Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

    Sattusin raamatu poes raamatu "Koduelektroonika Käsiraamat" otsa. Pealkirja vaadates oli küll esimene mõte, et yet another koduelektroonika raamat mingitele algajatele vms aga autori nime nähes ja sisu sirvides selgus et päris asjaliku raamatuga on tegu, ka neile kes üht-teist elektroonikast juba teavad.

    Ostsin ära, ei kahetse.

    Igatahes on see raamat vist hiljuti välja tulnud või pole ma lihtsalt kohanud seda ennem


    #2
    Vs: Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

    Räägi veidi pikemalt, mida sisaldab?
    Populaarteaduslik jutt, terminite seletus või on ka miskit praktilisemat, skeeme, diagramme?

    Comment


      #3
      Vs: Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

      On nii üldist juttu, terminite seletusi, töö põhimõtted mitmetel seadmetel. Siis on ka minu meelest küllaltki spetsiifilist juttu (näiteks helisagedus võimude osas: (nimi)parameetrid, summutustegur, moonutused, mürad). On ka elektri ja põhimõtte skeeme ning graafikuid.

      Kõlarite osa on kirjutatud arvestades et inimene tahab võibolla kõlarikasti ise kokku panna. Seepärast on toodud ära mitmed valemid, arvutused, parameetrid, graafikud, ehitamis juhised. Kõik need BassBox Pro ja WinISD parameetrid maakeelselt ära seletatud.

      Mu meelest väga hea on ka see, et ei piirduta ainult jutuga et a la telekaga saab filme vaadata vaid räägitakse ka lühidalt kuidas elu teleka sisemuses on (ehk mis plokid mida teevad). Sama ka arvuti toiteploki kohta. Ehk mujalgi. Pole veel täiesti läbi jõudnud kõike lugeda

      Veel: pistikute PIN-OUTid (automakkidel, arvutis, etc.), tabelid

      Tore on ka see et autor käib ajaga kaasas, räägitakse ka uuematest tehnoloogiatest (küll lühidalt) nagu OLED ja FED.

      Patareide ja akude osa üsna põhjalik (lisaks diagrammid).

      Lõpu poole on juttu ka arvutist ja isegi Google otsimootorist (kuidas paremini vasuseid leida, kitsendused, etc.)

      Minu meelest käsiraamatu nime õigustab täielikult. Hind ka pole kõige soolasem.

      Comment


        #4
        Vs: Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

        See on tore uudis!Eks peab endale jõulukingi tegema selle raamatu näol!Jääb veel üle Varandi(kahjuks eesnime ei mäleta) uut raamatut oodata...
        The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
        Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
        Projektide pildid
        Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
        http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

        Comment


          #5
          Vs: Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

          Esmalt postitatud Cheopps poolt
          Jääb veel üle Varandi(kahjuks eesnime ei mäleta) uut raamatut oodata..
          Kaupo, kui ma ei eksi. L. Abo on raamatuid välja andnud küll. Loodan et see pole tema viimane raamat.

          Kaupost pole aga mina tükk aga "kuulnud".
          Teiste sõnadega: pole ühtki justnimelt uut raamatut temalt veel näinud kahjuks.
          Vanu on küllaga nähtud.

          Comment


            #6
            Vs: Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

            Ka selline raamat olemas.
            Juhuks, kui keegi tahab punkt-punktilt teada, millest see raamat räägib, siis võtsin vaevaks siia raamatu sisukorra kribada.
            Keda huvitab, neile head lugemist, keda see sisukord ei huvita, siis edu mööda scrollimisel.
            • 1. Digitaalne helitehnika
              • 1.1. Üldist
              • 1.2. Analoogsignaali digiteerimine
              • 1.3. Digitaalsignaali tihendamine
              • 1.4. Audio-CD
              • 1.5. CD-mängijad
              • 1.6. CD-R ja CD-RW
              • 1.7. SACD ja DVD-audio
                • 1.7.1. Super audio CD
                • 1.7.2. DVD-audio

