Definitsioonid.

[Silver]

Tere,

On selline mure, et oleks vaja defineerida 3 asja: aku, patarei, akupatarei. Põhjus selles: tekkis üks küsimus, kas akuelementidest kokku pandud (a'la kas või Mägi Aivari teibiga) on siis ikkagi aku, akupatarei või on ta patarei. Öeldi mulle, et kui võtta akuelemendid ja panna naad kokku on tulemuseks patarei. Kuidas oskate kommenteerida?

Parimat, Silver

[felch]

Vs: Definitsioonid.

Aku on element pingega 1,2V. Patarei pinge on 1,5V. Suurema arvu elementide korralo on tegu akupatareiga. Auto aku oleks siis akupatarei.
1,5V elementide komplekt kannab ikkagi patarei nime. On vist nii? Rohkem tähenärimise küsimus aga...huvitav tõesti.

[ttr]

Vs: Definitsioonid.

Nii ta on ja nii ta jääb. Igati korrektne vastus Felchi poolt. Lisaks, et on ka akuelemente mille pinge on 3,7 volti. Nimelt mudelismis populaarsust koguvad Liitium-polümeerakud. Ehk siis LiPo-d

[@ndres]

Vs: Definitsioonid.

Eesti Entsüklopeedia ütleb:
Patarei - süsteemiks ühendatud üheliigilised seadised, seadmed või ehitised

Akumulaator - energia salvestamise seade

Kui räägime elektriakumulaatoritest, siis neid on väga erinevaid. Pinge kaudu defineerimine on väär.

[ttr]

Vs: Definitsioonid.

Põhjendad oma seisukohta, et miks pingekaudu definerimine väär on?

Need on üldlevinud pinged ning enamikule peaks need kodused olema ning üht-teist rääkima. Niiet ma ei leia pingekaudu defineerimises küll midagi väära.

[felch]

Vs: Definitsioonid.

Kui tõesti eksisteerib elemente (akud kasvõi), millede ühe elemendi klemmipinge on >1,2V siis...sain jälle targemaks. Tegelikult on ka patareisid, milledel madalam kui 1,5V pinge. Näiteks normaalelement oma 1V kanti ulatuva pingega. Võimalik, et neid on enamgi.
Kui tohib, siis esitaks ka ühe definitsioone puudutava küsimuse. Mitte vooluallikate alalt kuid sinna kanti.
Nimelt on raadiolamp. Näiteks magnetron TTÜ füssa praksi töös. Hakkasime vaidlema, kas eeldus, et katoodi vool on stabiilne, on ikka päris õige. Tegemist on kaudküttega lambiga, mis ammutab katoodi soojuse otse vooluvõrgust läbi eraldustrafo. Noh, nagu alati lampide puhul ikka (siin lisaküsimus: kas keegi on kunagi kusagil näinud seadet, kus lambi küttevoolu stabiliseeritakse?). Ma ise oletaks, et juuksekarva lõhestades pole voolu stabiilsuse eeldus päris õige. Praktilisest seisukohast aga kindlasti kuna mängu tuleb kütteniidi soojuslik inerts ja vahest ka mingi küllastuse nähtus. Eriti selle viimase kohalt tahaks targemate arvamust kuulda. Kas lambi anoodvool teoreetiliselt sõltub (nromaalses töörežiimis) küttevoolust või mitte? Jätame kõrvale erijuhud, kus küte kaob täiesti või kõigub suures ulatuses ja kaua.
Vabandust, teema algataja, et niimoodi vahele segan.

[reuter]

Vs: Definitsioonid.

seepärast ei defineeritagi pinge järgi.
näiteid elementide nimipingetest:
1,2;1,4;1,5;1,8;2,0;3,6,3,7 jne nimipinge sõltub materjalidest, tehnoloogiast jms
elemendiks/akuks nimetatakse keemilist voolualliat, milles on üks anum, kus antud keemiline protsess toimub.
aku või akuelement on seade, kuhu saab energiat korduvalt salvestada.
element (rahvakeeli patarei) on seade, milles toimuvat keemilist protsessi pole võimalik ümber pöörata ja seetõttu on kasutatav ainult üks kord.
mistahes moel elementide liitmine komplektiks annab meile patarei. reeglina ühendatakse patareis elemendid jadamisi, harvem paralleelselt ja vahel kasutatakse ka mitmesuguseid segaühendusi, kus osa elemente en ühendatud paralleelselt ja siis need paralleelid omakorda jadamisi

[@ndres]

Vs: Definitsioonid.

Kui tõesti eksisteerib elemente (akud kasvõi), millede ühe elemendi klemmipinge on >1,2V siis...

Oma esimeses postis mainid ju autoakut. Mis harilikult on plii- elik happeaku ja mille ühe purgi nominaalpinge (laetult) on ca 2,3V

Põhjendad oma seisukohta, et miks pingekaudu definerimine väär on?

