Tlp250

[felch]

On selline tore optron - push/pull väljundiga ja puha http://www.elk.itu.edu.tr/~deniz/myl...ata/tlp250.pdf. Paraku hakkab toitepinge aeglasel pealeandmisel võnkuma ja koormab toite maha. Tootja käseb panna otse toitejalgadele konde 0,1uF aga sellest pole abi. Normaalse toiteallikaga käib kenasti kuid mul on vaja võtta spannung seinast üle takisti ja 1-poolperioodilise aladi (proovisn ka sildalaldiga!). Loomulikult kasvab selle väljundpinge aeglaselt (kuni sekundi).
Proovisin panna TLP250 toitesse ette transvõtme ja pingestada alles siis, kui pinge juba >12V. Vahest oskamatusest kuid ei aidanud.
Mida võiks veel katsetada?
Tahan täiustada oma dimmerit ja lülitava elemendina kasutan FETi. Loodan, et kiirendades juhtpinge fronti saan vähendada lülituskadusid transis ja ehk loobuda radikast. Huvitaval kombel püütakse näidisskeemides fronti just aeglustada, ilmselt EMI pärast? Kas äkki peaks ka nii toimima?

[KaruTEC]

Vs: Tlp250

Pane kogu skeem siia, vaatame millega sa tegeled

[feelgood]

Vs: Tlp250

Tahan täiustada oma dimmerit ja lülitava elemendina kasutan FETi. Loodan, et kiirendades juhtpinge fronti saan vähendada lülituskadusid transis ja ehk loobuda radikast. Huvitaval kombel püütakse näidisskeemides fronti just aeglustada, ilmselt EMI pärast? Kas äkki peaks ka nii toimima?

Just aeglustada tuleb ja nii palju kui vähegi võimalik - ehk nii palju kui su disain radikat lubab kasutada. Just EMI pärast - selles FET/IGBT'ga lülitamise mõte ju peamiselt seisnebki. Endal lülitab prototüübis 4N37 ideaalselt. Piisavalt ideaalselt, et Olimexist plaadid ära tellida, lõplikud komponentide väärtused tuleb veel täpselt välja arvutada, et oleks tagatud minimaalne energia kulu ning EMI hulk.

Ega sa ometi ürita tüürpinget varastada koomuse ning faasi vahelt? See võib sobida türistorite puhul, kuid kindlasti mitte FET'ide (vähemasti midagi head sellest ei tule ning dimmeri reguleerimise piirkond on oluliselt vähendatud). Vajalik on ikka neutraali sisse toomine. Kindlasti viska skeemi sisse ka lüüt, mis 12V ära siluks. Vihje: õigesti kombineerituna moodustavad 12V osa diood ning stabikas koos FET'i ees oleva sildalaldiga (mis peab seal nagunii olema) omakorda täisperioodalaldi.

[felch]

Vs: Tlp250

Tean, et lüliti ees olevat silda tasub kasutada topelt: http://www.st.com/stonline/products/...re/an/3735.htm
Siin on tegelikult hästi lahti räägitud kogu asja olemus.
Ilmselt panin frondi kõvaks ajamisega puusse. Samas...lülituskaod ju jäävad ja radikast oleks küll kena lahti saada.
Ja TLP250 siis ikkagi lihtsalt on selline kivi, mis tahab kiiresti toidet peale? Ilmselt siis.

[felch]

Vs: Tlp250

Keda huvitab siis tlp250 hakkab tõesti madalatel pingetel võnkuma. 3V juures on üks koht, kusagil 6V kandis teine. Võnkumise hetkel kasvab voolutarve tugevasti. Võnkumine toimub vaatamata pinge silumisele otse kivi koibadel.
Et siis sedasi...

[feelgood]

Vs: Tlp250

Miks sa üldse suht kalli TLP250 valisid antud lahendusse? Juhtus lihtsalt käepärast olema või oli mingi sügavam idee selle taga?

[KaruTEC]

Vs: Tlp250

See võib vabalt süsteemi viga olla, mitte optroni oma. Pane ometi mingi skeem siia, siis oskaks öelda !

[felch]

Vs: Tlp250

TLP valik oli viga, tahtsin (bossid tahtsid tegelikult) radikast lahti saada. Nad arvavad vist siiani, et äkki ikka kuidagi...
Skeemi polnud kirjeldet katses rohkem kui regullitav toiteblokk, TLP250, 2 kondet kivi koibadel (100nF+22uF) ja oss. Kivi sisend (valgusdiood) oli lahti. Tahtsin tema käitumist "naturaalselt" näha.

[raivo]

Vs: Tlp250

tlp voolutarve suht suur ( > 7ma) - fantoomtoidet 230-lt vöttes on kaovöimsus arvestatav. transistoridega vöimendusaste optronile oleks hulga ökonoomsem . teiseks on küsimus, kas soojus ikka tekib ümberlülitumisest ? kuidagi väheusutav, isegi impulsplokid käivad ilma radikata, seal aga sagedused 1000x körgemad, koormuse mahtuvused aga samas suurusjärgus, äkki kaod hoopis milleski muus.

[feelgood]

Vs: Tlp250

Räägi kui suurt koormust kommuteerima hakkad, võib-olla saad radiaatorist lahti nagunii? Eeldan, et lülitamise skeem on sama, millest kunagi teises threadis juttu oli - CoolMOSi FETi ümber? Kui jah, siis mul on töötav prototüüp laual, 100W koormust dimmides 50% peal, ei ole ilma radikata FET näpuga katsudes (Disclaimer: mis pinge all oleva skeemi puhul on eluohtlik) ümbritsevast soojem kui 5-10°C. Ja nagu öeldud, optroniks on 4N37, mis on pea 10 korda odavam kui TLP250. Tüürimiseks vajalik vool on väga väike (kuna eesmärk oli just lülitamise kiirust aeglustada, mitte tõsta) ning transistorvõimendit vahel ei ole. Pole mingit mõtet asja ise keeruliseks ning kalliks ajada, samal ajal veel võimalike häirete hulka tõstes. Aga eks igaüks teab ise. Mida rohkem sa soovid tõsta lülitamise kiirust, seda suurem on tüürimiseks vajaminev vool. Kui sa võtad seda voolu otse võrgust üle takisti, on sul hoopis takistil hajuva soojusega probleem.

[felch]

Vs: Tlp250

Jah, seesama KülmFetiga skeem Tahan hakata dimmerdama kuni 500W koormust. Dimmerdamine ise töötab, tavalise optroniga. Tahtsin juba Karult plaadi tellida kuid meil on inimesi, kes tahavad iga asja puhul oma teooriaid katsetada...
Sealt tuligi soovitus lülitusfronti lühendada. Iseenesest loogiline lähenemine - sujuval avanemisel tekib ju kadu, samuti sulgumisel. Tegelikult pigem sulgumisel, kui eeldada et avanemine toimub nulli hetkel.
Impulsblokid töötavad vist jah hulka väiksemate kuludega, neil on ju lülitumine hästi kiireks aetud.
Kes teaks kas niiviisi (leading edge) saaks dimmerdada ka päevavalguslampe? Arvestades, et neis on enamikus võrgualaldi järgi lüüt, peaks dimmerdamine olema raske. Autotrafoga proovides õnnestus heledust küll suhteliselt sujuvalt reguleerida kuid nulli lähedal toimub ikkagi järsk hüpe. Pisikese GU10 sokliga "saastakas" HDE 0547 (7W) ei dimmerdunud üleüldse.