              • 1.8. Minidisk ja HI-MD
              • 1.9. MP3-mängijad
                • 1.9.1. Üldist
                • 1.9.2. Andmekandjad
                • 1.9.3. Funktsioone ja võimalusi
                • 1.9.4. Ostjale

              • 1.10. Diktofonid
              • 1.11. Mikrofonid
                • 1.11.1. Liigid
                • 1.11.2. Parameetrid
                • 1.11.3. Ühendamine



            • 2. Raadiod ja tuunerid
              • 2.1. Parameetrid
                • 2.1.1. Saatjate signaali parameetrid
                • 2.1.2. Tundlikkus
                • 2.1.3. Selektiivsus
                • 2.1.4. Sagedusala
                • 2.1.5. Ülekostvussumbumus

              • 2.2. Raadiod
                • 2.2.1. CD- ja makkraadiod
                • 2.2.2. Maailmaraadiod
                • 2.2.3. Skannerraadiod

              • 2.3. Tuunerid
                • 2.3.1. Üldist
                • 2.3.2. Digitaalse taustteabe süsteem RDS

              • 2.4. Digitaalraadiosüsteemid
                • 2.4.1. DAB-raadio
                • 2.4.2. DRM-Raadio
                • 2.4.3. Internetiraadio


            • 3. Helisagedusvõimendid
              • 3.1. Üldist
              • 3.2. Parameetrid
                • 3.2.1. Väljundvõimsus
                • 3.2.2. Summutustegur
                • 3.2.3. Moonutused
                • 3.2.4. Mürad

              • 3.3. Seadurid ja lülitid
              • 3.4. Sisendid ja väljundid
              • 3.5. Võimsusvõimendid
                • 3.5.1. Analoogvõimendi
                • 3.5.2. Digitaalvõimendi
                • 3.5.3. Lampvõimendi

              • 3.6. Võimendite näited
              • 3.7. Ekvalaiserid


            • 4. Kõlarid
              • 4.1. Üldist
              • 4.2. Kõlarite tunnussuurusi
              • 4.3. Valjuhääldid
                • 4.3.1. Elektrodünaamiline valjuhääldi
                • 4.3.2. Lamemembraaniga valjuhääldi
                • 4.3.3. Ferroelektriline valjuhääldi

              • 4.4. Jaotusfiltrid
              • 4.5. Kõlaritüübid
                • 4.5.1. Kinnine kõlar
                • 4.5.2. Reflekskõlar
                • 4.5.3. Ribapääs-bassikõlar
                • 4.5.4. Bassikõlarid

              • 4.6. Kõlarite vajalik võimsus
              • 4.7. Kõlarite ühendamine ja faseerimine
              • 4.8. Stereokõlarite paigaldus
              • 4.9. Kõlari ehitamine
                • 4.9.1. Arvutusparameetrid
                • 4.9.2. Kõlari dimensioneerimine
                • 4.9.3. Ehitamisjuhised

              • 4.10 Kõlarite ostjale
              • 4.11 Kuularid

            • 5. Muusikakeskused
              • 5.1. Üldist
              • 5.2. Omadusi ja parameetreid


            • 6. Autoraadioseadmestik
              • 6.1. Funktsioone ja võimalusi
              • 6.2. Autoraadio väljundvõimsusest
              • 6.3. Kõlarisüsteem
                • 6.3.1. Autokõlarite tüübid
                • 6.3.2. Kõlarite ühendusviisid
                • 6.3.3. Bassikõlarid

              • 6.4. Hi-Fi-heli autos
                • 6.4.1. Võimsusvõimendi
                • 6.4.2. Signaaliprotsessor

              • 6.5. Seadmete ühendamine
                • 6.5.1. Kaablid
                • 6.5.2. Juhtseadmete ISO-pistikud



