Mul on vaja teha koolis üürimustöö, teemaks valisin "Erinevate tootjate AA-tüüpi patareide voolumahutavused" Mõtlesin, et mõõdaks kõigepealt ära uue, kasutamata patarei pinge, siis ühendan sellele mingiks kindlaks ajavahemikuks näiteks takisti 10R ja pärast mõõdaks pinget uuesti. Millisel lõpuks kõige suurem pinge jääb peaks olema siis kõige parem. Mingi tulemuse see ju annaks, aga kuidas ja mis ühikutes seda tegelikult mõõdetakse, ei tea veel. Palun abi.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
patareide mahutavus?
Collapse
X
-
Vs: patareide mahutavus?
Nu pigem mõõdad mahtuvust selles mõttes, et kaua ta suudab mingit seaded toita. Müüdipurustajates testiti seda asja pmselt kahe mootoriga. Seal oli küll peaidee"free energy" skeemide testimises. Nu mõõda parem mingite identse(te )(mootorite?) tarbijate töö aega erineva firma patareidega. Mahtuvust ei saa küll ühikutes, aga tee töö aja kohta graafikud.
Ahjaa..seda ka, et need 1.5V galvaanielemendid (maakeelipatareid) annavad oma võime seadet käiata ära umbes siis, kui pinge langeb sinna 1.3V kanti. Oleneb muidugi seadmest.
PS! Midagi peab ikka koolist külge ka jääma: Galvaanielementidest käib siiski jutt
-
Vs: patareide mahutavus?
Otsid sellise taskulambi mis töötab ühe patareiga ja vaatad kaua põleb.
Et asjale teaduslikult läheneda siis tuleks poole aja peal mõõta tarbitav vool ja siis korrutad aja selle vooluga ja saad juba publitseerimiskõlblikud tulemused.Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Comment
-
Vs: patareide mahutavus?
Esmalt postitatud Eggy pooltNu pigem mõõdad mahtuvust selles mõttes, et kaua ta suudab mingit seaded toita.
Comment
-
Vs: patareide mahutavus?
Esmalt postitatud DGH pooltMul on vaja teha koolis üürimustöö, teemaks valisin "Erinevate tootjate AA-tüüpi patareide voolumahutavused" Mõtlesin, et mõõdaks kõigepealt ära uue, kasutamata patarei pinge, siis ühendan sellele mingiks kindlaks ajavahemikuks näiteks takisti 10R ja pärast mõõdaks pinget uuesti. Millisel lõpuks kõige suurem pinge jääb peaks olema siis kõige parem. Mingi tulemuse see ju annaks, aga kuidas ja mis ühikutes seda tegelikult mõõdetakse, ei tea veel. Palun abi.
Akude mahutavuse mõõtmisest kirjutasin ühes vanemas teemas natuke:
Antud juhul tuleks analoogselt Ah-des mõõta, aga mõõtmine on komplitseeritum, kuna tootjad ei maini tavaliselt mahutavuse kohta midagi peale reklaamimaiguliste väljendite. Esimene küsimus olekski, millise vooluga ja millise pingeni tühjendada. Kõigil süsinik-tsinkelementidel peaks uuena ühesugune pinge olema, selle mõõtmine eriti midagi ei annaks. Nagu ka akude puhul, nii ka nendel sõltub mahutavus väga tugevalt koormusvoolust. Odavaid elemente peaks tõenäoliselt tühjendama väiksema vooluga, need ongi mõeldud ainult pisikesele koormusele (nt. kelladele), mujal kasutades (suure vooluga) langeb mahutavus mitmekordselt ja ei vasta ootustele. Arvatavasti tuleks siis ka suurema mahutavusega elemente samaväikse vooluga tühjendada, et tulemused oleks võrreldavad - kas see aga päris õige oleks...
Veel lugemist:
Elektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.
Comment
-
Vs: patareide mahutavus?
Esmalt postitatud DGH pooltMis ühikutes tuleks see vastus??Elektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.
Comment
-
Vs: patareide mahutavus?
Antud projekti jaoks on täpsust ülearugi.
