Trykiplaatide söövituslahused

[fre]

Raudkloriidi mul veel jätkub, söövitusaeg nagu tal on (kiire kättesaamisega pole ka olnud), söövituse kvaliteediga olen seni rahule jäänud. Kummikindaid pole ka tarvis olnud, milleks peakski näppepidi lahuses solistama? Muide, lahust võib ka näpuga katsuda (raudkloriidi kasutatud ka meditsiinis sidemete immutamiseks/steriliseerimiseks), kuid määrib ja raudesemed tasuks ka kaugemal hoida lahusest, rooste ajab.
Kui raudkloriid otsa saab (ära visata pole vist mõttekas?), ostan naatriumpersulfaati, nagu Madis soovitas...

[Mauro]

raudkloriidi kasutan, ega ma seda siis ära ei hakka viskama, tasuta ju sain.

[vtl]

Originally posted by KaruTEC@Sep 13 2002, 21:05

Ärge kasutage raudkloriidi. Kasutage naatriumpersulfaati. Seda saate odavalt Tevalost, letist.
1) odavam
2) kiirem
3) täpsem
4) _ei määri_, kui läheb maha, siis moodustub valge pudi, veega saab pesta
5) lahus töötab kauem == veel odavam

samuti kasutage kindlasti soojendust (u. 40 C) akvaariumisoojendajaga ja mullitajat (akvaariumikaup).

Tulemusena näete, kuidas plaadid valmivad 3-7 minutiga, vahel isegi kiiremini.

* naatriumpersulfaadi mittemäärimise jutu jätkuks tuleks hoiatada, et kui kohe maha ei pese, siis see söövitab ka riietesse auke. sõltub riidest ilmselt. ja värvi pleegitab ka suht kohe ära, nii-et plekid jäävad igal juhul järgi.
* minu 10 aasta tagused kogemused raudkloriidiga on jätnud mälestuse, et raudkloriidi lahus "kestis" kauem. võib-olla on see ka "rohi rohelisem ja lumi valgem" kategooriast.
* naatriumpersulfaadi juures tüütab kuumutamise vajadus. soojendad seda möginat pliidil, valad fotovanni, see jõuab kümnekonna minutiga ära jahtuda just enne söövitamise lõppemist, kui osa vaske veel plaadil, siis hakka jälle ümber solgutama ja soojendama... raudkloriid oli konkreetne asi. plaat lahusesse ja võis minna rahulikult suppi sööma. tulid tagasi ja oli valmis.
mõtlesin ehitada üheaugulise pliidiga kuumutatava veevanniga soojendaja, et saaks söövitamise ajal tuld all hoida, aga see akvaariumisoojendaja mõte tundub huvitav. iseküsimus, kui kaua läheb aega lahuse ülessoojendamiseks ning kas võimsusest piisab nt. 50 kraadi saavutamiseks? kahtlane.
* 40 kraadi on minu kogemustel selline temperatuur, mille juures protsess aeglustub niivõrd, et plaati võib kümnete minutite kaupa leotada ja ei saa ega saa ära söövitatud. 50 kraadi juures juba midagi toimub, kuid 3 minutiliseks söövituseks nagu madis reklaamis, peaks temperatuur imho veel kõrgem olema.

(ükskord vihaga kütsin lahuse 70 kraadini. vot siis võttis küll praktiliselt loetud minutitega ja silmnähtavalt)

[felch]

Kiiresti võtab siis, kui lahus valada keevana plaadile. Umbes 4 minutit läheb. Seega probleem on võrreldes FeCl3-ga. Lisaks jätab persulfaat ilusaid valgeid plekke....
Kunagi kasutasime ühikas teevee keetmiseks vene PEV-seeria takisteid (100 oomi otse vvoluvõrku). Ehk see aitab?

[jan]

Ma pole küll keemik, aga kuskilt on meelde jäänud, et raua reageerimisel mitteoksüdeerivate hapetega (s.t. siis ka HCl) tekivad Fe(II) ühendid. Siis ikka FeCl2 vist.


Jan

[felch]

Raud peaks tõesti tavaliselt olema 2-valentne kuid minu teada antud ühendis siiski FeCl3. Kontrollin järele.