            • 7. Telerid
              • 7.1. Üldist
              • 7.2. Teleri üldpõhimõte
              • 7.3. Ühendused välisseadmetega
              • 7.4. Kuvarid
                • 7.4.1. Kineskoop
                • 7.4.2. LCD-kuvar
                • 7.4.3. Plasmakuvar
                • 7.4.4. OLED-kuvar
                • 7.4.5. FED-kuvar
                • 7.4.6. Kuvarite võrdlus

              • 7.5. Digitaaltelevisioon
              • 7.6. Kaabeltelevisioon
              • 7.7. Satelliittelevisioon
                • 7.7.1. Transponder
                • 7.7.2. Vastuvõtuantenn
                • 7.7.3. Satelliidid ja kanalid
                • 7.7.4. Satelliidivastuvõtja

              • 7.8. Peeneraldustelevisioon (HDTV)
              • 7.9. Teleri ostjale
              • 7.10. TV-antennid


            • 8. Videotehnika
              • 8.1. Videomakid
                • 8.1.1. Süsteemid
                • 8.1.2. Videomakkide omadusi

              • 8.2. DVD seadmed
                • 8.2.1. Universaalne digitaalketas
                • 8.2.2. Salvestusvormingud
                • 8.2.3. Helivormingud
                • 8.2.4. DVD-mängijad ja -salvestid
                • 8.2.5. Seadmete ühendamine
                • 8.2.6. Pildiformaadid
                • 8.2.6. DVD-mängijate ja -salvestite näited

              • 8.3. Videokaamerad
                • 8.3.1. Üldist
                • 8.3.2. Süsteemid
                • 8.3.3. Kaamera elemendid
                • 8.3.4. Ostjale



            • 9. Kodukino
              • 9.1. Üldist
              • 9.2. Helisüsteemid
              • 9.3. AV-ressiivrid
              • 9.4. Signaaliallikad
              • 9.5. Pildiseadmed
                • 9.5.1. Telerid
                • 9.5.2. Videoprojektorid
                • 9.5.3. Videoprojektorite põhiparameetrid
                • 9.5.4. Projektoriektraanid

              • 9.6. Kõlarite valik ja asetus
              • 9.7. Kodukinoseadmete ühendamine
              • 9.8. Multimeedia koduvõrk
              • 9.9. Seadmestiku ostjale


            • 10. Fotoaparaadid
              • 10.1. Fotoaparaatide elemendid
                • 10.1.1. Objektiiv
                • 10.1.2. Katik
                • 10.1.3. Pildinäidik
                • 10.1.4. Teravustusseadised
                • 10.1.5. Särimõõteseadised
                • 10.1.6. Välklambid
                • 10.1.7. Näidu- ja kuvaseadised

              • 10.2. Digikaamerad
                • 10.2.1. Sensori suurus
                • 10.2.2. CCD-sensor
                • 10.2.3. CMOS-sensor
                • 10.2.4. AD-muundur
                • 10.2.5. Pildi salvestamine
                • 10.2.6. Digikaamerate eriomadusi

              • 10.3. Toide
              • 10.4. Ostjale


            • 11. Telefoniaparaadid
              • 11.1. Tavatelefonid
                • 11.1.1. Juhtmeta aparaadid
                • 11.1.2. Automaatvastajad

              • 11.2. Mobiiltelefonid
                • 11.2.1. üldist
                • 11.2.2. Põhiomadused ja võimalused
                • 11.2.3. Andmesideteenused
                • 11.2.4. Toide

              • 11.3. Muid telefonisüsteeme
                • 11.3.1. Veebitelefon
                • 11.3.2. Satelliiditelefon
                • 11.2.3. Vabakasutus-telefoniside
                • 11.2.4. Mikrolainete kahjustavast toimest



            • 12. Raalindus
              • 12.1. Üldist
              • 12.1. Korpus ja toiteplokk
              • 12.3. Emaplaat
                • 12.3.1. Protsessor
                • 12.3.2. Siinid
                • 12.3.3. Kiibistik
                • 12.3.4. Vahemälu
                • 12.3.5. Põhimälu
                • 12.3.6. Püsimälu ja välkmälu
                • 12.3.7. BIOS
                • 12.3.8. Graafikaadapterid
                • 12.3.9. Helikaardid
                • 12.3.10. Modemid ja võrgukaardid

