peadki ise veidi liiaga projekteerima.

[abman]

Vs: Mis detail see olla võiks?

Selline detail;

http://kazus.ru/shemes/showpage/0/242/1.html

[KaruTEC]

Vs: Mis detail see olla võiks?

Et täpsem olla: Vene juppidel oli varu priske, kuna tootmisel oli parameetrite hajuvus jube suur ja teivas tuli kuhugi keskele torgata. Noh et beeta on miski 20 või 200 ja takistus on 1kilo +- 40%

[abman]

Vs: Mis detail see olla võiks?

Selline detail;
http://kazus.ru/shemes/showpage/0/242/1.html

Automaatne lahendus:

http://kazus.ru/shemes/showpage/0/243/1.html