[jan]

Valetasin nüüd natuke, õigemini jäi pool juttu kirjutamata. Haarasin EE kui lähima teatmeteose ja seal seisab, et reaktsioonil tekivad küll raud(II) ühendid, kuid oksüdeerijate (õhuhapnik) toimel muutuvad Fe(II)-ühendid kergesti Fe(III)-ühenditeks. Nii et reaalselt ikkagi FeCl3. :unsure:

[Padasonic]

Kui mul trükkplaadi söövitamisega kiire on, siis kasutan süstalde sterilisaatorit (nii seda vist sõimati ) On selline roostevabast vann, küttekeha all, kaks võimsust: 1200/800W ja sangadega kaane saab ka peale panna, aga siis tekib seal sees aurusaun. Põhjas on veel aukudega rest, et vesi ikka alt ka ligi pääseks - samuti roostevaba. Söövitan raudkloriidiga.
Väiksemaid plaate söövitan liitrises klaaspurgis. Võtan plaadi, leian ühes servas võimalikult keskel augu, võtan ca 12cm emaileeritud traadijupi, mis üsna täpselt august läbi mahub ja torkan sealt läbi, nii et teiselt poolt otsa tagasi keerates saaks selle paar tiiru ümber pikema osa keerata. Saame sabaga plaadi. Traadi teise otsa väänan N - kujuliseks. Esimene jõnks jääb purgi serva peale kandma ja teisest on hea vahepeal plaati välja tirida, et imetleda protsessi kulgu. Traat peaks üldiselt olema sellise pikkusega, et plaat jääks lahuse pinnast 5-10mm allapoole ja samas peab olema piisavalt lahust, et plaat poleks vastu põhja . Sinna tekib vanema lahuse puhul sade ja sellesse sattunud plaadiosa ei söövitu.
Suurema plaadi puhul kasutan fotovanni. Torkan plaadi vastasservadest läbi sellise pikkusega traadi, et see lahusest paar cm välja ulataks (kummuli parabooliks võiks seda ehk nimetada). Traadi otsad keeran teisele poole plaati tagasi, et see seal ikka ilusti püsiks. Plaadi alla kleebin kummiliimiga kaks-kolm ilma peata tikku (kui on nii laiu radu, et söövitatavat osa ära ei mäkerda). See on vajalik selleks, lahus plaadile ikka altpoolt ka ligi saaks. Kui plaati/lahust ägedalt solgutada, siis pole need olulised.
Siis panen purgi/vanni koos lahuse ja plaadiga sterilisaatorisse ning kallan sinna niipalju vett, et fotovann paadiks ei muutuks (purgiga seda ohtu pole, sest enne tuleb vesi üle ääre). Ja siis saba seina! Natuke tuleb peale passida, et asi liiga kuumaks ei läheks (võiks ju termoregulaatori ehitada, kui viitsiks ). Kui kraadid käes, siis saba seinast välja, sest kogu sel kupatusel on piisav soojusmahtuvus, et plaat enne jahtumist valmis saaks. Aegajalt solgutan plaati ja vaatan, kuidas asi edeneb. Vahel leiab isegi mõne näpuka, mida siis kähku skalpelliga korrigeerida saab.
Oleski vist kõik. Pikk ja segane jutt tuli, aga ehk keegi sai aru ja võibolla isegi mõne idee. Sterilisaatoritega on tänapäeval muidugi kehvasti - ammu metalliks läinud - ega pole raisata! Nüüd ju vist kõik süstlad ühekordsed. Aga võibolla kellegi tuttaval meditsiinitöötajal veel kuskil on mõni peidus...

[sahtel]

njah eriti ei usu jah et nüüd mingeid süstlaid või midagi taolist läbi keetma kuumutama hakatakase, hambaarsti juures on silma jäänud et nüüd on lihtsalt kasutuses mingi spets lahus kus siis neid pintsette ja muud taolist bakteritest puhastatakse aga see selleks.
Aga selle kuumutamisega on jah selline lugu et leige lahus ei taha suurt midagi võtta, isegi raudkloriidi lahust soovitatakse soojendada et paremini võtaks, ma mõniaeg tagasi tegin sedasi et võtsin klaas nõu sinna lahus ja pliitale ( ja siis kuumutasin seda ning hoidsid pliidi rauda koguaeg soojas et temp. püsiv oleks) noh ja kahjuks siis lahuseks oli raudkloriid, kuid kuumuse tõttu läks nõu puruks( kuigi pidi olema kuumus kindel ), noh ja kasutusel oli siis tavaline pliita mitte selle klaas kattega vaid kõige tavalisem kütte keha kuhu peale kohe tõstetakse pannid ja potid, noh ja siis hakkas pihta, kütte keha oli kohe ära rikutud tekkkis selline mõnus rooste kihti meenutav asi, pool lahust jooksis pliita sisse ja üldiselt tulemus oli see et kõik oli lõpux pees, järgmisel pliita sisse lülitamisel toimus lühis ja lõi korgid läbi aga kahjux mitte korteris vaid terves majas, nii et lõpux sain ka maja vanema käest vasta pead :lol:
nüüd peax midagi muud vist välja mõtlema selle soojendamise koha pealt