Muidu võiks jah logida kogu tühjendusaja jooksul iga minuti tagant voolu ja pinget, korrata katset erinevate koormuste ja temperatuuridega, sama kaubamärgi erinevate elementidega, koormata püsiva voolu, takistuse või võimsusega, mida iganes veel.Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Comment
-
Vs: patareide mahutavus?
Siis peaks vist ostma igalt tootjalt 2 galvaanielementi ja tegema katsed nii suure kui ka väiksema koormusvooluga. Samuti pean eraldi kohtlema erinevat tüüpi elemente. Ma ei teadnudki enne, et galvaanielemendi pinge ei lange tühjenedes lineaarselt! Uurimustöö teema võis tegelikult suvalt valida, ehk kui kellelgi tuleb hea mõte kuidas ja mida huvitavamat selles valdkonnas uurida, siis igasugused ideed on teretulnud.
Comment
-
Vs: patareide mahutavus?
AA-tüüpi elementidest selliseid teste mitu, ehk saad ideid kuidas mõõta:
http://www.candlepowerforums.com/vb/...ad.php?t=64660
ja sama AA-akuelementidest
http://www.candlepowerforums.com/vb/...ad.php?t=79302
Ise arvan nii, et seda mahutavust mõõta mingi kindla vooluga on nati raske. Lihtsam kasutada koormuseks takistit ja siis tühjendada element kuni teatud pingeni. See takisti oleks siis samaväärne hõõglambiga ehk reaalse koormusega, sest vähe on seadmeid mis elemendilt kindlat voolu nõuavad kogu tühjendustsükli vältel.
ps. loodetavasti paned hiljem ka foorumisse infot oma mõõtmistulemustest :-)viimati muutis kasutaja sebastian; 11 m 2006, 02:32.
Comment
-
Vs: patareide mahutavus?
Kui me räägime energiast, siis tegelikult tuleks mõõta üldse W*h (=3600W*s = 3600J) energiaühikutes.
Kuna patarei pinge langeb, siis ta hakkab järjest vähem energiat väljastama. Seepärast oleks vaja panna patareile mingi püsiva takistusega koormus (ehk siis takisti. hõõglamp ei sobi, sest selle takistus sõltub pingest päris tugevasti). Sellega paralleelselt ka tester. Edasi hakkad tegema mõõtmisi iga mingi ajavahemiku tagant ja integreerid tulemusi.
Tulemuste arvuline integreerimine on väga lihtne. Teed järjest tabelit (excelis, openoffice calc'is vms tabelarvutuses), kus pead arvet näiteks pinge ja möödunud aja suhtest. Mõõdad iga sellise ajavahemiku tagant, kus pinge on natuke muutunud (ei pea just olema võrdsed ajavahemikud). Iga ajavahemiku kohta korrutad läbi tema kestvuse, pinge ja voolu. Vool on siis arvutatav pinge jagatud takistusega. Lõpuks liidad kõigi nende ajavahemike poolt tarbitavad energiaühikud kokku ja saad patarei koguenergia.
Lisaks võid veel kerge vaevaga x-y diagrammiga plottida energia tarbimise ajas.
Ampertunnid ei ole energia mõõtmise ühik, sest sealt on pinge puudu. Kuna pinge muutub, siis ei saa ühe pinge väärtusega seal enam arvestada ja sellest ka kergelt energiat tagasi arvutada.
Comment
-
Vs: patareide mahutavus?
Nii, viie tunni jagu mõõtmisi on möödas ja mingi tulemus on käes. Mõõsin siis kaheoomisel takistusel- ei viitsinud kaua oodata. Iga kahe minuti järel fikseerisin klemmipinge ja nii tunni jooksul. Mis te siis arvate sellest? Seda ka, et uurimustöö eesmärk on mõõta taluvust suurtel koormustel, sellel Leocatil läks lausa ihu higiseks...
Comment
-
Vs: patareide mahutavus?
igati asjalik uurimistöö.aga kui norida,siis oleks tulnud kasutada ühetüübilisi patareisi.viimane,see mis kõige halvema tulemuse andis oli erinevalt teistest silmnähtavalt tavaline tsink-süsipatarei.teised aga kaasaegsed alkaline patareid.
aga muidu igati korralik töö.
Comment
Comment