Olen kasutanud radade joonestamiseks vahel ka "IDenti pen permanent ink 441 seeria markerit". Kindluse mõttes olen katnud rajad 2 korda. Värske FeCl lahuse puhul ei ole olnud probleeme. Kunagi varem olen smsteemalises teemas maininud, et kunagi oma 30 aastat tagasi sai häda pärast kasutatud ka küllastunud keedusoola lahust trükiplaadi söövitamiseks elektrolüüsi teel. Selleks kasutasin tühja konservikarpi, mille ühendasin lapiku taskulambi patarei (-)klemmiga ja (+) klemmi jootsin trükiplaadi joonisest vaba osa külge. Reaktsioon on tormiline (lahus läheb tuliseks). Selle meetodi miinuseks on see, et fooliumi paksuse ebaühtluse tõttu võib mingil lõpufaasi hetkel elektriline ahel katkeda ja söövitamine katkeda ja siis tuleb osa plaati skalpelliga veidi aidata. Joonise pealekandmiseks kõlbab edukalt ka küünelakk.
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
-
-
Mina teen nii,et joonistan oma plaadiskeemi paberile(prindis),siis teen plaadi parajalt suureks ja panen kleeplindiga joonise plaadi peale,
väikese terava naelaga toksin pisikesed augud läbi paberi plaadile,nii et pärast on hea orjenteeruda kuhu milline rada joonistada.
Kasutan nitrolakki,palju palju kindlam kui mingi marker(olen järgi proovind
)
Kindlasti on ka paremaid mooduseid aga sellega olen ma hakkama saand.
Tekkis küsimus ,et palju lihtsam oleks rajad välja lõigata,aga kuidas ja millega ???Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217Comment
-
Jäi veel ütlemata,et mina proovisin ühe veekindla markeriga,kindlasti on ka paremaid aga.....nitrolakki mul kodus jagub...Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217Comment
-
On jah lihtsam välja lõigata, vähem solamist jne. Ise jõudsin paar aastat tagasi samale järeldusele. Aga.
Selline masin maksab 10000,- eurot, nii et raske on koduseks tarvitamiseks osta. Samuti on plaadi omahind mõnevõrra kallim. Samas on parameetrid (raja ja isol. min. laius) 2 - 3 korda paremad kui proto-söövitusel ning boonusena teeb ta ka augud ja lõikab välja.
Idee oleks analoogne masin aretada vanast plotterist, endalgi oli selline plaan aga läks vähe paremini
Vaata nt. proto.volta.ee ja www.lpkf.de
Comment
-
Comment
-
Sa oled ju peaaegu valmis asjaga
aga kuidas sa seda seadet juhid?
kuidas kalibreerid ja jälgid freesimissügavust?
milliseid teri kavatsed kasutada?
tolmuimur ka külge käib?Comment
-
Kas kuidagi nii ei annaks asja teha kui võtta vana printer,tahma jagaja ära visata ja mingi väik :-/e mootor freesi/hambaarsti puuriga asemele panna?
Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217Comment
-
Esialgu on lihtsalt 7406+NPN transid+LPT port+QBASIC proge. Tulevikus tõenäoliselt AVR+RS232aga kuidas sa seda seadet juhid?
Kalibreerimise peale olen mõelnud, kuid pole veel teostand. Freemissügaavust hakkab tulevikus jälgima Z teljel sammukas.kuidas kalibreerid ja jälgid freesimissügavust?
Elfa kataloogist leidsin mingid freesterad, kuid pole jõudnud veel osta/katsetada.milliseid teri kavatsed kasutada?
Kindlasti hakkab käima!tolmuimur ka külge käib?
Kui mõtled plaadi rullikute vahele jooksma panna, siis ei tule tõenäoliselt asjast midagi välja, sest plaat hakkab viltu kiskuma (pidev edasi-tagasi liikumine). Esimese "plotteri" panin mina kokku kahest nõelprinterist.Kas kuidagi nii ei annaks asja teha kui võtta vana printer,tahma jagaja ära visata...