              • 12.4. Kohtvõrgustandardid
                • 12.4.1. Kaabelkohtvõrk
                • 12.4.2. Raadiokohtvõrk
                • 12.4.3. Bluetooth - lähiraadioside

              • 12.5. Liidesed, ühenduspesad
                • 12.5.1. USB-liides
                • 12.5.2. Firewire-liides

              • 12.6. Välisseadmepesad
              • 12.7. Ketasmälud
                • 12.7.1. Disketiseade
                • 12.7.2. Kõvaketas
                • 12.7.3. CD- ja DVD-seadmed

              • 12.8. Mälupulgad ja -kaardid
              • 12.9. Sisendseadmed
                • 12.9.1. Klahvistik
                • 12.9.2. Hiir
                • 12.9.3. Skanner

              • 12.10. Kuvar
              • 12.11. Printer
              • 12.12. Tarkvara
                • 12.12.1. Operatsioonisüsteemid
                • 12.12.2. Tarkvara multimeediakeskustele
                • 12.12.2. Rakendusprogrammid

              • 12.13. Windowsi ja Wordi kasutajaile
              • 12.14. Arvuti ostjale
              • 12.15. Kodune arvutivõrk
              • 12.16. Internet
                • 12.16.1. Võrguvahendid
                • 12.16.2. Ühendusviisid
                • 12.16.3. Otsimootorid ja portaalid
                • 12.16.4. Viirusetõrje



            • 13. Patareid ja akud
              • 13.1. Üldist
              • 13.2. Patareid
                • 13.2.1. Parameetrid
                • 13.2.2. Tavalised magaantsinkelemendid
                • 13.2.3. Leeliselemendid
                • 13.2.4. Leeliselementide värskendamisest
                • 13.2.5. Nööpelemendid
                • 13.2.6. Galvaanielementide kasutamine

              • 13.3. Akud
                • 13.3.1. Liigid ja omadused
                • 13.3.2. Akude laadimisest

              • 13.4. Võrgutoiteplokid

            • 14. Lisad
              • Lisa 1 Mõõtühikute eesliited
              • Lisa 2 Raadiosagedused
              • Lisa 3 Detsibellid
              • Lisa 4 Firmad ja instituudid
              • Lisa 5 Inglise-eesti sõnastik
              • Lisa 6 Võrgupoode
              • Kasutatud kirjandus
              • Sisujuht
            transistor[ätt]starline[punkt]ee

            Comment


              #7
              Vs: Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

              Copy-Paste Rulezz

              Comment


                #8
                Vs: Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

                Esmalt postitatud martseger poolt
                Copy-Paste Rulezz
                Ja selle posti mõte oli? Muide copy-paste see ei ole. Võta raamat ette ja võrdle sisukorraga....välimus on teistsugune.

                Aga ise kiidan ka seda raamatut. Kuigi sisukorra järgi võib tunduda asi natuke petlik, sest mõni teema punkt on ainult pool lehekülge või nii. Muidu hea asi. Võiks eelmised Abo raamatud ka ainult olemas olla.

                Comment


                  #9
                  Vs: Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

                  Tegin endale ka ise kingituse selle raamatu näol. Ega info mööda külge ikka maha ei jookse. Leidub, mida lugeda.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

                    Esmalt postitatud Elektrik poolt
                    .... L. Abo on raamatuid välja andnud küll. Loodan et see pole tema viimane raamat....
                    Ongi juba müügil Lembit Abo "Koduelektroonika käsiraamat", teine, täiendatud ja värskendatud trükk.


