Trykiplaatide söövituslahused

[digital]

tavalistele trellidele neid puurpingi statiive täiesti müüakse. Kontrolli igasugu tööriistakauplusi. Võimalik, et odava-tööriista-poodides isegi leidub, näteks handymannis.

[fre]

Jagaks ka natuke omi kogemusi.
Olen ka mitu korda (mitte kodus) trükkplaadi auke väikese puurmasina all puurinud, ei meeldinud, kuidagi ebamugav oli neid plaadile tehtud kärne (vajutan terava naaskliga, ei tao&#33 puuri alla selle otsaga kohakuti sättida.
Kasutan lihtsamat, kiiremat ja mugavamat vahendit. On umbes Ø20mm ja umb. 60mm pikkune =24V elektrimootor, mille võlli otsa on kinnitatud Tartust Tiigi t. poest ostetud vahetatavate tsangedega pisike puuripadrun (Ø umb.10mm, sobib puuridele 0.1...3mm, müüdi nii Ø2mm kui ka Ø2,5mm võllile kinnitatavaid). Nagu "dremel", ainult pisem. Sellisega on mul trükkplaadi tegemise juures just aukude puurimine kõige meeldivam tegevus. Plaat horisontaalselt all, mootor vertikaalselt käes - töö kiire ja korralik... Kui puur nürineb, lükkan mõlemad lõikeservad mõne korra jälle luisuga üle, seda padrunist välja võtmata - ei mingeid probleeme...

[andreie]

Originally posted by mairo22@Nov 20 2005, 23:14
Oskab keegi soovitada, kust metallitöötlemistöökojast saaks odavamalt detailid valmistada.

Metallitöökoda ja odav ei käi ühes lauses koos, välja arvatud siis, kui Sul on suured tellimused. Ka võrdlemisi lihtsa asja peale läheb vabalt 500 krooni ära.

Akadeemia teel küberi maja taga suures hallis koledas majas on "H-Seitse H-Kuus", seal oleme mõned lihtsad asjad teha lasknud. Ei ole eriti kallis ja see ka kajastub töö kvaliteedis. Vene keelt vaja ainult osata.

[Kartul]

No omast kogemusest võin küll öelda, et võikarp ja raudkloriid sobivad paariks korraks söövitamiseks kokku küll. Ka ammooniumpersulfaadiga tegemiseks kõlbab. Viimasega olen ma toda võikarpi vesivannis (nõuka aegses alumiiniumkausis) soojendanud, või siis kraanikaussi lastud kuumas vees hoidnud (sellisel juhul on vedelik eelnevalt soojendatud olnud).

Mis puutub aukudesse, siis need olen ma välja söövitanud (kui skeem eagle-iga teha, siis jäävad augud peale) ning puurimisel puutub puur metalliga minimaalselt kokku, samas pole ka vajadust naaskliga auke ette urgitseda.

Aga nüüd teisest asjast. Nimelt olen seni skeeme tolle sinise kilega (40eeq@oomipood) plaadile kandnud, mis on üks masohism ütlen ma (no ei saa salata, et mulle meeldib asju hästi kompaktselt ja puhtalt teha). Niisiis, tahan tehnoloogiliselt üle minna selle UV laki peale.

Kuidas sellega on, kas tasub end hobielektroonikule ära? Vaatasin, et UV toru peaks paarisajaga kätte saama ja pudel mistan'd oligi, positiv 20 vms, veel samapalju.. NaOH saan muidu. Säilib see lakk kah ainult 1,5 aastat tootmise hetkest (krt teab kaua need kuskil ladudes veel vedelenud on). Samas, valmis lakitud plaati küll käsiostma ei tõuse. Ja ma ei ole aru saanud veel sellest, et kas UV-ga valgustatakse seda mis peab alles jääma või seda mis peab kaduma?

Kogemusi kellelgi?

Ah jah, kui kuskil on see teema juba arutusel, ja kui mõni viitsib, siis visaku siia link.

Et ammooniumpersulfaati võib kohvile panna, KaruTEC? :-P

[KT315A]

Vs: Trykiplaatide söövituslahused

Ei hakanud uut teemat tegema.


Asi siis sellees, et sai ostetud pakk natr.per. sulfaati (200g) ja nüüd tahaks paar plaati söövitada. Suurem on 160x100mm ja väiksem umbes 50x30 mm.

Poes öeldi, et pool pakki lahustada pooles liitris vees.


Aga kuidas parem oleks? Tahaks seda vedelikku hiljem ka taaskasutada.
Kas siis oleks äkki targem ikkagi kogu pakk korraga liitris vees lahustada ja siis hiljem vajadusel üles soojendada?