Hambaarsti töövahend pole siiski piisavalt tugev. Kulub üsna ruttu ära.hambaarsti puuriga asemele panna?Comment
-
Z teljel sammukas!?
Mind huvitab kuidas frees aru peaks saama, kui toorik on keskelt mingi 0,2mm kummis ?
> Esialgu on lihtsalt 7406+NPN transid+LPT port+QBASIC proge. Tulevikus tõenäoliselt AVR+RS232?
Ma pidasingi silmas seda, et kui nüüd see AVR kuskil istub siis mida, kuidas ja mis formaadis sa talle infi saadad?
Ise üritan esialgu käeharjutuseks ja PIC-iga tutvumiseks teha lihtsalt puurpinki. LPT pordist imen X ja Y koordinaatidest koosneva faili PIC16F877-ga paralleel EEPROM mällu(28c64A). Edasi söödan koordinaadinihkevektoriväärtusi sammmootori sammuloenduritele.
Teen samuti asja siiski printeri baasil - kui seda mis tast peale ümberehitamist järgi jääb saab enam printeriks nimetada. Plaadi kinnitan ikka fikseeritult ja paberiveomootor hakkab ka sõitma nagu prindipeagi.Comment
-
Selle vastu mõtlesin nii teha, et freesi tera (või padrun vms) panen liugklemmiga vooluringi (teine ots siis plaadi vasekiht) ning kui need omavahel kokkupuutuvad, on teada, mis kõrgusel see plaat asub.Mind huvitab kuidas frees aru peaks saama, kui toorik on keskelt mingi 0,2mm kummis ?
RS232 pordist on plaan saata asi välja failina (nagu plotteritele saadatakse), sealt panen faili DRAM'i ning siis hakkab AVR faili lahti mõtestama ning mootoreid juhtima.Ma pidasingi silmas seda, et kui nüüd see AVR kuskil istub siis mida, kuidas ja mis formaadis sa talle infi saadad?Comment
-
Väga kaval masin see. Mull ka vedeleb üks hp vanem printer laua all....Comment
-
Tööstuslikul mainal ei ole Z telge, on V kujuline tera ja rõngas ümber tera. Vaata lpkfi kodukat, saad inffi.
Iseenesest väga positiivne lähenemine, doktorms !Comment
-
Saadadki PCB orig.faili ?RS232 pordist on plaan saata asi välja failina (nagu plotteritele saadatakse),...
Mul omal puudub küll ausalt öeldes ettekujutus CAD'i või siis mistahes PCB programmi failistruktuurist ja seega kavatsen teha nii-öelda oma faili mida saan algul katsetades kasvõi UltraEdit'iga valmis kirjutada, ja mida oleks (minuarust) kontrolleril lihtne töödelda ja kasutada.
Hiljem kui asi juba "looma hakkab" katsuks selgeks teha mingi PCB faili ehituse ja kirjutada siis kasvõi oma konverter-programm.Comment
-
Ei ei...enamus CAD programme sisaldab plotteri draivereid, mis saadab com porti juba HP-GL faili. See suhteliselt lihtsa ehitusega ning AVR'iga töödeldav fail.Saadadki PCB orig.faili ?Comment
-
Esialgu ostad noa millel tera on väljalükatav ja millelTekkis küsimus ,et palju lihtsam oleks rajad välja lõigata,aga kuidas ja millega ???
saab nüri otsa ära murda ja harjutamist alustad lihtsast
suurte aukudevahega skeemist. Aluseks mille peal lõikad
näiteks nn soome papp, nuga rusikas käes ja toetub
kindlalt lauale, noa liikumist korrigeerid randmest,
vasaku käega juhid plaati, kõige hullem on vaheosade
ärakitkumine kuna pruuni, õhema fooliumiga plaati pole
enam saada. Kitkumiseks kasutan pehmemat nuga, lõikamise
noa käian välja poolikust rauasae lehest.VÕIMENDITE REMONT ja KAASAJASTAMINEComment
Comment