                    Rahva Raamatu e-poes on müügil raamatud, filmid, muusika, e-raamatud, e-lugerid, kontoritarbed, kinkekaardid ja mängud. Kohaletoimetamine e-poes alates 24 h ja tasuta.
                    Elektroonika töötab suitsu baasil.
                    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                    Comment


                      #11
                      Vs: Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

                      Tõepoolest hea raamat - soovitan soojalt igale tehnikahuvilisele.
                      Leidsin ise raamatupoe letilt juhuslikult 2.trüki (2007) ja ei pea pettuma.
                      Ei lootnudki enam L. Abolt nii head come-backi.

                      Comment


                        #12
                        Vs: Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

                        Lugesin isegi läbi,tore, et selline raamat ilmus jne.
                        Sain palju huvitavaid ja vajalikke teadmisi samuti, kuid ootasin midagi enamat.
                        Jutt jäi minu jaoks natuke pealiskaudseks ja lihtsaks, oleksn soovinud mõnes peatükis vaidike põhjalikumat informatsiooni saada. (kõlarid, võimendid, cd-dekid)
                        Pigem on see raamat inimesele, kes soovib osta omale keskmisest paramat koduelektroonikat, ise lootsin ka mõne DIY nipi või õpetuse leida, see pool jäi aga üpriski nõrgaks.

                        Lõpetan ikkagi positiivses toonis.
                        Üldiselt väga viis raamat, ei ole üldse kahju, et 200.- sellese investeerisin, sest uut informatsiooni ja põhjendusi oli küllaga.
                        Kindlasti üks uustulnukate kohustusliku kirjanduse hulka kuuluv teos.
                        Kui miski on mõeldud kõigeks, ei kõlba see tegelikult millekski.

                        Comment


                          #13
                          Vs: Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

                          eks ta selline rohkem laiadele massidele mõeldud raamat ole. samas ei ole minu meelest jupp aega ka selles valdkonnas midagi asjalikku ilmunud. see on hea raamat soovitada mõnele algajale sõbrale, kes liigselt tüütab "lollide" küsimustega. mõnus lugemine sellegipoolest ka endale. silmaringi ikka avardab
                          Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                          Comment


                            #14
                            Vs: Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

                            See on tõesti hea raamat ja eriti allgajale(nagu mina)!
                            See seletab põhiasjad enamvähem ilusasti lahti
                            Soovitan! Hinnaklass pole ka suuremat sorti.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Lembit Abo uus raamat "Koduelektroonika Käsiraamat"

                              Avastasin et Lembit Abo'l on jälle uus raamat ilmunud.
                              Elektroonika ja infotehnika leksikon
                              Inglise-saksa-soome-eesti:
                              Leksikoni põhiosad on neljakeelne seletussõnastik (2300 terminit koos lühiseletustega) ja inglise-eesti lühendisõnastik (1200 lühendit ja nime); huvipakkuvat oskussõna on hõlpus leida saksa-inglise, soome-inglise ja eesti-inglise registrite abil. Sõnastik hõlmab elektroonika, infotehnika ja digitaaltehnika põhimõisteid ning nende valdkondade omavahel põimuvaid rakendusi, nagu arvutitehnika, andmetöötlus, elektronside, audio- ja videotehnika, raadio- ja televisioonitehnika, telefonitehnika, pilditehnika, turvatehnika, toiteallikad, elektroonikakomponendid ning -lülitused; võib leida ka elektrotehnika, elektroakustika ning valgusõpetuse põhitermineid ja mõõtühikuid. Leksikoni lühendite osas esitatakse standardite, süsteemide, reeglistike, vormingute ja programmide, samuti elektroonikakomponentide rahvusvaheliselt käibivad tähtlühendid, neid avavad sõnaühendid ning eestikeelsed seletused. Lisatud on infotehnika ja multimeediaga seotud organisatsioonide ja instituutide ning riist- ja tarkvaratoodete sõnalisi nimesid.


                              ja küllap veel kusagil, kui küsida.
                              Elektroonika töötab suitsu baasil.
                              Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                              Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                              Comment

                              Working...
                              X