Olen varem teinud nii, et kogu paki liitrisses leigesse (50C) vette ja söövitatud probleemideta. Maksimum aeg söövituseks oli umbes 5,5 min ja plaat oli puhas.
Hiljem sai soojendatud mitu korda ja veel mitu mitu plaati tehtud.
Töötas OK. Nüüd aga viimasel ajal on kõik nässu läinud. Nagu ei oskaks enam teha.


Ühe juba keerasin, tegin lahuse, kogu pakki ei kasutanud, hiljem soojendasin ülesse, ei söövitanud, panin kogu paki jäägi vanasse lahusesse ja ei midagi. Kuumutasin ja kuumutasin, natuke söövitas ja kõik. Lihtsalt peatus. Ei söövitanud midagi enam. Sai segatud, loksutatud jne. Isegi sõnad peale loetud. Ei aidanud midagi.

Need mingid valemid siin, et 5:2 või mis iganes numbritega ei ütle mulle mitte midagi, ei saa aru sellest.


Andke palun nõu kuidas oleks targem teha?

[W@ldur]

Vs: Trykiplaatide söövituslahused

Kui naatriumpersulfaat on ikka naatriumpersulfaat, siis ikkagi sa midagi teed valesti. Suhe 1:5 peaks olema antud kontekstis üheselt mõistetav. Ja 50C vee ja naatriumpersulfaadi korral peab see ka paika. Suhe 5:2 peaks olema tagurpidi mõistes, ehk siis algsega võrreldes 2x kangem, aga töötama siiski.
Kui ennem toimis, peab ka nüüd toimima.

[KT315A]

Vs: Trykiplaatide söövituslahused

5:2 on näide. Mina ei saa aru lihtsalt mida tähendab see 1 ja mida tähendab see 5 sinu näites.


1:5 ?

Ühele liitrile pool pakki?

[A.S.]

Vs: Trykiplaatide söövituslahused

100g pulbrit : 500g vett

[A.R.]

Vs: Trykiplaatide söövituslahused

See 1/5 tähendab seda et kui sa võtad kaalu järgi pulbrit mingi osa siis pead sa kaalu järgi võtma vett 5 korda rohkem.
Ah et sul pole kaalu. Vaata, üks kuupsentimeeter kaalub 1 grammi.
Teeklaas on 200 milliliitrit ehk 200 grammi. sellest 1/5 ehk korda 0,2 on 40 grammi pulbrit.

250 grammi on 250 milliliitrit ja sinna läheb 50 grammi ehk pool pakki.
________________________________________

Kui 140 grammi pulbriga sai söövitada 6 dm2 ehk 600 ruutsentimeetrit plaati siis
sinul on 1,6 x 1 =1,6 detsimeetrit ja 0,5 x0,3 =0,15 dm ehk kokku 1,75 dm plaadipinda. Siis, kui on ühepoolne plaat.
Kui on kahepoolne paat siis on kaks korda rohkem ehk 3,5 dm. Ise vaata.

Kui 140 g söövitab 6 dm
siis 100 g söövitab 4,2 dm
siis 40,8 g söövitab 1,75 dm plaati

Arvutad plaadi pind detsimeetrites jagatud 6 korda 140.
Detsimeeter on 10 sentimeetrit ehk 100 millimeetrit.

________________________________
Küsisin päris keemikult kas on parem hoida lahust või pulbrit.
Tema arvamus oli et tee niipalju kui vaja, söövita ja järgmine kord tee uus lahus.
____________________

Kui võtad pool pakki liitrile veele siis on lahus 4 korda lahjem ja ei söövita.

Pakk poolele liitrile. 4,2 dm2
Pool pakki veerand liitrit 2,1 dm2
veerand pakki 0,125 liitrit natuke rohkem kui pool teeklaasi. 1,05 dm2

[KT315A]

Vs: Trykiplaatide söövituslahused

Vot, vähemalt keegi õpetab ja teeb asja selgeks.
Tänan.


Nüüd küsimus, et kas metallpintsetid võivad lahuse kuidagi moodi rikkuda?
Nagu ikka need vene omad on, läikivad (nagu kroomitud).
Sealt ju mingi metall ikka eraldub sinna lahusesse.

Olen lugenud, et kasutatakse plast pintsette.

Metallist neutraliseerivad lahuse äkki?

[A.R.]

Vs: Trykiplaatide söövituslahused

Kasuta klaaspulka. Kahte, nagu hiinlane
Ka valmistamisel ja segamisel.

Puupulk on ka parem kui metall.
plastik ka on parem.


Kui metall, siis puhas kuld. Ja see pole naljajutt.

[baltrec]

Vs: Trykiplaatide söövituslahused

Tere kas Teile helistada oleks võimalik, või palun helistage 5116020

[murphy]

Vs: Trykiplaatide söövituslahused

kaevurmati või silmavärdi?