Sest mõõtes pinget mingi "musta" kasti klemmidel ei oska me arvata, mis seda pinget põhjustab. On seal sees aku, galvaaniline element või väntab keegi hoopis generaatorit.

[fre]

Vs: Definitsioonid.

... oleks vaja defineerida 3 asja: aku, patarei, akupatarei. Põhjus selles: tekkis üks küsimus, kas akuelementidest kokku pandud (a'la kas või Mägi Aivari teibiga) on siis ikkagi aku, akupatarei või on ta patarei. Öeldi mulle, et kui võtta akuelemendid ja panna nad kokku, on tulemuseks patarei. Kuidas oskate kommenteerida?

Niisama elemendid kokkukleebituna ei moodusta veel patareid, peavad ka
omavahel elektriliselt (süsteemiks) ühendatud olema. Pikem teema oli:

http://www.tevalo.ee/foorum/showthread.php?t=11139

[Padasonic]

Vs: Definitsioonid.

...kas keegi on kunagi kusagil näinud seadet, kus lambi küttevoolu stabiliseeritakse?

Mul on selline kast laua peal. Vahel klopin tolmust puhtaks ja panen käima. Aastat 40 vana vastuvõtja Волна-К. Vist kõigi kolme ossi lambi küttega järjestikku barreter. Täpsustamiseks peaks skeemi välja kaevama, sest pole ammu seda jurakat lahanud. Eks neid riistu, kus stabiilsus oluline, oli veel omal ajal aga praegu ei tule kohe meelde. Mingites mõõteriistades oleks nagu selliseid "pirne" näinud.

[kreeklane]

Vs: Definitsioonid.

eesti keeles jagatakse pingeallikad(autonoomsed)kaheks-toiteelement ja patarei.
pinged pole olulised,aga element on nagu nimest näha üksiksüsteem,patarei aga vastavalt ühendatud elementide süsteem.
kui tegu on taastatava elemendiga,siis on ta aku
akuelementide kasutamisel saad akupatarei,tavaliste korral lihtsalt patarei.
poes on asi veel lihtsam-kui laaditav,siis aku.kui mitte,siis patarei

[humax]

Vs: Definitsioonid.

Mul on selline kast laua peal. Vahel klopin tolmust puhtaks ja panen käima. Aastat 40 vana vastuvõtja Волна-К. Vist kõigi kolme ossi lambi küttega järjestikku barreter. Täpsustamiseks peaks skeemi välja kaevama, sest pole ammu seda jurakat lahanud. Eks neid riistu, kus stabiilsus oluline, oli veel omal ajal aga praegu ei tule kohe meelde. Mingites mõõteriistades oleks nagu selliseid "pirne" näinud.

Barreterid kasutati veel lampmillivoltmeetrites, mitmesugustes signaalgeneraatorites, eriti helisagedusgeneraatorites,erivastuvõtjates. Põhilne kasutusala oli siiski mõõtetehnika.

[moi]

Vs: Definitsioonid.

Ma ise oletaks, et juuksekarva lõhestades pole voolu stabiilsuse eeldus päris õige. Praktilisest seisukohast aga kindlasti kuna mängu tuleb kütteniidi soojuslik inerts ja vahest ka mingi küllastuse nähtus. Eriti selle viimase kohalt tahaks targemate arvamust kuulda. Kas lambi anoodvool teoreetiliselt sõltub (nromaalses töörežiimis) küttevoolust või mitte?

Sa oled ise juba põhiliselt ära vastanud, et tänu soojuslikule inertsile ja küllastusele lühiajalised kõikumised ei mõjuta anood voolu.
Olen aga netst näinud lampide karakteristikuid erinevate kütte pingetege/vooludega ja mälu järgi 6,3 voldise nominaliga katoodi puhul hakkas kuskil 5 V peal juba anoodvool tuntavalt vähenema.

[GU50]

Vs: Definitsioonid.

oleks vaja defineerida 3 asja: aku, patarei, akupatarei.

1. Akumulaator, rahvakeeli aku - taaslaetav energiaallikas. (Võrdle: pastapliiats/pastakas)
2. Toiteelement, rahvakeeli patarei - mittelaetav energiaallikas. Nimetuse patarei on toiteelement saanud ilmselt omaaegsetest enimlevinud 4,5V lapikutest toiteelementide patareidest. Nimetus vajab ilmselt täiendavat eestindamist. Näiteks soome k. paristo = toiteelement, patteri = patarei.
3. Patarei - mitmest laetavast või mittelaetavast energiaallikate elemendist koostatud kooslus, eesmärgiga suurendada energiaallika mahtu ja/või pinget. (Võrdle: suurtükk/suurtükipatarei, kütteradiaator/radiaatorpatarei).

[Silver]

Vs: Definitsioonid.

Suur tänu kõigile vastajatele. Sain jälle targemaks ja saan mõnda asja enda jaoks väänata.