[vtl]

Originally posted by sahtel@Aug 8 2004, 13:31
njah eriti ei usu jah et nüüd mingeid süstlaid või midagi taolist läbi keetma kuumutama hakatakase, hambaarsti juures on silma jäänud et nüüd on lihtsalt kasutuses mingi spets lahus kus siis neid pintsette ja muud taolist bakteritest puhastatakse aga see selleks.
Aga selle kuumutamisega on jah selline lugu et leige lahus ei taha suurt midagi võtta, isegi raudkloriidi lahust soovitatakse soojendada et paremini võtaks, ma mõniaeg tagasi tegin sedasi et võtsin klaas nõu sinna lahus ja pliitale ( ja siis kuumutasin seda ning hoidsid pliidi rauda koguaeg soojas et temp. püsiv oleks) noh ja kahjuks siis lahuseks oli raudkloriid, kuid kuumuse tõttu läks nõu puruks( kuigi pidi olema kuumus kindel ), noh ja kasutusel oli siis tavaline pliita mitte selle klaas kattega vaid kõige tavalisem kütte keha kuhu peale kohe tõstetakse pannid ja potid, noh ja siis hakkas pihta, kütte keha oli kohe ära rikutud tekkkis selline mõnus rooste kihti meenutav asi, pool lahust jooksis pliita sisse ja üldiselt tulemus oli see et kõik oli lõpux pees, järgmisel pliita sisse lülitamisel toimus lühis ja lõi korgid läbi aga kahjux mitte korteris vaid terves majas, nii et lõpux sain ka maja vanema käest vasta pead :lol:
nüüd peax midagi muud vist välja mõtlema selle soojendamise koha pealt

mina olen seni kuumutanud nii, et ühe auguga pliidi peal vana pott veega ja selle sees vana kohvimasina klaaskann. kui see kann ka peaks katki minema, siis voolab lahus potti ja suurem kahju jääb sündimata.

ainus probleem on selles, et kannus saab söövitada vaid väikeseid plaate, suuremate plaatide jaoks tuleb lahus valada fotovanni, kus ta aga kiirelt jahtub.
pealegi on see edasi-tagasi solgutamine tüütu.

[felch]

Söövitusvanni kujutan asja ette püstise kitsa pleksiklaasist (?) nõuna (et vähem lahust vaja läheks aga ikkagi suuri plaate söövitada saaks). Nõul on topeltseinad, millede vahel vesi koos akvaariumi kütteelemendiga. Vaja kontrollida, kas ta annab piisava kuumuse. Termoregulaator muidugi peal. Elemendi enda oma tuleb ilmselt blokeerida sest tavaliselt akvaariumis üle 30 kraadi soojust ei lubata.
Lahuse segamine on lahtine - kasutaks plastiku sisse uputatud magnetit propellerina, väljast veaks seda samasuguse magnetiga mootor?
Plaadi jaoks peaks olema mingi riputusvahend või raam.
Ehk oleks kasulik ka mingi toru/kraan lahuse välja laskmiseks.

Mismoodi võiks sellist lahendust täiustada, mis veel juures olla võiks?

[DoS]

felch kirjeldas umbestäpselt keemialaborites kasutatavat statiivi ja pliidiga magnetsegajat (saab reguleerida nii temperatuuri kui segamiskiirust). jalgratas on juba leiutatud :P
väljaarvatud siis see söövitusnõu ja soojendamise osa, aga laborites kasutatakse tavaliselt klaasnõusid

[Lemmy]

Hmm.. Mina võtsin emaileeritud kausi, sinna lahus(ammooniumpersulfaat) ja plaat sisse, näoga allapoole, aga põhjast kõrgemale. Siis lasin elektripliidil plaadi tunde järgi kuumaks ja lülitasin välja. Kauss sinna plaadile ja peale väikest suicu ja veidikest neti vaatamist kontrollima tulles oli asi puhas, paaris kohas oli väike tera vaske peale jäänud mulli alla, aga nendest sai kiirelt lahti nühkides, plaat vedelikus, neid täppe ja kadusid lausa silmnähtavalt. Igaks juhuks mainin juurde, et rajad jäid ikka alles, nagu ette nähtud. :P

[KaruTEC]

Uskuge mind, üle 40 kraadi pole kunagi tarvis. Hint: kasutage akvaariumimullitajat.

[Eggy]

Kui uskuda seda kirja, mis oli pudelil, siis raud(III)kloriid ei tule plastikust läbi. Mul on õnnestunud mitmeid plaate söövitada võikarpides....mingit läbinärimise ohtu pole olnud.